Ksikisiku vastutus rahvatervise eest
Download
1 / 19

Üksikisiku vastutus rahvatervise eest - PowerPoint PPT Presentation


  • 115 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Üksikisiku vastutus rahvatervise eest. Ain-Elmar Kaasik, dr.med., dr.h.c. (Uppsala). Tervis (ld. sa l us, sanitas) on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte üksnes haiguste ja tervisehäirete puudumine (WHO - World Health Organization, 1947).

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha

Download Presentation

Üksikisiku vastutus rahvatervise eest

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Üksikisiku vastutus rahvatervise eest

Ain-Elmar Kaasik, dr.med., dr.h.c. (Uppsala)


Tervis (ld. salus, sanitas)

on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse

heaolu seisund, mitte üksnes haiguste ja

tervisehäirete puudumine

(WHO - World Health Organization, 1947)


Eestis on tervisega seonduvat loetud valdavalt

meditsiini probleemiks

World Health Organization

Maailma Tervishoiuorganisatsioon, pro

Terviseorganisatsioon (vrdl. health care)

Tervishoid ei ole valdavalt arstiabi


MTO kontseptsioon

pärilikud eeldused20%

elukeskkond20%

eluviisid50%

arstiabi10%

ennetus (prevention), tervisekaitse (health

protection), tervisedendus (health promotion)


Tervis: indiviidi- ja rahvastikuprobleem

Rahvastiku tervise määrab indiviidide tervise

summa

Terviskäitumine (health behaviour) on

individuaalne, kuid ühiskonna (inimrühma)

poolt mõjutatav


Tervisliku eluviisi kujundamine seotud

inimeste käitumise muutmisega

Käitumise olulisemad seesmised tõukejõud

on:

  • väärtushinnangud

  • hoiakud

    Hoiakud baseeruvad väärtushinnanguile ja on

    suhteliselt stabiilsed

    Hoiakud kujunevad indiviidi sotsialiseerumis-

    protsessis


Hoiakute konfliktid

soov muutuda sportlikuks

ebasobivad kehalised eeldused

hedonism (“klubiinimene”, “peoloom”)

jooksuharrastus, terviskäitumine


Hoiakute komponendid

1. Tunnetuslik (teadmised, uskumused, arvamused)

Grupitavade ja väärtushinnangute baasil

Suitsetamine kui riskitegur, kuid individuaalne tunnetus puudub

2. Afektiivne (meeldivus, emotsioonid)

3. Käitumuslik (käitumine võib hoiakutest erineda, inimrühma mõju)


Väärtused

Moraalsed väärtused

Tarbimisväärtused

Personaalsed väärtused

Ühiskondlikud väärtused

Olulised teatud põhiväärtused, milleta elu võimatu

Konsensus- ehk üksmeeleväärtused

Ühiskond areneb heaolu suunas kui enamus inimesi

aktsepteerib konsensusväärtusi


Personaalsed väärtused on seotud sotsiaalsetega

  • Enesemääratlemise võime

  • Võime iseennast valitseda, oma käitumist juhtida

  • Vastutustunne

  • Eneseteostuse (-arenduse) võime


Tervis kui väärtus

Utilitaarselt: tervis on tarbimisväärtus

- rahuldada vajadusi

- saavutada edu

- tunda end hästi (häireteta ja valudeta)

- väärtus ka eetilises mõttes

Teatud mõttes on haige olla ka ebaeetiline ühiskonna

suhtes (tervete solidaarsuse kasutamine)

Haigus ja “süülisus”


Rahvatervise gradiendid Euroopas

Valdavalt lääne-idasuunaliselt negatiivsed

Olenevad

  • Keskkonnaohutus, tervishoiuteenuste (s.h. arstiabi) kättesaadavus ja kvaliteet 20%

  • Sotsiaalsed, majanduslikud ja psühholoogilised tegurid 30%

  • Käitumuslikud tegurid 50%


Alkoholi tarbimine

1984-198511 l

Soome 8 l

Rootsi 6-6,5 l

Norra ja Island 4,5-5 l

Eestis nüüd14-14,5 l (17,5 l ?)

5 – talutav

5-10 – probleemid

> 10 – põhjalikud muutused


Eestis 10 000 auto kohta 13,4 hukkunut a.-s

Põhjamaades 2,1, s.t. > 6 x vähem

Suremus vigastuste ja mürgistuste tagajärjel teisel

kohal

“Väliste surmapõhjuste” Eesti-Rootsi

võrdlus:

Eestis 4,4 x suurem osakaal

Meestel 5,6 x

Naistel 2,6 x

Osalt keskkond (teed, liiklusohutus), kuid valdavalt

käitumuslik


Leedu (Kaunase) – Hollandi (Rotterdami) võrdlus

Leedu mehed tervise “hulga” osas vähem

optimistlikud

Terviskäitumist mõjutavad puhtpsühholoogilised

tegurid olid meeste suremuse erinevuse põhjuseks

kuni 30% ulatuses


Imikusuremus vähenenud, 9,3-9,5

Siiski vrdl. Põhjamaadega 2 x suurem

Vastsündinute tervis

Enneaegsus

Defektide ja arengupeetusega laste arvu

Viljatus

Põhjused?

Noorte naiste halb tervis

Sotsiaalsed tegurid

Sünnitusabi probleemid

“Edasilükatud” sünnitused

  • Probleemide uurimise raskused (registrid)


Lahendused ja probleemid

Meetmed

  • Tervishoidlikud ja tervisedenduslikud (aeglased)

  • Väärtushinnangute ja hoiakute kujundamine (haridus, meediad, sotsiaalne heaolu, eliidi eeskuju)

  • Administratiivsed

    Põhjamaade alkoholipoliitika

    Soome 1970.a.-te Põhja-Karjala projekt

    Suitsetamise “ebamugavaks” tegemine


Rohkem riiki (omavalitsust)

  • Sportimisvõimalused (jalgrattateed, jooksurajad)

  • Terviskäitumise väärtustamine

  • “Preemiad” tervise eest – sotsiaalmaksu diferentseerimine

    Avalike eelarvete kaudu

    Eestis 38,3% SKP-st

    Soomes 53,2%

    Rootsis 59,5%


15-aastane Eesti poiss elab eeldatavasti 67

aastaseks

Eakaaslased Israelis ja Islandil – 10 a. kauem


  • Login