1 / 22

Ettevõtlusnädal Tartus

Ettevõtlusnädal Tartus. Rootsi turu ülevaade 10. oktoober 2013 Kattri-Helina.Pold@mfa.ee. Rootsi on lähedal. Rootsi majanduse võtmenäitajad. Veel majandusnäitajaid. Riigivõlg 40% SKPst (147 mld EUR), Riigieelarve planeeritud defitsiit 2014. aastaks – ca 5% (5 mld EUR),

plato
Download Presentation

Ettevõtlusnädal Tartus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Ettevõtlusnädal Tartus Rootsi turu ülevaade 10. oktoober 2013 Kattri-Helina.Pold@mfa.ee

  2. Rootsi on lähedal

  3. Rootsi majanduse võtmenäitajad

  4. Veel majandusnäitajaid Riigivõlg 40% SKPst (147 mld EUR), Riigieelarve planeeritud defitsiit 2014. aastaks – ca 5% (5 mld EUR), Leibkondade suur laenukoormus: 237% SKPst vrd EK kriteeriumiga, mis on 160%, Keskmine eluasemelaenu tagasimakse aeg – 150 aastat, kohustuslikud on vaid intressimaksed, Maksukoormus – ca 45% SKPst

  5. Rootsi eksport 1. Norra – 10,3 2. Saksamaa – 9.8% 3. Ühendkuningriik – 7,7% 4. USA – 6,4% 5. Taani – 6,4% 6. Soome – 6,4% 7. Holland – 5,2% 8. Belgia – 4,7% 9. Prantsusmaa – 4,6% 10.Hiina – 3,2% ….22. Eesti ~ 1% Statistikaameti 2012. a. andmete põhjal

  6. Rootsi eksport Ekspordi kasvuks perioodil 2013-2017 prognoositakse 24% (276 mld SEK), Suurim juurdekasv saab olema Aasia (+47%) ja USA suunal (+25%, TTIP jõustudes veel 17%, mõõduka prognoosi kohaselt), 2013. a. kokkuvõttes jääb eksport miinusmärgiliseks, VKEde rahvusvahelistumine on taandarengus – vaid 12,8% neist tegelevad ekspordiga vrd 14,1% 2008. aastal, Rootsi valitsuse eesmärk on ekspordi kahekordistamine aastaks 2015 (vrd 2010).

  7. Rootsi import 1. Saksamaa – 17,3% 2. Norra – 9,1% 3. Taani – 8,5% 4. Holland – 6,6% 5. Ühendkuningriik – 6,6% 6. Venemaa – 5,3% 7. Soome – 5,1% 8. Prantsusmaa – 4,2% 9. Hiina – 4,1% 10. Belgia – 3,7% ----15. Eesti ~ 1,5% Import Euroopa Liidust on ca 68% Kaubavahetuse saldo oli 2012. aastal plussis 68,2 mld SEK (ca 8 mld EUR)

  8. Eesti – Rootsi kaubavahetus Rootsi on jätkuvalt Eesti kaubavahetuspartnerite esikolmikus. 2012. aastal kasvas kaubavahetuse käive 5,6%, moodustades ca 13% (3,4 mld EUR) Eesti kogukaubavahetusest. Riikide lõikes oli Rootsi 2012. aastal Soome järel 2. kohal. Rootsi oli 2012.a. Eesti jaoks suuruselt kolmas impordipartner (10,2%).

  9. Eesti – Rootsi eksport Rootsi oli 2012. aastal Eesti suurim ekspordipartner – 16% e ca 2 mld EUR (enne Soomet ja Venemaad), Kaubavahetuse ülejääk moodustas ligi 0,6 mld EUR, K.a esimesel poolaastal on eksport Rootsi kasvanud 7,6%, Suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed 53,1%, mineraalsed tooted (9,8%), puit ja puittooted (8,5%), tekstiilitooted 3%.

  10. Investeeringud Rootsi on endiselt Eesti suurim välisinvestor,ligi 27% suuruse osakaaluga (4mld EUR), enne Soomet ja Hollandit), Eesti poolt välismaale paigutatud investeeringute sihtriikide hulgas on Rootsi 11. kohal(65,8 mln EUR e 1,4%), Eesti äriregistris on registreeritud ca 1900 Rootsi osalusega ettevõtet: Ericsson, ABB, Skanska, SSAB, Autoliv, SEB, Swedbank, Tele2, TeliaSonera, Bonnier, MTG, ICA, Ragn-Sells AB, Electrolux, Husqvarna, Wendre etc

  11. Turism Eestit külastavate Rootsi turistide arv langes mullu vrd 2011. aastaga ligi 65 000 võrra. 2013. a esimese 7 kuu andmetel on külastuste arv jäänud samale tasemele. Samas on ligi 4000 võrra vähenenud Rootsi turistide ööbimised. Tartus (linn+maakond)oli2044 ööbimist k.a. esimese 7 kuuga, vrd 3725 mullu samal ajal.

