1 / 19

Üksikisiku vastutus rahvatervise eest

Üksikisiku vastutus rahvatervise eest. Ain-Elmar Kaasik, dr.med., dr.h.c. (Uppsala). Tervis (ld. sa l us, sanitas) on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte üksnes haiguste ja tervisehäirete puudumine (WHO - World Health Organization, 1947).

pete
Download Presentation

Üksikisiku vastutus rahvatervise eest

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Üksikisiku vastutus rahvatervise eest Ain-Elmar Kaasik, dr.med., dr.h.c. (Uppsala)

  2. Tervis (ld. salus, sanitas) on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte üksnes haiguste ja tervisehäirete puudumine (WHO - World Health Organization, 1947)

  3. Eestis on tervisega seonduvat loetud valdavalt meditsiini probleemiks World Health Organization Maailma Tervishoiuorganisatsioon, pro Terviseorganisatsioon (vrdl. health care) Tervishoid ei ole valdavalt arstiabi

  4. MTO kontseptsioon pärilikud eeldused 20% elukeskkond 20% eluviisid 50% arstiabi 10% ennetus (prevention), tervisekaitse (health protection), tervisedendus (health promotion)

  5. Tervis: indiviidi- ja rahvastikuprobleem Rahvastiku tervise määrab indiviidide tervise summa Terviskäitumine (health behaviour) on individuaalne, kuid ühiskonna (inimrühma) poolt mõjutatav

  6. Tervisliku eluviisi kujundamine seotud inimeste käitumise muutmisega Käitumise olulisemad seesmised tõukejõud on: • väärtushinnangud • hoiakud Hoiakud baseeruvad väärtushinnanguile ja on suhteliselt stabiilsed Hoiakud kujunevad indiviidi sotsialiseerumis- protsessis

  7. Hoiakute konfliktid soov muutuda sportlikuks ebasobivad kehalised eeldused hedonism (“klubiinimene”, “peoloom”) jooksuharrastus, terviskäitumine

  8. Hoiakute komponendid 1. Tunnetuslik (teadmised, uskumused, arvamused) Grupitavade ja väärtushinnangute baasil Suitsetamine kui riskitegur, kuid individuaalne tunnetus puudub 2. Afektiivne (meeldivus, emotsioonid) 3. Käitumuslik (käitumine võib hoiakutest erineda, inimrühma mõju)

  9. Väärtused Moraalsed väärtused Tarbimisväärtused Personaalsed väärtused Ühiskondlikud väärtused Olulised teatud põhiväärtused, milleta elu võimatu Konsensus- ehk üksmeeleväärtused Ühiskond areneb heaolu suunas kui enamus inimesi aktsepteerib konsensusväärtusi

  10. Personaalsed väärtused on seotud sotsiaalsetega • Enesemääratlemise võime • Võime iseennast valitseda, oma käitumist juhtida • Vastutustunne • Eneseteostuse (-arenduse) võime

  11. Tervis kui väärtus Utilitaarselt: tervis on tarbimisväärtus - rahuldada vajadusi - saavutada edu - tunda end hästi (häireteta ja valudeta) - väärtus ka eetilises mõttes Teatud mõttes on haige olla ka ebaeetiline ühiskonna suhtes (tervete solidaarsuse kasutamine) Haigus ja “süülisus”

  12. Rahvatervise gradiendid Euroopas Valdavalt lääne-idasuunaliselt negatiivsed Olenevad • Keskkonnaohutus, tervishoiuteenuste (s.h. arstiabi) kättesaadavus ja kvaliteet 20% • Sotsiaalsed, majanduslikud ja psühholoogilised tegurid 30% • Käitumuslikud tegurid 50%

  13. Alkoholi tarbimine 1984-1985 11 l Soome 8 l Rootsi 6-6,5 l Norra ja Island 4,5-5 l Eestis nüüd 14-14,5 l (17,5 l ?) 5 – talutav 5-10 – probleemid > 10 – põhjalikud muutused

  14. Eestis 10 000 auto kohta 13,4 hukkunut a.-s Põhjamaades 2,1, s.t. > 6 x vähem Suremus vigastuste ja mürgistuste tagajärjel teisel kohal “Väliste surmapõhjuste” Eesti-Rootsi võrdlus: Eestis 4,4 x suurem osakaal Meestel 5,6 x Naistel 2,6 x Osalt keskkond (teed, liiklusohutus), kuid valdavalt käitumuslik

  15. Leedu (Kaunase) – Hollandi (Rotterdami) võrdlus Leedu mehed tervise “hulga” osas vähem optimistlikud Terviskäitumist mõjutavad puhtpsühholoogilised tegurid olid meeste suremuse erinevuse põhjuseks kuni 30% ulatuses

  16. Imikusuremus vähenenud, 9,3-9,5 Siiski vrdl. Põhjamaadega 2 x suurem Vastsündinute tervis Enneaegsus Defektide ja arengupeetusega laste arvu Viljatus Põhjused? Noorte naiste halb tervis Sotsiaalsed tegurid Sünnitusabi probleemid “Edasilükatud” sünnitused • Probleemide uurimise raskused (registrid)

  17. Lahendused ja probleemid Meetmed • Tervishoidlikud ja tervisedenduslikud (aeglased) • Väärtushinnangute ja hoiakute kujundamine (haridus, meediad, sotsiaalne heaolu, eliidi eeskuju) • Administratiivsed Põhjamaade alkoholipoliitika Soome 1970.a.-te Põhja-Karjala projekt Suitsetamise “ebamugavaks” tegemine

  18. Rohkem riiki (omavalitsust) • Sportimisvõimalused (jalgrattateed, jooksurajad) • Terviskäitumise väärtustamine • “Preemiad” tervise eest – sotsiaalmaksu diferentseerimine Avalike eelarvete kaudu Eestis 38,3% SKP-st Soomes 53,2% Rootsis 59,5%

  19. 15-aastane Eesti poiss elab eeldatavasti 67 aastaseks Eakaaslased Israelis ja Islandil – 10 a. kauem

More Related