1 / 60

Eetilisus kui kompetents

Eetilisus kui kompetents. Leif Edvinsson arvab, et 21.saj. majandus on teadmusmajandus, mis kujundab ümber väärtuse ja väärtusloome mõiste. Seetõttu vajame uusi arusaamu, mudeleid, mõõdikuid ja metafoore, mis võimaldaksid meil uue reaalsusega toime tulla ja sellest kasu saada.

petula
Download Presentation

Eetilisus kui kompetents

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Eetilisus kui kompetents

  2. Leif Edvinsson arvab, et 21.saj. majandus on teadmusmajandus, mis kujundab ümber väärtuse ja väärtusloome mõiste. Seetõttu vajame uusi arusaamu, mudeleid, mõõdikuid ja metafoore, mis võimaldaksid meil uue reaalsusega toime tulla ja sellest kasu saada. Tulevikutarkus on midagi muud, kui pelgalt ennustused, võimaluste omamine, ühe sammu võrra ees olemine. Me vajame uusi kompetentse, õppimine peab andma meile võimaluse olla tulevikutargad. P.Dixon “Tulevikutarkus” Tulevik on olevikus peidus – me peame olema tulevikutargad

  3. 21.sajandi märksõna - jätkusuutlikkus • Milliseid oskusi ja omadusi vajab inimene, et luua jätkusuutlikku ühiskonda, jätkusuutlikku riiki, jätkusuutlikku organisatsiooni? • Kuidas tulla ise toime kiiresti muutuvas maailmas?

  4. Muutused ühiskonnas • Majanduse globaliseerumine • “Nähtamatute varade” (teadmised, innovatsioon, suhted) osatähtsuse kasv • “Sõda” talentide pärast • Tehnoloogia areng

  5. Kompetentsus - ingl.k. Competence – • suutlikkus täita teatud tööülesandeid, talent, mis kuulub töötajale Kompetents - ingl.k. Competency • väljendab organisatsioonilisi ja funktsionaalseid nõudeid töötajatele Võib defineerida ka nii – “kompetentsid on jälgitavad või mõõdetavad teadmised, oskused ja võimed.”

  6. Kompetentsid võimaldavad eristada töö soorituse erinevaid tasemeid: • EESKUJULIK • RAHULDAV • MITTERAHULDAV Kompetents on seotud töösoorituse kahe peamise funktsiooniga: • tulemuslikkuse nõuded e. standardid • käitumise kirjeldused

  7. Inimeste värbamine ja valik Tasustamine Töösoorituse hindamine Inimeste arendamine Organisatsioonides kasutatakse kompetentsipõhist lähenemist järgmistes valdkondades:

  8. ISIKSUSLIKUD OMADUSED JA HOIAKUD PÕHOSKUSED (tulenevad haridusest, vanusest, ametist) KOMPLEKSSED OSKUSED KOMPETENTSID OSKUS+TEADMISED+HOIAK • Üldjuhul on kompetents kompleksne, mitmest elemendist koosnev tervik. • Kui uurida indiviidi toimetulekut igapäevaelu ja töö nõudmistega, võib lähtuda järgmisest mudelist:

  9. Kompetentside liigitamise võimalused • Professionaalsed • Juhtimiskompetentsid • Lävikompetentsid (minimaalsed töö ära tegemiseks vajalikud oskused) • Eristavad kompetentsid • Baaskompetentsid • Tuumkompetentsid

  10. Jätkub... • Valdkonnaspetsiifilised versus üldised kompetentsid • Lähtekompetentsid versus lisakompetentsid • Kiiresti õpitavad versus aeglaselt õpitavad

  11. SOTSIAALNE KOMPETENTS Kompetentsipuu ERIALANE KOMPETENTS LIIDRI-KOMPETENTS INTELLIGENTLEADERSHIPANDLEADERSHIPCOMPETENCIES. Developingaleadershipframeworkforintelligentorganizations. PenttiSydänmaanlakka TÕHUSUSE KOMPETENTS VAIMNE JA FÜÜSILINE HEAOLU ENESEKINDLUS ISIKSUSE- OMADUSED ENERGIA JA ANDED VÄÄRTUSED JA PÕHIMÕTTED ISIKLIK VISIOON JA EESMÄRGID

