Organismi keemiline koostis l.jpg
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 21

ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS PowerPoint PPT Presentation


  • 79 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS. Koostas: Kristel Mäekask. Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi . E namusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata . Elus organis mide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid . J agatakse 3 rühma :

Download Presentation

ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Organismi keemiline koostis l.jpg

ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS

Koostas: Kristel Mäekask


Slide2 l.jpg

  • Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheseshulgas ja nende ülesannet ei teata.

  • Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid.

  • Jagatakse 3 rühma :

  • Makroelemendid - 98-99% organismielementidest: C; H; O; N; P; S

  • Mesoelemendid – katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl

  • Mikroelemendid – Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu


Makroelemendid l.jpg

Makroelemendid

Hapnik O

70 kg kohta umbes 43 kg – toiduga ja hingamisel

Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise.

Süsinik C

70 kg kohta umbes16 kg – toiduga.

Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt.


Makroelemendid4 l.jpg

Makroelemendid

Vesinik H

70 kg kohta umbes7 kg - joogiveega

Biomolekulide koostises, vee kooseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel.

Lämmastik N

70 kg kohta umbes1,8 kg

Aminohapete ja nukleiinhapete koostises.


Makroelemendid5 l.jpg

Makroelemendid

Fosfor P

70 kg kohta umbes780 g

Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. ATP koostises.

Väävel S

70 kg kohta umbes140 g

Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides.


Slide6 l.jpg

Fosforit leidub:


Slide7 l.jpg

Väävlit leidub:


M eso elemendid l.jpg

Mesoelemendid

Naatrium Na

70 kg kohta umbes100 g

Kaalium K

70 kg kohta umbes140 g

Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, transpordiprotsessid raku tasandil.


Slide9 l.jpg

Kaaliumi leidub:


Slide10 l.jpg

Naatriumi leidub:


M eso elemendid11 l.jpg

Mesoelemendid

Kaltsium Ca

70 kg kohta umbes1kg

Luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), reguleerib vee hulka organismis.

Magneesium Mg

70 kg kohta umbes19 g

Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks.


Slide12 l.jpg

Kaltsiumi leidub:

  • Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, šokolaad, tsitruselised, banaan.


Slide13 l.jpg

Magneesiumi leidub:


M eso elemendid14 l.jpg

Mesoelemendid

Kloor Cl

70 kg kohta umbes95 g

Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks.

Kloori leidub:


M ikro elemendid l.jpg

Mikroelemendid

Raud Fe

Seob O2 hemoglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse.

Jood I

Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus – struuma.

Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund.


Slide16 l.jpg

Rauda leidub:


Slide17 l.jpg

Joodi leidub:


Vee t htsus organismis l.jpg

Vee tähtsus organismis:

  • On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri);

  • Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu);

  • Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf);

  • Kaitsefunktsioon – nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas;


Vee t htsus rakus l.jpg

Vee tähtsus rakus:

  • On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis.

  • hüdrofiilsed ained

  • lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool

  • hüdrofoobsed ained

  • ei lahustu vees nt rasvad ja õlid

  • Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina).

6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2


Slide20 l.jpg

  • Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse – tagab siserõhu ehk turgori.

  • Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.


Kasutatud materjal l.jpg

Kasutatud materjal:

  • http://www.ninegemstones.com/body_elements.htm

  • http://www.grynefee.ee/tooted.php

  • http://www.hkpe.net/hkpe/human_body/chemical_level.htm

  • http://www.healthilife.ee/raamat/elemendid.html

  • http://www.drhermann.at/aufklaerung/struma1.htm

  • http://www.grabovrat.com/weekly/grWeekly041121.html

  • http://www.evidencesofcreation.com/truth_of_life02.html

  • http://stevegarufi.com/storyplants.htm


  • Login