Mak 2007 2013 meetmed ii telg 4 september 2006
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 35

MAK 2007-2013 meetmed II telg 4 september 2006 PowerPoint PPT Presentation


  • 66 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

MAK 2007-2013 meetmed II telg 4 september 2006. II telg. 2.1. Ebasoodsamate piirkondade toetus 2.2. Natura 2000 põld 2.3. Natura 2000 mets 2.4. Poollooduslike koosluste hooldamine 2.5. Põllumajanduslik keskkonnatoetus 2.6. Kaitseribade metsastamine 2.7. Energiavõsa rajamine

Download Presentation

MAK 2007-2013 meetmed II telg 4 september 2006

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Mak 2007 2013 meetmed ii telg 4 september 2006

MAK 2007-2013meetmedII telg4 september 2006


Ii telg

II telg

2.1. Ebasoodsamate piirkondade toetus

2.2. Natura 2000 põld

2.3. Natura 2000 mets

2.4. Poollooduslike koosluste hooldamine

2.5. Põllumajanduslik keskkonnatoetus

2.6. Kaitseribade metsastamine

2.7. Energiavõsa rajamine

2.8. Kiviaia rajamine ja taastamine

2.9. Lupjamine

2.10. Kasutusest kõrvale jäänud põllumajanduslike tootmishoonete likvideerimine


2 5 p llumajanduslik keskkonnatoetus

2.5 Põllumajanduslik keskkonnatoetus

2.5.1 KST NTA-l 2007-2008

2.5.2 KSM (2009)

2.5.3 KSM NTA-l (2009)

2.5.4 mahepõllumajandus (2007)

2.5.5 ohustatud tõugu looma kasvatamine (2007)

2.5.6 kohalikku sorti taime kasvatamine (2009)


Meetmed

Meetmed


Miinimumn uded

Miinimumnõuded

  • 1782 lisa IV kohased head põllumajandus- ja keskkonnatingimused;

  • üldised keskkonnanõuded (kuni ühtsele otsemaksele üleminekuni);

  • ühtsele otsemaksele üleminekust alates asenduvad üldised keskkonnanõuded kohustuslike majandamisnõuetega.

    Toetuse taotleja võtab nõuete täitmiseks 5-aastase kohustuse.


2 1 ebasoodsamate piirkondade toetus

2.1. Ebasoodsamate piirkondade toetus

Sihtgrupp

Põllumajandustootja, kes võtab kohustuse tegeleda põllumajandusega MAK 2004-2006 ptk 6 kindlaksmääratud valdades vähemalt viie aasta jooksul.

Peamised nõuded

  • Jätkata viie aasta jooksul põllumajandusliku maakasutusega

  • Miinimumnõuded

    Toetuse määr

    391 kr/ha aastas


2 2 natura 2000 toetus p llumajandusmaale

2.2. Natura 2000 toetus põllumajandusmaale

Sihtgrupp

Taotleja, kes tegeleb põllumajandusegaNATURA 2000 võrgustiku alade põllumajandusmaal.

Peamised nõuded

  • Looduskaitseseadusest tulenevad nõuded

  • Miinimumnõuded

    Toetuse määr

    502 kr/ ha aastas


Mak 2007 2013 meetmed ii telg 4 september 2006

2.3 Natura 2000 toetus erametsamaale

Sihtgrupp – erametsaomanikud

Peamised nõuded

Toetust võib taotleda taotleja omandis olevale metsamaale.

Toetust saab taotleda maa kohta, mis on kantud maakatastrisse ja asub direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ kohaselt määratud Natura 2000 võrgustiku alal.

Vastavalt kehtestatud kaitserežiimile on täielikult või osaliselt loobutud Natura 2000 metsaala majandamisest.


Mak 2007 2013 meetmed ii telg 4 september 2006

2.3 Natura 2000 toetus erametsamaale (2)

Toetuse määr

Rakendatakse kahte toetusmäära:

- piiranguvööndis ja hoiualal 50 eurot (782 krooni) hektari kohta

- sihtkaitsevööndis 100 eurot (1 565 krooni) hektari kohta

Rakendamine: alates 2007. aasta.

Kohustusperioodi pikkus on 1 aasta.


