1 / 23

Väliskulude arvestamisest riiklikes strateegiates

Väliskulude arvestamisest riiklikes strateegiates. INSERT YOUR COMMITTEE LOGO HERE. WEC Eesti Rahvuskomitee ümarlaud. Tarmo All. Tallinn 30 jaanuar 2014. PÄEVAKORD. ARUTELU. Raporti järeldused ja WEC planeeritud järgnevad tegevused.

ranee
Download Presentation

Väliskulude arvestamisest riiklikes strateegiates

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Väliskulude arvestamisest riiklikes strateegiates INSERT YOUR COMMITTEE LOGO HERE WEC Eesti Rahvuskomitee ümarlaud Tarmo All Tallinn 30 jaanuar 2014

  2. PÄEVAKORD • ARUTELU • Raporti järeldused ja WEC planeeritud järgnevad tegevused • Kas ja kuidas tagada suure keskkonnakoormusega tegevuste väliskulude arvestamise metoodika väljatöötamine ning jätkusuutlik ajakohastamine? • Väliskulude täpsema hindamise vajalikkus „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava“ (PAK) eelnõu koostamisel ning PAK rakendamisel. • Ümarlaua seisukohad ja arvamused protokollitakse. Pikemad arutelud peame pärast koosolekut. WEC väliskulude hindamise hetkeseisu käsitleva raporti tutvustus;

  3. WEC rapordi tutvustus

  4. Ülevaade riigi vara kasutamisest jasäilimisest 2012.–2013. aastal Riigikontrolöri kokkuvõte Eesti riigi arengu ja majanduse probleemidest http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Riigikontrolliaastaaruanneparlamendile/tabid/110/language/et-EE/Default.aspx

  5. 194. Keskkonnatasude mõjuanalüüsides on jõutud järeldusele, et põlevkivisektori keskkonnatasud ei kata ära kõiki tekitatud keskkonnakahjusid ega suuna ettevõtjaid kasutama loodusressursse säästlikumalt. Samade järeldusteni on jõudnud ka Riigikontroll oma keskkonnatasusid käsitlenud auditites (viitega Lahtvee jt., 2013 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1203614/Keskkonnatasude_m6juanalyys.pdf); 195. Kuna keskkonnatasud ei kata keskkonnale tekitatud kahjusid, tekitab iga kaevandatud tonn põlevkivi riigile ja ühiskonnale laiemalt lisakulu. Tekitatud keskkonnakahjude kõrvaldamiseks peab riik tulevikus tegema suuremaid väljaminekuid, kui ta saab ettevõtjatelt keskkonnatasudena. Keskkonnakulud on suuremad kui Tulud?

  6. Väliskulu on inimesele, tehiskeskkonnale ning ökosüsteemile tekitatud kahju ja risk, mida osaliselt või täielikult ei kanna selle tekitaja, vaid selle mõju piirkonnas elavad inimesed või ühiskond tervikuna, kaasa arvatud järgmine põlvkond; Keskkonnaministeerium on aastatel 2005-2008 tellinud kaks uuringut hindamaks ExternE metoodika rakendatavust Eestis elektritootmise ja õhureostuse väliskulude hindamiseks Riigikontroll viitab väliskuludele

  7. 2009 a (peale keskkonnatasude hüppelist tõusu 2006 a) olid keskkonnatasud Eestis tõusnud tasemele kust edasi on hädavajalik arvestada tegelike keskkonnamõjudega. Tasude mehhaanilise tõstmise võib tekitada moonutusi ettevõtjate käitumises ning ei tagama keskkonnatasude seatud mõju ; Uuringutes toodud testarvutused ei ole kasutatavad vastavate väliskulude hindamiseks vaid annavad madala usaldusväärsusega üldise hinnangu; Eesti keskkonnauuringud on liiga fragmentaarsed metoodika rakendamiseks kohalike vaatluste põhiselt; Peamised tulemused väliskulude metoodika uuringutest

  8. Puudub keskkonnatasude strateegia; Väliskulude hindamise metoodika arendamine on peatunud; Põlevkivitööstuse ja laiemalt ka kogu mäetööstuse väliskulude määramiseks ei ole Eestis arendatud ega kokku lepitud metoodikat. Väliskulude arvestamisele viidatakse keskkonnatasude kontseptsioonis (ei ole avalikest allikatest leitav dokument) õhusaaste tasude osas, kuid sisuline alus selleks puudub; Teadaolevalt ei ole planeeritud edasisi tegevusi VäliskuludE Arvestus Keskkonnatasude määramisel

  9. Keskkonnatasude seaduse (§ 4) kohaselt kasutatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjude heastamiseks; Põlevkivi sektori ettevõtete poolt tasutud keskkonnamaksudest investeeriti perioodil 2005-2011 piirkonda tagasi umbes 8,7% ning 2012 6% (Pihor jt., 2013 http://www.ivol.ee/download/uuringu_lopparuanne_27062013.pdf).; 2012 a keskkonnatasudest 40% suunati riigi üldistesse tuludesse (RK aastaraport p 196) Ettevõtjad teevad peamiselt (peamiselt EL kliima- ja energiapoliitika mõjul) ulatuslikke investeeringuid keskkonnasäästu. Näiteks Eesti Energia on viimase kolme aastajooksulkeskkonnasäästlikessearendustesseinvesteerinudligi 280 miljoniteurohttps://www.energia.ee/blogi/-/blogs/2013/12/28/tehnoloogia-areng--keskkonnasaastlik-tootmine Tänased investeeringud väliskulude leevendamiseks