  12. SOTSIAALNE KOMPETENTS Kehtestamine Empaatia Sidemete loomine Suhtlemine Soov anda Avatus VAIMNE JA FÜÜSILINE HEAOLU Füüsiline heaolu Psüühiline heaolu Sotsiaalne heaolu Vaimne heaolu Stressi juhtimine Tagasihoidlikkus LIIDRIKOMPETENTS Visionäärlus Saavutusvajadus Võimustamine Meeskonna juhtimine Õpetamine Muutuste juhtimine TÕHUSUSE KOMPETENTS Maailma tajumise viis Analüütiline mõtlemine Otsustamisvõime Jõulisus Aja juhtimine Uuendusmeelsus

  13. Kuidas olla suurepärane? • Universaalsuse printsiip – see, mis sobib igaühele, ei sobi tegelikult mitte kellelegi. • See, kes teeb kõike hästi, ei tee midagi suurepäraselt. • On see õige või vale?

  14. Me saame olla suurepärased ainult selles, millele suudame pühenduda!

  15. Missugune võiks olla uus edu mudel? • Mõned retseptid: • Ole loov • Luba eksimusi, sest ilma eksimusteta ei ole võimalik leida uusi lahendusi • Ole eeskujuks selles, mida teed hästi, kõik muu jäta teiste hooleks

  16. Kuidas olla eetiline? • Milliseid kompetentse me vajame, et olla eetiline?

  17. Kas õpetamine ja kasvatamine on õigus, kohustus või voorus?

  18. Need, kes võtavad õpetamist õigusena, kogevad õpetajaks olemist auasjana ja naudivad õpetamist ja kasvatamist. • Tavaliselt nad väärtustavad oma töös ka õiglust. • Õiglus tähendab ka teatud nõudmiste esitamist.

  19. Kui õpetamine tundub kohustusena, tajutakse seda raske tööna. • Sel juhul nõutakse kasvatatavalt tänulikkust, alandlikkust ja kuulekust. • Eetika uurijad arvavad, et selline õpetaja või kasvataja ei käitu alati eetiliselt õigesti.

  20. Vooruste puhul lähtutakse kasvatuse taustal sellest põhimõttest, et inimene on loomult heatahtlik ja püüab sisemisest jõust tulenevalt aina paremaks inimeseks saada. • Aristoteles nimetas voorusteks õiglust, mõistlikkust, mõõdukust • Kristlikud voorused on truudus, lootus, armastus..

  21. Elu suured küsimused – mis on õige ja vale, hea ja halb – saavad vastuse läbi teiste inimeste. • Õpetamine on eetiline tegevus. • Vanemad, õpetajad ja täiskasvanud inimesed on tänapäeval ühiskonna esindajad ja ühiskonna poolt esitatud ootuste ellu viijad.

  22. EETIKA • Eetika on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis on juhitud hea ja õige printsiibist. • Eetika on katse määrata reeglid, mis peaksid juhtima inimtegevust ja eluväärtusi. • Eetika määrab kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema

  23. Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse õigeks ja heaks: Ausus (honesty) Ausameelsus (integrity) Lubaduste pidamine (promise-keeping) Usaldatavus (fidelity) Avatus (fairness) Teistest hoolimine (caring for others) Austus teiste vastu (respect for others) Kodanikutunne (responsible citizenship) Parima poole püüdlemine (pursuit for excellence) Arvestamine (accountability) EETIKAMICHAEL JOSEPHON, 1988

  24. EETIKA KOOLKONNADTELEOLOOGIA Teleoloogia e. eesmärgipärane lähenemine • Teleoloogiline eetika hindab tegude õigsust ja väärtust vastavalt tagajärjele – tegu on õige ja hea, kui tulemus on hea ning ei võta arvesse vahendeid, millega selline tulemus saavutati. • “Eesmärk pühitseb abinõu”

  25. EETIKA KOOLKONNADTELEOLOOGIA • Teleoloogiline lähenemise suunad: • Eetiline egoism - Thomas Hobbes (1588-1679) • tegu on moraalselt õige, kui teo tagajärjed suurendavad hüve rohkem kui tekitavad kahju konkreetsele teos osalevale inimesele • Eetiline altruism – • tegu on moraalselt õige, kui teo tagajärjed suurendavad hüve rohkem kui tekitavad kahju paljudele, väljaarvatud konkreetsele teos osalevale inimesele. • Utilitarism – Jeremy Bentham (1748-1832) • tegu on moraalselt õige, kui teo tagajärjed suurendavad paljude hüve . Utilitarismi kaks mõistet: • “Mõnu” (hüve, kasu, lõbu, õnn) ja • “Valu” (pahe, kahju, kurjus, õnnetus). Mõnu teeb meie elu meeldivamaks ja valu halvemaks

