1 / 9

Kaudne kõne

Kaudne kõne. Lad.Oratio obliqua. Mis on kaudne kõne?. Kõneleja ütlust, mis on edasi antud refereerivalt, ümberjutustatult, nimetatakse kaudseks kõneks. Kaudses kõnes puudub isikupärane joon ning edasi antakse edasi ainult sisu oluline osa. Ja veel….

prisca
Download Presentation

Kaudne kõne

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kaudne kõne Lad.Oratio obliqua

  2. Mis on kaudne kõne? • Kõneleja ütlust, mis on edasi antud refereerivalt, ümberjutustatult, nimetatakse kaudseks kõneks. • Kaudses kõnes puudub isikupärane joon ning edasi antakse edasi ainult sisu oluline osa.

  3. Ja veel… • Refereerimisel asenduvad otsese kõne isikulised asesõnad kaudse kõne väljendaja seisukohalt vastava asesõnaga.

  4. See tähendab, et… • kui kaudse kõne väljendajaks ning teate saatjaks on üks ja sama isik, esineb kaudses kõnes 1. isiku asesõna (mina, meie) Näiteks: Kodus küsis isa minult: “Noh, kas sul hirm peale ei tulnud?” — Kodus küsis isa, kas mul hirm peale ei tulnud.

  5. Kui teate saajaks on kaaskõneleja, esineb kaudses kõnes 2. isiku asesõna (sina, teie) Näiteks: “Teda võib usaldada,” ütles õpetaja sinu kohta — Õpetaja ütles, et sind võib usaldada.

  6. Kui refereeritakse otsest kõnet, mis käib isiku kohta, kes kõnelusest osa ei võta, tarvitatakse 3. isiku asesõna (tema, nemad) Näiteks: “Minule see asi ei meeldi,” ütles ema Anule. — Ema ütles Anule, et talle see asi ei meeldi.

  7. Peale isikuliste asesõnade muutub otsese kõne refereerimisel mõneti ka lause liik ja ehitus.

  8. OTSENE KÕNE KAUDNE KÕNE 1. “Mis sa siin teed?” küsis Ants Jürilt. 1. Ants küsis Jürilt, mis ta siin teeb. 2. Isa hüüdis meile, et me kiiresti koju läheksime. 2.“Minge kiiresti koju!” hüüdis isa meile. 3. Tiit ütles: “Ma olen sellega nõus.” 3. Tiit ütles, (et) ta olevat sellega nõus. 4. Ma ütlesin ju sulle: “Sa võid selle endale võtta.” 4. Ma ütlesin ju sulle, et sa võid selle endale võtta.

  9. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

More Related