2 4 natura 2000 v rgustiku poollooduslike koosluste hooldamine

2.4. NATURA 2000 võrgustiku poollooduslike koosluste hooldamine

Sihtrühm kõik isikud

Sihtala

toetust makstakse väljapoole põldude registrit jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladel asuvatele poollooduslikele kooslustele, mille hooldamise kohta on sõlmitud leping Riikliku Looduskaitsekeskusega

Rakendamine alates 2007. aastast.

Kohapealset kontrolli teostab Riiklik Looduskaitsekeskus.


2 4 natura 2000 v rgustiku poollooduslike koosluste hooldamine 2

2.4. NATURA 2000 võrgustiku poollooduslike koosluste hooldamine (2)

Nõuded:

  • Miinimumnõuded

  • Puisniitude, lamminiitude, aruniitude, rannaniitude, soostunud ja sooniitude, loopealsete ja puiskarjamaade hooldamine peab olema kooskõlas kaitsekorralduskavanõuetega (sh niitmine keskelt-lahku või servast-serva meetodil või karjatamine);

  • Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keeld;

  • Koolitus (6 tundi).


2 5 p llumajanduslik keskkonnatoetus1

2.5 PÕLLUMAJANDUSLIK KESKKONNATOETUS


2 5 1 keskkonnas bralik tootmine nitraaditundlikul alal

2.5.1. Keskkonnasõbralik tootmine nitraaditundlikul alal

Tegevuse eesmärk:

Piirata põllumajandusest tulenevat hajureostust ja aidata kaasa pinna- ja põhjavee hea kvaliteedi säilimisele nitraaditundlikul alal.

Sihtrühm: FIEd ja äriühingud.

Sihtala:

Toetust saab taotleda põllumajandusmaa kohta, mis asub massiivil, mis jääb tervikuna NTA piiridesse (2 toetusmäära).

Rakendamine: 2007-2008, alates 2009. a tuleb üle minna KSM NTA-le.


2 5 1 keskkonnas bralik tootmine nitraaditundlikul alal 2

2.5.1 Keskkonnasõbralik tootmine nitraaditundlikul alal (2)

Nõuded:

Jätkuvad senised KST nõuded:

- viljavaheldusplaani koostamine ja järgimine (sh 15% liblikõieliste nõue)

- väetusplaani koostamine

- mullaproovid

- 6tunnine KST koolitus.

Lisaks:

  • väetamise piiramine (kuni 140 kg N põllu ha kohta, sellest mineraalväetistega kuni 80 kg)

  • sõnnikuanalüüsid

  • kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul peavad põldude suurused jääma samaks


2 5 2 keskkonnas bralik majandamine

2.5.2 Keskkonnasõbralik majandamine

Eesmärgid:

1) soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ja ning kaitsta mulla- ja veeseisundit;

2) laiendada keskkonnasõbralikku planeerimist põllumajanduses;

3) tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.

Sihtrühm: FIEd ja äriühingud.

Sihtala: toetust makstakse põllumaale

Rakendamise ulatus: üleriigiliselt (v.aNTA-l).

Rakendamine: alates 2009. aastast.


2 5 2 keskkonnas bralik majandamine 2

2.5.2 Keskkonnasõbralik majandamine (2)

  • Nõuded:

  • Miinimumnõuded

  • väetusplaan

  • väetamise piirang kuni 170 kg N põllu ha kohta, sellest mineraalväetistega kuni 100 kg;

  • viljavaheldusplaani koostamine ja järgimine (sh 15% liblikõieliste nõue)

  • 30% talvise taimkatte nõue;

  • mullaproovid;

  • sõnnikuanalüüsid;


2 5 2 keskkonnas bralik majandamine 3

2.5.2 Keskkonnasõbralik majandamine (3)

Nõuded jätkuvad:

  • puuvilja- ja marjaaedade võraaluste ja reavahede niitmise kohustus;

  • taimekasvuregulaatorite ja koristuseelsel perioodil glüfosaatide kasutamise keeld.

  • kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul peavad põldude suurused jääma samaks;

  • KSM koolitus (12 tundi).