  26. EETIKA KOOLKONNADDEONTOLOOGIA Deontoloogiline e. absoluutne eetika • Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus, sõltumata tegevuse konkreetsest tagajärjest. • Mõned teod on oma olemuselt halvad –nagu valetamine, vägivald, varastamine ja teised head-tõerääkimine, teiste austamine, lubaduste pidamine. Sõltumata sellest, milline on teo tagajärg, jääb halb tegu halvaks.

  27. EETIKA KOOLKONNADDEONTOLOOGIA Immanuel Kant (1724-1804): “Kategooriline imperatiiv” • Fundamentaalne moraaliseadus, mis on niisama objektiivne nagu loodusseadused. • “Kui saad oma tegu, antud tegu, laiendada kõikidele, et kõik võiksid samamoodi teha, siis on tegu moraalne ehk õige tegu, kui ei, siis vale.” • Konkretiseerub põhimõttes, et inimest tuleb käsitleda eesmärgina ja inimest ei tohi mitte kunagi kasutada kui vahendit. Inimene ei tohi olla teisele inimesele vahendiks mingi eesmärgi saavutamisel. Kant väljendab seda sõnadega, et iga inimene on ise moraalne agent.

  28. KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIA • INIMESE MORAALSEKS TEGUTSEMISEKS PEAKSID NII ÕIGUSED KUI KA KOHUSTUSED OLEMA TASAKAALUS. • IGA ÕIGUS SÜNNITAB KOHUSTUSE • KOHUSTUSED TULENEVAD ÕIGUSTEST • ÕIGUSTE TEOORIA IIDSEKS VARIATSIOONIKS ON • KULDNE REEGEL - KÄITU TEISTEGA NII NAGU TAHAKSID, ET NAD KÄITUVAD SINUGA

  29. Absoluutsed õigused: õigus elule õigus vabadusele õigus privaatsusele õigus turvalisusele õigus teada õigus omandile Peamised kohustused on: vägivaldsusetus usaldusväärsus ausus õiglus enesekriitilisus täiustumispüüd KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIA

  30. Eetilise juhtimise printsiibid • Blanchardi ja Peali järgi peavad juht ja organisatsioon, kes soovivad käituda eetiliselt, järgima viite printsiipi, mis tähendavad ka järgneva viie kompetentsi olemasolu: • Eesmärk-otstarve: • Juht: Eesmärk-otstarve on kui teekond sihtkohta jõudmiseks. Teekonnale peavad olema seatud saavutatavad vahe-eesmärgid. Oluline on ka suhtumine eetikasse, see peaks olema osa eesmärgist. • Organisatsioon: On visioon, missioon, väärtused ja lootused, mis aitab juhil ja töötajatel määratleda, milline meie organisatsioon peaks olema.

  31. Uhkus kui rahuldustunne, mis saadakse enda eesmärkide täitmisest ja nende inimeste saavutustest, kellest hoolitakse. • Juht: Selleks, et tunda end uhkena peab olema usku oma võimetesse ja ennast austama.Eneseaustus on positiivne ja terve uhkus, mis tekib siis, kui inimesel on täpne ettekujutus endast ja oma panusest. Liigne kahtlus ei võimalda meil usaldada oma intuitsiooni ja võimeid. • Organisatsioon: Uhkus oma organisatsioonist on pühendumise aluseks.

  32. Kannatlikkus. Inimesed kaotavad usu, kalduvad kursilt kõravale ja muutuvad kärsituks. • Juht: Ma usun, et kõik asjad lõpuks lõpevad hästi. Kõik ei pea juhtuma kohe. Selleks, et tekiks usk, peab usaldama protsessi ja õppima vaatama asju laiemalt. • Organisatsioon: Usume, et eetilistest väärtustest kinni pidamine aitab meid olla pikaajaliselt edukad. Vajalik on hoida taskaalus tulemused ja teekond nendeni.

