1 / 21

GLOBAALNE MUUTUS

GLOBAALNE MUUTUS. Aastal 2007: on ligi 50 % maakera elanikest alla 25-aastased; elab pool maakera elanikest enam kui miljonilistes asumites (suurlinnad ja nende eeslinnad). Üha suurem osa inimkonnast elab muutuvates, pidevalt uuenevates ühiskondades. TENDENTSID EUROOPAS. Nooruse pikenemine

romeo
Download Presentation

GLOBAALNE MUUTUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. GLOBAALNE MUUTUS • Aastal 2007:on ligi 50 % maakera elanikest alla 25-aastased;elab pool maakera elanikest enam kui miljonilistes asumites (suurlinnad ja nende eeslinnad). • Üha suurem osa inimkonnast elab muutuvates, pidevalt uuenevates ühiskondades.

  2. TENDENTSID EUROOPAS • Nooruse pikenemine • “Süütu lapsepõlve” lühenemine • Haridus- ja tööelu segunemine • Hilisem stabiliseerumine tööturul ja perekonnaelus • Suhtlusmustrite muutumine • Riskide ja võimaluste kasv  kihistumise suurenemine

  3. PEEGELDUS NOORTEPOLIITIKAS • Traditsioonilist vanusepiiri 15-24 “venitatakse” mõlemale poole. • Noortepoliitika mõiste häguneb, asendub lõimitud noortepoliitikaga. • Avalik ootus noortepoliitikale muutub probleemilahenduse-kesksemaks, samas nooruse kontseptsiooni muutumine survestab võimalustekeskset arengut. Tulemuseks pinge ja segadus.

  4. Inimarengu bioökoloogiline mudel (Bronfenbrenner 1998)

  5. KASVATUS JA HARIDUS • Määratlusi palju, kõige üldisemalt öeldes on see inimese vormimine ühiskonda sobivaks, hästi kohanevaks. • Õnnestunud vormimise väline tulemus on traditsioonidega kooskõlas olev, kultuuriliselt heakskiidetud elulaad. • Vormimine algab perekonnas ja lähiümbruses, jätkub kasvatamise ja õpetamise asutustes – lasteaed, kool...

  6. SOOV EDASI ANDA ÕIGET ELULAADI + PIDEVALT MUUTUV KESKKOND = ?

  7. Mida muutlikum on ühiskond, seda enam peab taotlema üldiste hoiakute ja oskuste arendamist konkreetsete asemel. • Mida üldisem on oskus või hoiak, seda mitmekülgsem peab olema mõjutusviis ja –keskkond. • Noortekeskus on üks osapooli noort ümbritsevas muutlikus keskkonnas, luues võimaluse noore enesearenguks ja tugevdades tema valmisolekut ühiskonnas hästi hakkama saada.

  8. NOORTE VAJADUSEDJANOORTEKESKUSTE ROLL NOORTE ELUS

  9. Lasse Siurala. A European framework for youth policy. Council of Europe 2006

  10. NOORTEKESKUSE MISSIOON Noortekeskuse noorsootöötajate endi arvates: • 3/4 laste ja noorte vaba aja sisustamine • 1/3 huvitegevuse korraldamine • 1/4 noorte omaalgatuse ja arengu toetamine, noorte seltskondliku läbikäimise võimaldamine • 1/5 ennetustöö korraldamine Liis Kasemets, Leen Rahnu. Avatud noortekeskuste olukorra kaardistamise uuring. MindPark OÜ 2005.

  11. Liis Kasemets, Leen Rahnu. Avatud noortekeskuste olukorra kaardistamise uuring. MindPark OÜ 2005.

  12. SIHTRÜHM 12-16 ELUAASTAT • Pole enam laps, kuid veel mitte täiskasvanu: impulsikontroll nõrgem, planeerimisoskus kehvem, identiteedisegadus, tunnete väljendamine tegudes • Iseloomulik protest autoriteetide ülemvõimu vastu, piiride testimine • Areng katse-eksituse meetodilt abstraktse mõtlemise võime kasvu suunas Katrin Pruulmann 2006

  13. 12-14-AASTASE ARENGUÜLESANDED • saavutada uued ja küpsemad suhted mõlema sugupoolega • tunnustada oma füüsilist välimust ja õppida oma keha otstarbekalt kasutama • saavutada tundeelus iseseisvus vanemate ja teiste täiskasvanute suhtes • võtta vastutus majanduslike asjade eest • leida endale sooroll Katrin Pruulmann 2006

  14. NOORTEKESKUSE ROLL • Noortekeskuse eesmärk ei ole likvideerida teismeliseiga (st pikendada lapsepõlve, mil täiskasvanutele alt üles vaadatakse või vastupidi, kiirustada noor iseseisvuma ja jätta ta täiskasvanu toest ilma). • Noortekeskus peaks olema ja saab olla ennekõike keskkond eakohaste arenguülesannete edukaks, toetatud lahendamiseks.

  15. Liis Kasemets, Leen Rahnu. Avatud noortekeskuste olukorra kaardistamise uuring. MindPark OÜ 2005.

  16. KOKKUVÕTTEKS

  17. Et noortekeskusel oleks tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas väärtus nii noorte kui ülejäänud kogukonna jaoks, peab see millegi poolest erinema teistest keskkondadest, neid täiendama, mitte konkureerima samasuguste võimalustega teistes asutustes (koolid, huvikoolid, turvakodud, noortelaagrid jms).

  18. TOTAALNE MUUTUMINE? Lammutamisel on mõtet siis, kui • olemasolev ei rahulda, • on olemas plaan ja võimalused millegi parema ülesehitamiseks. Seega: EI, totaalne muutumine pole võimalik ega vajalik. Küll aga on vaja luua seos ideede ja tegelikkuse vahel.

  19. HOIA JALAD MAAS JA PEA PILVEDES!

More Related