2 5 3 keskkonnas bralik majandamine nitraaditundlikul alal

2.5.3 Keskkonnasõbralik majandamine nitraaditundlikul alal

Sihtrühm: FIEd ja äriühingud

Nõuded:

  • KSM nõuded

  • väetamise piiramine (kuni 140 kg N põllu ha kohta, sellest mineraalväetistega kuni 80 kg)

  • taotleja peab koostama maakondliku keskkonnateenistuse poolt kinnitatud tegevuskava, mille osadeks on:

    - ettevõtte territooriumi kaardid (veekogud, kaitsmata põhjaveega alad, punktreostusallikad);

    - ettevõtte territooriumil asuvate punktreostusallikate nimekiri.

    Sihtala: toetust makstakse põllumajandusmaale (2 toetusmäära)

    Rakendamine: alates 2009. aastast.


2 5 4 mahep llumajanduslik tootmine

2.5.4 Mahepõllumajanduslik tootmine

Eesmärgid:

  • Säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning mullaviljakust;

  • Toetada mahepõllumajanduse arengut ning rahuldada tarbijate kasvavat nõudlust mahetoodangu järele;

  • Toetada ja suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimelisust.

    Sihtrühm: FIEd ja juriidilised isikud

    Rakendamise ulatus:üleriigiliselt

    Toetust makstakse kolmes grupis sh maheseemne-kasvatust kõrgema koefitsiendiga

    Rakendamine: alates 2007. aastast


2 5 4 mahep llumajanduslik tootmine 2

2.5.4 Mahepõllumajanduslik tootmine (2)

Nõuded:

  • Ettevõte peab olema tunnustatud vastavalt mahepõllu- majanduse seadusele;

  • KSMi nõuded;

  • Neljandal aastal pärast kohustuse võtmist peab kogu ettevõtte põllumajandusmaal järgima maheseadust;

  • Põllumajandusmaa ja –loomad, mis on juba mahedad, ei tohi 5 a jooksul majandada mittemahedalt;

  • Toetust makstakse vaid neile püsirohumaadele, mille hektari kohta peetakse ettevõttes aastaringselt vähemalt 0,2 lü maheloomi (on arutamisel ettepanek suurendada lü-de arvu järk-järgult 0,3 ja 0,4-ni);

  • Toetust makstakse vaid nende puuvilja- ja marjaaedade kohta, mis on hooldatus ja kus on tagatud optimaalne istutustihedus;

  • Koolitus (12+18 tundi).


2 5 5 ohustatud t ugu looma kasvatamine

2.5.5 Ohustatud tõugu looma kasvatamine

Eesmärk:tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude:

- eesti maatõugu veise

- eesti hobuse,

- tori hobuse ja

- eesti raskeveohobuse säilimine.

Sihtrühm: kõik isikud.

Rakendamise ulatus: üleriigiliselt

Rakendamise aeg: alates 2007. aastast


2 5 5 ohustatud t ugu looma kasvatamine 2

2.5.5 Ohustatud tõugu looma kasvatamine (2)

Toetust makstakse:

  • Eesti maatõugu veise kasvatamise eest, kui toetuse taotleja kasvatab tõuraamatu põhiossa ja põllumajandus-loomade registrisse kantud eesti maatõugu veist, kelle mõlemad vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatu põhiossa;

  • Eesti, tori ja eesti raskeveo tõugu hobuse kasvatamise eest, kui toetuse taotleja kasvatab taotlemise ajal vähemalt kuue kuu vanust puhtatõulist tõuraamatu põhiossa kantud ja nõuetekohaselt identifitseeritud eesti, tori või eesti raskeveo tõugu hobust. Tori tõugu hobuse mõlemad vanemad peavad olema tori tõugu.

    Ettepanek suurendada eesti raskeveo tõugu hobuse kasvatamise toetuse määra.


2 5 6 kohalikku sorti taime kasvatamine

2.5.6 Kohalikku sorti taime kasvatamine

Eesmärk: tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast olulise kohaliku ohustatud taimesordi- “Sangaste” rukki säilimine.

Sihtrühm: FIEd ja juriidilised isikud

Rakendamise ulatus: üleriigiliselt

Rakendamise aeg: alates 2009. aastast

Hektaritoetust makstakse sertifitseeritud seemne ja sert.seemnest kasvatatud “Sangaste” rukki kasvatamise eest.