  10. WEC rapordi järeldused

  11. Ainult kokkulepetel ja läbirääkimistel põhinevate keskkonnatasude abil väliskulude kompenseerimine ei ole mõistlik. Keskkonnatasud (saastetasud) peavad põhinema tegelikul keskkonnamõjul st väliskuludel. Eesti energeetika, transpordi jt majandusharude väliskulude usaldusväärse arvutamise võimalikkus sõltub kohalikest keskkonnauuringute kvaliteedist ja nende süsteemsusest. Neid uuringuid pole võimalik asendada teistest riikidest kopeeritud väliskulude mudelitega. Investeeringud vastavasisulistesse teadusuuringutesse ei ole Eestis olnud piisavad ja sihipärased, mistõttu vajalikud uuringud on jäänud fragmentaarseteks ning väliskulude määramiseks ebapiisavateks. Keskkonnatasude ja maapõue kasutamise edasise poliitika sihipäraseks kujundamiseks on määrava tähendusega suure keskkonnakoormusega tegevuste väliskulude arvutamise metoodikate väljatöötamine, aktsepteerimine, rakendamine ning kindlustamine vajalike alusuuringutega

  12. WEC järgnevad tegevused

  13. Hinnata 2006-2008 aasta tööde tulemuste usaldusväärsust ning kasutatavust tänases majandus ja keskkonnapoliitilises olustikus ning anda soovitusi vastavate strateegiate ja poliitikate koostamisel Selleks on tellimisel kaks ekspertarvamust: 1. TTÜ keskkonnaökonoomika- hinnata, kas eelpool nimetatud tööd on adekvaatselt kirjeldanud empiirilisi majandusteaduslikke meetodeid, kas ja millises ulatuses töödes esitatud tulemused on usaldusväärsed nii teoreetilises kui empiirilises võtmes. Täiendavalt identifitseerida , mida on seni puudulikult või ekslikult tehtud põlevkivisektori välismõjude hindamisel  ja mida oleks vaja täiendavalt uurida;2. TÜ keskkonnageoloogia, tervishoid, atmosfäärifüüsika - ExternE ja EcoSenseWeb’i metoodikate analüüs konkreetse mõjukomponendi (SO2)näitel.

  14. Kas ja kuidas tagada väliskulude arvestamise metoodika väljatöötamine ja rakendamine?

  15. Põlevkivi energeetika seisukohast on hetkel koostamisel või uuendamisel kolm olulist strateegiat:1. Keskkonnatasude raamkava 2016+ (2014 II kvrt)2. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava aastateks 2016-2030 (PAK) (2015 algus)3. Energiamajanduse arengukava (ENMAK) (2015 algus) Hetkel ei ole teadaolevalt üheski neist planeeritud väliskulude temaatikat käsitleda Keskkonnatasude raamkava peaks sätestama valdkonnad kus väliskulude arvestamine on asjakohane ning nägema ette seosed valdkondlike strateegiatega WEC hinnangul tuleks põlevkivi sektori väliskulude käsitlus viia sisse PAKi

  16. PAK eelnõusse soovitakse keskkonnatasude osas sisendit keskkonnatasude raamkavast Keskkonnatasude raamkava aluseks on võetud keskkonnatasude kontseptsioon, mis ei ole heaks kiidetud ei kaasatud osapoolte ega riigikogu (valitsuse) poolt Seega puudub aktsepteeritud ja tunnustatud keskkonnatasude strateegia st millele rajatakse raamkava?

  17. Väliskulud ja Põlevkivi arengukava

  18. PAK peamiseks eesmärgiks on seatud keskkonnamõjude vähendamine ja efektiivsuse tõstmine; Kirjeldatud on keskkonnamõjud ning nende leevendamise meetmed; Keskkonnatasusid on käsitletud seoses pärandmõjuga ning laekunud keskkonnatasude ja piirkonda tehtud keskkonnainvesteeringute suhtena Väliskulude hindamise metoodikat või keskkonnatasude strateegiat ei ole käsitletud

  19. Strateegilised eesmärgid on eelnõukohaselt eraldi kaevandamisele ja kasutamisele Ei saa koostada eraldi väliskulude arvutamise metoodikat kasutamisele ja kaevandamisele Kas on otstarbekas lisada eraldi eesmärk väliskulude määramiseks? Kas PAK saab valmida enne keskkonnatasude strateegias kokkuleppimist?

  20. Kokkuvõte

  21. Põlevkivi arengukava peab/ei pea käsitlema välismõjude määramise metoodikat ning tagama selle rakendamiseks vajalike alusuuringute teostamise Vaja on/ei ole koostada ja kokku leppida keskkonnatasude strateegia Keskkonnatasude strateegia peab/ei pea põhinema usaldusväärselt määratud väliskulude kompenseerimise vajadusel

  22. Tänase ümarlaua protokoll, koos seisukohatade ja arvamustega. Ettepanek Keskkonnaministeeriumile, kuidas väliskulude temaatikaga edasi minna. Väliskulude alase ekspertiisi, ekspertide, uuringute kaardistamine. Palun kõigil ekspertidel endast meile teada anda. Põlevkiviga seotud poliitiliste valikute sõnastamine. Pole mõtet diskuteerida teemadel, mille üle otsustusvõime puudub. Edasised tegevused

  23. Tarmo.all@wec-Estonia.ee TÄNAN

More Related