  33. Püsivus: • Juht: Ma jään oma eesmärgile kindlaks ka siis, kui see tundub ebamugav! Mu käitumine on vastavuses mu kavatsustega. Winston Churchill: ”Ära kunagi, kunagi, kunagi anna alla!” • Organisatsioon: Kui oled eesmärgiks võtnud eetilise käitumise, siis tuleb seda teha alati ja kõikides olukordades (mitte vastu võtta kingitusi jne.). Alati peab liikuma meeskonna visiooni suunas, kasvõi pisikeste sammudega.

  34. Perspektiiv on kõigi viie printsiibi keskne jõud. • Juht: Ilma perspektiivita ei ole meie elud tasakaalus ja ei tundu täiuslikud. Selleks peab leidma iga hommik aega, et äratada oma sisemine mina, kas mediteerides, võimeldes, päevikut kirjutades vms. Ei pea oma aega paremini planeerima vaid planeerima oma tegevusi, mis kulutavad meie aega. Kui tasakaal on saavutatud, saame elada palju edukamalt eetiliste väärtuste kohaselt. • Organisatsioon: Töötajad ja juhid võtavad tihti aja maha ja hindavad, kus me oleme (informatsiooni kogumine), kuhu me läheme (mis on peamine) ja kuidas me sinna jõuame (leiame iseendast õiged vastused). Organisatsiooni jaoks on see strateegiline planeerimine. Hea äri nõuab alati rohkemat kui lihtsalt kalkuleerimist, mis on kasumlikum.

  35. Millisena nähakse kasvatust? • Üheks võtmeküsimuseks on, milles on kasvatuse olemus. • Alice Miller (1986): kasvatus ja võimu kasutamine tähendavad sama asja. • Võim kasvatuseetilise probleemina

  36. Hoolimise eetika • Kasvataja ameti üheks põhiväärtuseks võikski olla n-ö hoolimise eetika, mille all mõeldakse teistest inimestest, keskkonnast, ühiskonnast, inimkonnast ja tähtsateks peetavatest asjadest hoolimist ning hoolimise kasvatamist.

  37. Kohlbergi moraaliteooria • Inimese moraalsus saavutakse kasvamise ja arengu tulemusena. Ta on seotud inimese suhetega teiste inimestega ning määratud kultuurikeskkonnaga, kus laps kasvab. Alljärgnevalt vaatleme Kohlbergi moraaliteooriat. • Kohlberg tugineb oma moraaliteoorias Piaget’ lapse kognitiivse (tunnetusliku) arengu tasemete teooriale. Kohlberg eristab 3 põhilist taset inimese moraalse arengu ontogeneesis ning jagab need omakorda kõik kaheks etapiks.

  38. Jätkub... • Eelkonventsionaalne tase - õige ja vale defineeritakse nende terminitega, mis väljendavad isiklikke tundeid. Sellel tasemel valitseb egoism. • Konventsionaalne tase - õige ja vale defineeritakse küll läbi subjektiivsete tunnete, aga on mõjutatud ka kollektiivsetest tunnetest. Õige on kõik see, mis sobib autoriteetsete figuuridega - vanemad, ühiskondlikud rolliootused (lasteaed). Kohustused = reeglid, normid. Sellel tasandil valitseb konformsus ja konsensus. • Postkonventsionaalne tase - siin defineeritakse õige ja vale viitamisega objektiivsetele printsiipidele.

  39. Jätkub... • Moraalse kohustuse mõtte areng Kohlbergi teoorias on seotud ratsionaalse mõtlemise oskuste arenguga ning oskused sisaldavad deduktiivset loogikat ning võimet ennast distantseerida sellest, mis on isiklik, egotsentriline ja konsensusele baseeruv.

  40. I TASE – kuulekus ja karistus (obedience and punishment) Peamine põhjus teatud tegude mittetegemiseks on vältida karistust. Kuuletuda autoriteedile. II TASE – individualism ja vastastikkus (individualism and reciprocity) Kriteeriumiks, mis on õige, on isiklik kasu või hea iseendale. Mõnikord sõltub õige suhetest teistega. Mõiste ”fair play – aus mäng”, laps peab õppima arvestama teistega, kui tahab olla teiste poolt aksepteeritav mängukaaslane.