2 6 kaitseribade metsastamine

2.6 Kaitseribade metsastamine

Rakendamise alus

Nõukogu Määruse nr 1698/2005 artikkel (EÜ) nr 1698/2005 artiklid 36, 43.

On võimalik toetada taotleja omandis olevale maale vee ja pinnase kaitseks metsaribade rajamist.

Nõuded

Toetust saab taotleda taotleja omandis olevale ja PRIA registrisse kantud põllumajandusmaa kohta.

Tagatud peab olema minimaalne metsapuutaimede arv hektaril ja metsapuutaimede päritolu peab olema dokumentaalselt tõestatav.

Pärast kohustuseperioodi lõppemist arvatakse metsakultuuri alune pindala põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist välja.


Mak 2007 2013 meetmed ii telg 4 september 2006

2.7 Energiavõsa rajamine

Rakendamise alus

Nõukogu Määruse nr 1698/2005 artikkel 43.

Kiirekasvulise metsakultuuri rajamise puhul antakse toetust rajamiskulude osaliseks katmiseks.

Sihtgrupp

põllumajandustootja, kelle omandis on põllumajandusmaa, mille kohta toetust taotletakse.


Mak 2007 2013 meetmed ii telg 4 september 2006

2.7 Energiavõsa rajamine(2)

Nõuded

  • Miinimumnõuded

  • Toetust saab taotleda vähemalt 0,3 ha taotleja omandis olevale PRIA registrisse kantud põllumajandusmaale.

  • Tagatud peab olema minimaalne istikute arv hektaril.

  • Kiiresti kasvavate metsapuude rotatsiooniperiood peab olema alla 15 aasta.

    Nõutavad dokumendid:

  • Põllumajandusmaa asukohajärgse piirkondliku maaparandusbüroo ja maakonna keskkonnateenistuse kooskõlatud kiirekasvulise metsakultuuri rajamise taotlus

  • Põllumassiivi kaart, millele on märgitud põldude numbrid ja põldude piirid, millele toetust taotletakse

  • Muud tõendavad dokumendid vajaduse korral


Mak 2007 2013 meetmed ii telg 4 september 2006

2.7 Energiavõsa rajamine(3)

Toetuse määr

Ühe hektari kiirekasvulise metsakultuuri rajamise toetusmäär on 20 000 krooni hektari kohta.

Maksimaalne kohustusega hõlmatud pindala ühe taotleja kohta on 10 ha aastas.

Kohustusperioodi pikkus on 1 aasta.

Rakendamine -2009. aasta.

Aastatel 2009-2013 on meetme raames võimalik 2000 ha kiirekasvulise metsakultuuri rajamine.


Mak 2007 2013 meetmed ii telg 4 september 2006

Vähetootlikud ja keskkonnasõbralikud investeeringud (art 41)


2 8 kiviaedade rajamine ja taastamine

2.8 Kiviaedade rajamine ja taastamine

Eesmärgid: aidata kaasa kõrge ajaloolise, kultuurilise ja maastikulise väärtusega traditsiooniliste põllumajandus-maastike elementide- kiviaedade rajamisele ja taastamisele, et:

- säilitada ja suurendada põllumajandusmaastikes esteetilist väärtust;

- luua elupaiku ning suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust;

- säilitada maastiku ajaloolist ja kultuurilist väärtust.

Sihtrühm: kõik isikud

Rakendamise ulatus: üleriigiliselt piirkondades, kus kiviaiad on traditsiooniliselt esinenud

Rakendumine: alates 2007. aastast

Tegemist on üheaastase toetusega.


