1 / 17

Talunimede muutumine

Talunimede muutumine. Peeter Päll VI kohanimepäev Võru, 20. XI 2008. Kui vanad on talunimed?. Vanimad juba Taani hindamisraamatus ei ole alati selge, kas küla vm üksus: Rap Rækævær (Rakvere t), Juu Mekius (Mäe t) Talusid mainitakse mõisaürikutes algusest peale (Brieflade):

risa
Download Presentation

Talunimede muutumine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Talunimede muutumine Peeter Päll VI kohanimepäev Võru, 20. XI 2008

  2. Kui vanad on talunimed? • Vanimad juba Taani hindamisraamatus • ei ole alati selge, kas küla vm üksus: • Rap Rækævær (Rakvere t), Juu Mekius (Mäe t) • Talusid mainitakse mõisaürikutes algusest peale (Brieflade): • RapColdemeck (Kullamaa t), Egomegge (Ihuma t), Hydentaken (Iidase t), Kallape (Kalama t),Kotie (Kootja t), Lappert (Lapardi t), Lechtmetz (Lehtmetsa t), Lockeda (Lokuta t), Mekes (Mägiste t), Mendicko (Männiku t), Nogevere (Nõuri t), Pittekzode (Piksta t), Rackever (Rakvere t), Ressich (Resti t), Rienelge (Reivälja t), Ruditte (Rüütja t), Serekand (Säärekõnnu mv), Sommeroia (Sõmera t), Surarro (Suurearu t), Tarasouw (Tõrassoo t)

  3. ca. 1241 (Liber Census Daniae)

  4. 1200-1596 (Brieflade)

  5. 1725-26 (adramaarevisjon)

  6. 1913 (Richter)

  7. Talunimede ja isikunimede seosed • Vakuraamatutes, adramaarevisjonides, hingeloendites jm on kirjas eeskätt perenimed (Gesinde). • On arvatud, et talupoegade lisanimede hulgas olid ka talunimed (A. Saareste, E. Roos). See võib olla tõsi hajatalude puhul. • Tänapäeval leiab enamik uurijaid, et talupoegade lisanimed olid seotud kindla isikuga, muutusid põlvest põlve päranduvateks perenimedeks ja edasi püsivateks talunimedeks (J. Simm, V. Pall, H. Palli). • 16. sajandi keskpaigaks olid lisanimed muutunud püsivaks.

  8. Talunimede peamised allikad • Talupoegade lisanimed (Allika, Väädi, Mäe) • Talupoegade ristinimed (Mardi, Jaani, Madise) • Lisa- ja ristinimede kombinatsioonid (sh isanimega: Suurematsi, Vanamardi, Mihklihansu) • Vanad kohanimed (eriti hajataludel) • Mitmesugused üldnimed (tegevusala, päritolu, isiku tunnused v omadused, loodussõnavara, hoonete nimetused jne) • Uuemal ajal: perekonnanimed

  9. Jalase küla: Otza Hans > Otsa t Hanso Mart > Hansumardi t Simo Jürri > Siimu t Lepparo Tönnis > Lepparu t Otti Jurre Tönnis > Oti t Reino Mart > Reinu t Hietagose Jahn > Hiietse t Clause Mart > Laose t Lipsto Hinn > (Lipstu k) Lehsa Jahn > Leesa t Mujahio Ado > 0 Hagudi küla: Ranna Jack > 0 Wirro Michell > 0 Hanso Ado > 0 Rebbasse Siem > Rebase t Nohr Jahn > 0 Weike Jahn > 0 Thoma Jahn > 0 Kubias Jahni Jürgen > 0 Stallknecht Mart > 0 (prg talud nt Allika, Jaagu, Jürijaagu, Mihkli, Otsa, Tõnsu, Uuehindreku, Uustalu) Mõne nimekoosluse saatused1725-2008 (Rap)

  10. Talunimede muutumised läbi aegade • Kuni XIX sajandini: • omaniku vahetudes võis vahetuda ka perenimi/talunimi (hingerevisjonides säilitati siiski sageli “algse peremehe” nimi) • XIX sajandil • Selgem vahe talu- ja perenimede vahele tuli perekonnanimede andmisega 1822-1835 • Talunimesid vahetati mitmel pool seoses talude kruntiajamisega (sageli said uue nime ümberkolitud talud) • Mõis pürgis sageli talunimede kordumatuse poole oma territooriumil (mh nime varieerides, nt Aadu > Aadukandi, Neo > Neotoa, Neorehe > Rehe) • Talunimesid muudeti ka talude päriseksostmise aegu; juriidilise staatuse said talunimed kinnistusaktides • XIX sajandi lõpul tehti juurde palju talusid, mõisaid tükeldati ja jagati välja; nimedeks pandi ka loodustermineid ja abstraktsõnu

  11. Rööpsed talunimed • Kruntimiseelsed // kruntimisjärgsed • Atusmäe, rp Jüri • Mõisakirjades, katastridokumentides // rahvasuus • mõisa Revali, rp Aaduhansu; Mikkori-Miku, rp Alttoa • Ametlikud nimed // hüüdnimed • am Hiie, rp Toomarahva; am Kadaka, rp Kapsaaugu; am Tänavaotsa, rp Kukekivi • Ametlikud nimed // perekonnanimed • eriti neis piirkondades (nt Ida-Virumaal), kus ametlikud talunimed ei kinnistunudki

  12. Talunimede muutumine XX sajandil • Talunimed muutusid sageli talude poolitamisel või liitmisel (kinnistustoimikutes sel juhul sageli liitnimed, nt Ihuma-Suuretooma, Tänavaotsa 26 ja Otsa 29) • 1920.-30. aastatel muudeti talunimesid omaniku soovil (suhteliselt harva) • Nõukogude-aegseid nimemuutuste lähem uurimine seisab veel ees • Uus muutuste laine 1990. aastatel, mh seoses maa tagastamisega õigusjärgsetele omanikele

  13. Põliste talunimede kadu? • Valik Rapla khk uuel ajal muudetud talunimesid: • Rakvere t (1241 LCD!) > Elupuu t, Rakvere-Uuetoa t > Tammetalu t; Kalama t (mainitud 1557) > Jõekääru t • Aaviku t > Kukesoo t, Ahekõnnu t > Matsi t, Augu t > Vahtra t, Jürimatsi t > Luigendi t, Karjahansu t > Uuesauna t, Lemma t > Vanasauna t • Niimaru t > Petrula t, Anikatsi t > Unikatsi t, Hiie t > Väike maja • Vana kirjaviisi jäänukid ja hübriidid: • Alle t (p.o Ale t), Annimatsi t (p.o Animatsi t), Emmako t (p.o Emaku t), Hõrehansu t (p.o Öörehansu v Hansu t), Ijetse t (p.o Hiietse t), Jummika t (p.o Jumika t), Neo t (p.o Nõo t)

More Related