  41. III TASE – inimestevaheline konformism (interpersonal conformity) • ”Hea poiss,” ”kena tüdruk,” ”kena inimene.” Sellel tasandil püütakse ära teenida teiste heakskiitu ja kohaneda ühiskonna nõudmistega. • IV TASE – sotsiaalne süsteem ning kord ja seadus (law and order) • Inimene on osa ühiskonnast ja peab täitma reegleid. • Õige on seadusekohane. Sellel tasandil lähtutakse ennekõike valitsevatest reeglitest ja püütakse täita seadust.

  42. V TASE – sotsiaalne kokkulepe (social contract) • Õige ja vale määramisel lähtutakse printsiibist: rohkem head võimalikult paljudele. • Sellel tasandil peaks olema omaks võetud teatud filosoofilised moraali põhimõtted. • VI TASE – universaalne eetiline printsiip (universal ethical principles) • Siin ei tugine otsus lihtsalt tasemele ”parim paljudele,” vaid see on ”moraalse agendi” soov, et igaüks elaks nii hästi kui võimalik.

  43. Viies ja kuues tase vastavad kognitiivse arengu postkonventsionaalsele tasandile. • Sellel tasandil vaatleb inimene moraalseid printsiipe kui universaalseid hindamiskriteeriume, mis võetakse aluseks konkreetsete otsuste langetamisel. • Mitte kõik inimesed ei jõua oma arengus sellele tasandile. • Sageli lähtutakse otsustamisel karistuse kartusest või soovist meeldida teistele inimestele ja üldised printsiibid ei ole iseenda jaoks ära tunnetatud. • Näiteks loobutakse purjuspäi rooli istumisest kartuses politseile vahele jääda, mitte sellest, et see tegu on oma olemuselt halb ja võib tuua kahju teistele inimestele.

  44. Me võime määrata inimese küpsust järgmisel viisil: • Realistliku käsitluse omamine endast ja teistest; • Iseenda ja teiste aktsepteerimine; • Olevikus elamine, olles samal ajal teadlik nii minevikust ja tulevikust; • Põhiväärtuste olemasolu; • Oma võimete ja huvide arendamine, et eluga hästi toime tulla. Lisaks eelpoolöeldutele on olulised ka tolerantsus erisuste suhtes, oskus tunnistada, et mitte alati ei oma sa kõiki vastuseid ja terviklikkuse tajumine. Küpset isiksust iseloomustab ka elutarkuse olemasolu.

  45. Arvatakse, et kõik inimese võimed on seotud 3 intelligentsuse (IQ, EQ ja SQ) ja nende omavaheliste kombinatsioonidega.

  46. Ratsionaalne intelligentsus (IQ) • Pikka aega on peetud inimese edu tagatiseks kõrget ratsionaalset intelligentsust ehk IQ-d. Uurimused on aga näidanud, et IQ otseselt edu ja läbilöögivõimega ei korreleeru. • Ühest definitsiooni, mis iseloomustaks IQ-d ei ole, kuid võime öelda, et ratsionaalne intelligentsus tähendab inimese võimet konstruktiivselt mõtelda, arutleda, analüüsida ja loogiliselt järeldada. • 90ndatel aastatel tõi D.Goleman käibesse uut liiki intelligentsuse, EQ, emotsionaalse intelligentsuse ja pidas seda inimese edukuse peamiseks garantiiks.

  47. Emotsionaalne intelligentsus • Emotsionaalne andekus on võime ära tunda, milline tunne meis tekib ja oskus oma tundeid reguleerida. Ainult mõistes ja analüüsides oma tundemaailma, saame oma käitumist juhtida • Emotsionaalse intelligentsuse teooria põhitees on, et käitumise käivitajaks on tunne, mitte mõte.

  48. Inimese erinevad intelligentsused SQ EQ IQ SQ

  49. SQ - Spiritual Synapse Quotient SQ on vaimse sünapsi koefitsent (Spiritual Synapse Quotient). See on võime seada meie tegevused, kogemused ja elulised avastused laiemasse ja tähendusrikkamasse konteksti. SQ asetseb IQ-st ja EQ-st kõrgemal ning toidab neid.

  50. SQ olemus • SQ on ennekõike seotud küsimusega, kes ma olen ehk eneseteadlikkusega. • SQ tähendab paindlikkust, loovust, võimalust tajuda tervikut ja olla eetiline. • SQ sunnib meid esitama küsimust Miks? • SQ on seotud inimese võimega ületada raskusi ja tulla toime keerukate eluprobleemidega ning saavutada püstitatud eesmärke.

More Related