2 8 kiviaedade rajamine ja taastamine 2

2.8 Kiviaedade rajamine ja taastamine (2)

Nõuded:

  • Rajatav või taastatav kiviaed peab asuma põllumajandus- maal või sellest kuni 5 m kaugusel;

  • Uue kiviaia võib rajada vaid omandipiiride tähistamiseks piirkondades, kus kiviaiad on traditsiooniliselt leidunud;

  • Kiviaeda võib taastada vaid vana kiviaia jala olemasolul ja kohtades, kus kaardimaterjali alusel on asukoht tuvastatud;

  • Kiviaia rajamiseks ja taastamiseks sobiva koha, kasutatavad materjalid ja paikkonnale iseloomuliku kujunduse peab kinnitama Muinsuskaitseamet;

  • Rajatud või taastatud kiviaia kõrgus peab olema vähemalt 60 cm;

  • Kiviaiale lähemal kui 1,5 m on keelatud maa harimine ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine.


2 9 lupjamine

2.9 Lupjamine

Rakendamise alus

Nõukogu Määruse nr 1698/2005 artikkel 36 punkt a) alapunkt vi ja artikkel 41.

Toetuse saaja:

Toetust makstakse põllumajandusega tegelevale ettevõtjale, kes kasutab õiguslikul alusel maad, mille kohta toetust taotletakse.

Rakendamine: taotluste vastuvõttukavandatakse 2007. a sügisest.Tegemist on 1-aastase toetusega.


2 9 lupjamine 2

2.9 Lupjamine(2)

Peamised nõuded:

  • Toetuse saamiseks peab toetusaluse põllu mulla keskmine pH olema alla 5,5 (kaasa arvatud) ja antud põllu (või põllu osa) lupjamiseks ei ole eelnenud 4 aasta jooksul lupjamise toetust saadud.

  • Toetusaluste põldude lupjamiseks lubatakse kasutada järgmisi meliorante: klinkritolm, põlevkivituhk, lubjakivijahu, dolomiidijahu, puu-, õle- ja turbatuhk, nõrg- ja järvelubi ning kustutatud lubi.

  • Laotamistöödel kasutatava meliorandi niiskus ei tohi ületada:

    - tolmpõlevkivituhal, klinkritolmul, puu-, õle- ja turbatuhal 2% (kaaluliselt);

    - lubjakivijahul, dolomiidijahul, nõrg- ja järvelubjal ning kustutatud lubjal 6% (kaaluliselt).


2 10 kasutusest k rvale j nud p llumajanduslike tootmishoonete likvideerimine

2.10 Kasutusest kõrvale jäänud põllumajanduslike tootmishoonete likvideerimine

Rakendamise alus

Nõukogu Määruse nr 1698/2005 artikkel 36 punkt a) alapunkt vi ja artikkel 41.

Toetatakse kasutusest väljas oleva põllumajandusliku ehitise, millel ei ole taaskasutusele võtmiseks ehituslikku ega majanduslikku väärtust, täielikku lammutamist.

Sihtrühm ja nõuded

  • Toetust võib taotleda riiklikus ehitisregistris arvel oleva mittekasutatava ehitise omanik.

  • Ehitise likvideerimisel tuleb järgida ehitusseadusest tulenevaid nõudeid.


2 10 kasutusest k rvale j nud p llumajanduslike tootmishoonete likvideerimine 2

2.10 Kasutusest kõrvale jäänud põllumajanduslike tootmishoonete likvideerimine (2)

Toetuse määr

  • Maksimaalselt 80% ehitise lammutamise maksumusest kuid mitte üle 150 000 krooni aastas taotleja kohta.

    Kavandatud ca 100 ehitist aastas

    Toetust kavandatakse rakendada aastast 2008 maapiirkonnas.

    Nõutavad dokumendid

  • Taotlus;

  • Kirjeldus lammutatava ehitise kohta;

  • Vähemalt kolm hinnapakkumist ehitusettevõtjatelt ehitise lammutamiseks;

  • Kohaliku omavalitsuse dokument ehitise likvideerimise kohta;

  • Vajadusel muud tõendavad dokumendid.


2 10 kasutusest k rvale j nud p llumajanduslike tootmishoonete likvideerimine 3

2.10Kasutusest kõrvale jäänud põllumajanduslike tootmishoonete likvideerimine (3)

Otsustamise protsess

Piiratud eelarve tõttu võib tekkida olukord, kus taotlusi esitatakse rohkem kui vahendeid on;

Ettepanek:

Objekti valiku järjestab ja kiidab heaks piirkondlik organ s.o kas maakondlik komisjon või Leader- grupp.


  • Login