  12. Teadus ja arendus Rootsis T&A investeeringutele kulutatakse Rootsis iga-aastaselt ca 3% SKP-st (maailmas 2. koht peale Iisraeli), sellest 65% tuleb erasektorist ja ca 25% riigilt Rootsi erasektori kulutused innovatsioonile on OECD andmetel vahemikus 2000-2009 langenud 1% Perioodil 1999 – 2008 on kõrgtehnoloogiliste toodete osakaal Rootsi ekspordis langenud 18%lt 14%ni.

  13. Mida arvavad Rootsi ärimehed Eestist 1/2 “Rootslased, kes pole iialgi Eestis käinud, tavatsevad mõelda Eestist kui kolmanda maailma riigist. Jah, ta on vaene, kuid mitmes mõttes paremini funktsioneeriv kui Rootsi. Ja seal on ka paremad teenused ja tingimused.” (Business Sweden’i küsitlusele vastanud Rootsi ärimees.“The Business Climate Survey Baltic States 2012”, www.business-sweden.se/Global/Files/Statistics/Business%20climate%20survey%202012_Baltics.pdf)

  14. Mida arvavad Rootsi ärimehed Eestist 2/2 Attractive aspects for business in the Baltics: qualified labor force, relatively low cost levels, good tax system and strategic location of the region. Good quality of life, profitability of local market, easiness to start a company, excellent ICT infrastructure; Attractiveness is confirmed by investments - respondents planned to invest 98 MEUR in 2012 and investments are expected double during upcoming 2–3 years. Further development of railroads are of high importance in Estonia. Swedish companies highlighted a need of more initiative and creative labor force in all three Baltic countries.

  15. Mõned nõuanded! Rootsi keel on oluline! Tehke põhjalik eeltöö, kuid ärge lootke kiireid otsuseid! Mõelge läbi, miks peaks rootslane ostma just teie toodet! Varuge palju aega ja kannatust! Järjekindlus annab tulemusi!

  16. Suurimad probleemid ekspordi arendamisel Allikas: Eesti ettevõtete ekspordiprobleemide uuring 2010

  17. Info asukohariigi kohta: maaülevaated, makromajandus, ettevõtluskliima, äritavad, praktikute kogemuse või kontaktide vahendamine Rootsi majandusülevaade: www.vm.ee/?q=taxonomy/term/117 Abi info levitamisel, nt ettevõtete infomaterjalide näol; Partnerite otsing: üldist laadi päringud, liitude, konsultantide jt. andmed, asukohariigi andmebaasid jmt.; Saatkonna ruumide võimaldamine ettevõtte/toote esitlusürituse korraldamiseks, infoseminarideks ja vastuvõttudeks. Saatkonna esmane abi eksportöörile (1/2)

  18. Ärimissioonide/seminaride/kontaktürituste/sihtturu-seminaride korraldamisele kaasaaitamine; Tugiteenuseid (konsultatsioonid, krediidiinfo, inkassoteenused, õigusabi, tõlketeenused jne) osutavate ettevõtete kontaktide vahendamine; Juhul kui tekivad probleemid asukohariigi ametivõimudega, saame seaduse piires astuda samme ettevõtete huvide kaitseks; EV aukonsulite võrgustik Rootsis: Göteborg, Malmö, Karlstad, Karlskrona, Halmstad, Eskilstuna, Norrköping, Gotland, vt www.estemb.se Majandusametniku esmane abi eksportöörile (2/2)

  19. Kasulikke kontakte ettevõtjatele EASi esindus Stockholmis, kus on kolm töötajat: ekspordiesindaja Christa Torm, investeeringute esindaja Krister Kalda ja turismiesindaja Henrik Göthlin. Eesti-Rootsi Kaubanduskoda: Esimees Peeter Aspe, kontori juhataja Heli Lango: E-mail: heli.lango@estochamber.se, www.estochamber.se Ettevõtte asutamine Rootsis, vt portaal: www.verksamt.se/en/

  20. AITÄH!TACK SÅ MYCKET!Kattri-Helina.Pold@mfa.ee

More Related