Maiki lauri
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 41

Parasvöötme metsad PowerPoint PPT Presentation


  • 208 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Maiki Lauri. Parasvöötme metsad. 4. Parasvöötme okasmetsad. Okasmetsa levik. Asend. Hõlmab nii Põhja – Ameerikas kui ka Euraasias ulatuslikke igikülmunud alasid. Kutsutakse ka taigaks, nimetus tuleneb vene keelest, kus see tähistab Venemaa hiiglaslikke okasmetsamassiive. Kliima.

Download Presentation

Parasvöötme metsad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Maiki lauri

Maiki Lauri

Parasvöötme metsad


4 parasv tme okasmetsad

4. Parasvöötme okasmetsad


Okasmetsa levik

Okasmetsa levik


Asend

Asend

  • Hõlmab nii Põhja – Ameerikas kui ka Euraasias ulatuslikke igikülmunud alasid.

  • Kutsutakse ka taigaks, nimetus tuleneb vene keelest, kus see tähistab Venemaa hiiglaslikke okasmetsamassiive.


Kliima

Kliima

  • Jahe ja niiske suvi, külm talv.

  • Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine.


Kliima1

Kliima

  • Aastane sademete hulk ületab tavaliselt 750 mm

  • Tiheda taimkatte tõttu valitseb metsas tuulevaikus.


Taimestik

Taimestik

  • Ilme annavad oksametsad ja sood.

  • Domineerivad: igihaljad männid, kuused, nulud ja suvehaljas lehis.

  • Mõnes kohas lisandub ka lehtpuid (kask ja haab).

  • Puhmastaimed


Harilik m nd kuusk

Harilik mänd Kuusk


Nulg suvehaljas lehis

Nulg Suvehaljas lehis


Taimestik1

Taimestik

  • Kohastumused:

  • Kooniline võra – et lume raskuse all mitte murduda

  • Peenikesed okkad – et vähendada aurumist


Parasv tme metsad

  • Okasmetsad jaotatakse tume – ja heletaigaks.

  • Tumetaigas – kuusk ja nulg

  • Heletaiga – mänd ja lehis


Mullastik

Mullastik

  • Leedemullad – kujunevad seal, kus sademete hulk ületab aurumise. Üleliigne vesi jääb pinnasesse, vesi kannab toitained sügavale, mulla ülaosas on väljauhtehorisont e leedehorisont. See on heledat värvi (sest ei ole toitaineid). Selle all on tumedam sisseuhtehorisont, kus on ärakantud toitained.


Loomastik

Loomastik

  • Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad ja seemnetest toituvad loomad.

  • Näiteks: pruunkaru, soobel, hunt, rebane, põder, saarmas, kobras, karvasjalgkakk, siidisaba


Pruunkaru

Pruunkaru


Parasv tme metsad

Hunt


Rebane soobel

Rebane Soobel


P der kobras

Põder Kobras


Siidisabad

Siidisabad


Karvasjalgkakk

Karvasjalgkakk


Inimene okasmetsav ndis

Inimene okasmetsavööndis

  • Maavarade kaevandamine

  • Kuna palju on kiirevoolulisi jõgesid – siis on seal palju hüdroelektrijaamu

  • Metsandus

  • Jahindus

  • Kalandus

  • Loomakasvatus

  • Põllukultuuride kasvatamiseks pole sobivaid maid, kliima ka ei soodusta.


5 parasv tme sega ja lehtmetsad

5. Parasvöötme sega – ja lehtmetsad


Sega ja lehtmetsa levik

Sega – ja lehtmetsa levik


Asend1

Asend

  • Asuvad Põhja – Ameerikas ja Euraasias, parasvöötmes okasmetsade ja rohtla vööndi vahepeal.


Kliima2

Kliima

  • Kliima on omane parasvöötmele, erineb mandriline ja mereline kliima.

  • Rannikualadel kliima pehmem kui sisemaal, kus kliima on muutlikum ja talvel külmem

  • Esineb 4 selgesti eristatavat aastaaega

  • Iseloomulik on läänetuulte valdamine


Taimestik2

Taimestik

  • Tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest

  • Lehtmetsadega kõrvuti kasvavad ka okasmetsi

  • Puurindes on ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu.


Parasv tme metsad

Pärn


Parasv tme metsad

Pöök


Parasv tme metsad

Tamm


Vaher

Vaher


Taimestik3

Taimestik

  • Rindeline ehitus on keeruline, lisaks eelpool nimetatud puurindele on veel madalam puurinne: kask, haab, paju. Esineb ka põõsarinne – sarapuu, kuslapuu. Rohu – ja samblarinne on rikkalik

  • Niidud


Mullastik1

Mullastik

  • Peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad

  • Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad.

  • Pruunmulla profiilis valitseb enam – vähem ühtlaselt pruun värvus; huumust on mõõdukalt ning raua – ja alumiiniumiühendid on püsivad.


Loomastik1

Loomastik

  • Tüüpilised on seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest toituvad ja ka kõigesööjad imetajad.

  • Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne.


Loomastik2

Loomastik

  • Pesukaru

  • Metsnugis

  • Metskass

  • Metssiga

  • Euroopa naarits

  • Punahirv

  • Roherähn


Pesukaru

Pesukaru


Metsnugis

Metsnugis


Metskass

Metskass


Metssiga

Metssiga


Euroopa naarits

Euroopa naarits


Punahirv

Punahirv


Roher hn

Roherähn


Inimene

Inimene

  • Merelise kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimese eluks

  • Soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus on tiheda asustuse peamisteks eeltingimusteks

  • Karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine, kalandus


  • Login