1 / 20

Pulmalaulud ja -kombed

Pulmalaulud ja -kombed. Perekondlikud rituaalid ja laulud. Lapse sünd (varrulaulud) Pulmad (pulmalaulud ja -itkud) Surm (surnuitkud) Sõjaväkke minek (nekrutilaulud ja -itkud). Kõik need on funktsioonilt ülemineku rituaalid (siirderituaalid). Pulmarituaali tegelased:. Pruut (mõrsja)

quade
Download Presentation

Pulmalaulud ja -kombed

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Pulmalaulud ja -kombed

  2. Perekondlikud rituaalid ja laulud • Lapse sünd (varrulaulud) • Pulmad (pulmalaulud ja -itkud) • Surm (surnuitkud) • Sõjaväkke minek (nekrutilaulud ja -itkud) Kõik need on funktsioonilt ülemineku rituaalid (siirderituaalid).

  3. Pulmarituaali tegelased: • Pruut (mõrsja) • Peigmees (kosilane) • Vanemad • Ristivanemad • Saajavanem (isamees, raudkäsi, truuska) • Peiupoiss • Kaasikud • Kaasanaine • Pruudivend (veli) • Pruuttüdrukud (mõrsjasõsarad, podruskid) Peigmehe poolt Pruudi poolt

  4. Pulmarituaali põhiosad: ilma lauludeta • Kosjad • Kuulamine • Kosjad • Kihlused • Pulmakutsumine (Setomaa) • Pulmad (saajad, sajad, hähä’) • Saajapäev • Vakapäev • Hõimupäev • Langujoodud (peräpütü’)

  5. Saajapäeva põhisündmused: • Saajasõit (peigmehe pulmaliste sõit) mõrsja poole • Saaja (peigmehe pulmaliste) vastuvõtmine, mõrsja ehtimine ja saatmine • Saajasõit peigmehe poole • Mõrsja vastuvõtt peigmehe kodus ja tanutamine (linutamine) – neiu peakatet asendatakse abielunaise omaga

  6. Sümboolsed ja maagilised elemendid: • Mõrsja ja peigmehe poolsete sugulaste sümboolne võitlus (oma hõimu kiitmine, lauluvõitlus) • Mõrsja jõuga äraviimine (saajasõit ratsa, mõõgad meestel) • Lepingu sõlmimine • Mõrsja kaitsmine “kurja silma” eest (näo katmine, ebamõrsja) • Viljakuse maagia (laps süles) • Perekonna majandusliku edu kindlustamine

  7. Pulmasõit. A. Oleariuse järgi 17. sajandil

  8. Lahkumine vanematekodunt, mõrsja on uju all raudkäe süles

  9. Pulmanali: valepruutide laulatamine Mustjala pulmas

  10. Mare Vainula ja Ann Uustal demonstreerivad pulma “võidulaulude” laulmist, Mustjala 1958. Laul: Ann Anis ja Sinaida Mölder, Vanakubja k. No see toimus ikka sääl öue pääl, kui kaks väge kokku läksid. Siis nad ikka olid, kui kaheotsaga pulmad [olid] ja teine vägi tuli, kas pruudipulmalised ehk peiupulmalised, siis oli see suur kokkulaulmine.. Siis otsiti ... sinna pulma peele neid köige suuremid ja laiemid lauljaid, kes ühe teise ära vöitas. Kas kätega läksid viimaks abi, kas – et nii kui rindel üks vöitlemine, et pidid vöidu saama teiste üle oma sönadega.

  11. Rattas laulmine

  12. Pulmalaulud • Sageli kasutati samu viise, mis olid kalendrilauludes • Ühe viisiga lauldi palju tekste • Spetsiifilised pulmaviisid olid Setumaal (mõrsjaitkud, kaasitaminõ, hähkäminõ) • Erilised esitamiskombed: • kahe kooriga laulmine (setu kaasitaminõ) • liikumisega laulmine: Kihnu reas ja rattas laulmine, Muhu sabas laulmine • Mustjala võidulaulud

  13. Pulmalaulude viisitüüpide levimisalad (H.Tampere)

  14. Retsitatiivsed viisid. Tõstamaa v., Alu k.

  15. Retsitatiivne viis Liisu Orik, 65 a. Tõstamaa v., Alu k. H. Tampere, A. Pulst Riigi Ringhäälingus 1938. a. Pruudipoolsed pulmalised: Tulge siia, aage siia, siia uhke oone’elle, kõrge’elle katuselle! Sii on tuba turvil köetud, saunad saarile soendud, meil põle tuas tukivingu, lae all põle laastusuitsu. Langukesed, linnukesed, tulge siia, aage siia! Sii teid ammu oodatakse, väravas teid vaadatakse, sii teil suitseb sooja rooga, aurab õlut punane, vingub viinalaasikene. CD1-45 (teine pool)

  16. Laululised viisid. Saaremaa, Mustjala klk.

  17. Laululine viis (võidulaul) Mis sa, sitik, sirised,porikärpses, porised!Sa oled sitiku sulane,porikärpse poisike.Kus ma nägin selle näru?Riia linnas ramba kallal.Suu tal sula verine,ambad rambarasvased.Mis sa, völu, mooga vöitled,kivivölu, mooga kiitled,mine Vöhma varetesse,vöitle vöigu märaga,kiitle kirju koeraga! Vana kannel V. Mustjala regilaulud, lk 274–275.Helinäide 11. RKM, Mgn. II 134 c < Kingissepa raj., Mustjala k/n., Rahtla k. / Mustjala / - H. ja E. Tampere < Mare Pook, 65 a. (1958).

  18. Refräänilised viisid. Viljandimaa, Karksi k.

  19. Refrääniline viis (refrään: kaske) Peigmehepoolsed pulmalised: Meie vel´lel suure nurme, kas´ke, suure nurme, laia väl’lä, kas´ke, otsa lääve Ollandimaale, kas´ke, veere joosev Venemaale, kas´ke. La meid kaia, la valate, kas´ke, ka tal oo sääri sinna minnä, kas´ke, kontse säält koduje tulla, kas´ke. Kõrd jääs põllule põdeme, kas´ke, Ii otsa engämaie, kas´ke. Kadri Kukk, 1893–1976 Karksi CD1-47

  20. Kahe kooriga kaasitaminõ Setumaa, Värska. Leelokoor “Leiko”, eeslaulja Jekaterina Lummo Leiko, nr 10

More Related