S stivad narkomaanid eestis hiv ja riskik itumise levimus s stiva narkomaania levimus
Download
1 / 35

Süstivad narkomaanid Eestis: HIV ja riskikäitumise levimus. Süstiva narkomaania levimus. - PowerPoint PPT Presentation


  • 193 Views
  • Uploaded on

Süstivad narkomaanid Eestis: HIV ja riskikäitumise levimus. Süstiva narkomaania levimus. Anneli Uusküla, Kristi Rüütel, Ave Talu, Katri Abel, Kristiina Rajaleid, Natalia Bobrova, Igor Sobolev, Aleksander Laanemann

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' Süstivad narkomaanid Eestis: HIV ja riskikäitumise levimus. Süstiva narkomaania levimus.' - peony


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
S stivad narkomaanid eestis hiv ja riskik itumise levimus s stiva narkomaania levimus

Süstivad narkomaanid Eestis: HIV ja riskikäitumise levimus.Süstiva narkomaania levimus.

Anneli Uusküla,

Kristi Rüütel, Ave Talu, Katri Abel, Kristiina Rajaleid, Natalia Bobrova, Igor Sobolev, Aleksander Laanemann

Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut, Convictus Eesti, MTÜ “Me aitame Sind”, Imperial College London (UK)


HIV EPIDEEMIA EESTIS

Sihtgrupid

levik

süstimisvarustust

jagades

  • Valdav enamusHIV infektsioonist süstivate narkomaanide seas

SÜSTIVAD

NARKOMAANID

Tuumikgrupp (core group)

levik

seksuaalsel teel

Sildgrupp (bridge group)

  • Sagenev (hetero)seksuaalne levik

SILDGRUPP

levik

seksuaalsel teel

  • Hinnanguline levimus 1,1% täiskasvanud elanikkonna seas (UNAIDS 2003)

Üldpopulatsioon

ÜLDPOPULAT-

SIOON

Kohandatud: Lowndes CA, 2004


Eesm rk
EESMÄRK

Määrata süstivate narkomaanide hulgas kindlaks

  • HIV-nakkuse levimus,

  • HIV-nakkusega seotud riskifaktorite levimus,

  • antud rahvastikurühma suurus.



Uuringu meeskond
UURINGU MEESKOND

  • Uuringu disain, instrumendid, andmesisestus/kontroll, analüüs

    • Tartu Ülikool

    • Tervise Arengu Instituut

    • Imperial College London

  • Uuringu keskused: uuringusse kaasamine, intervjuuerimine, bioloogilise markeri [veretäpi] kogumine

    • Convictus Eesti, Tallinn

    • MTÜ “Me aitame sind”, Kohtla-Järve

  • Uuringu tellijaks on Tervise Arengu Instituut.


Metoodika 1
METOODIKA 1

  • Läbilõikeline uuring

  • Valimi moodustamine

    Uuritavate poolt uuringusse kaasamise meetod


Metoodika 2
METOODIKA 2

  • Intervjuu

    • riskikäitumine, võrgustiku iseloomustus

  • Bioloogiline marker

    • kuiv vere plekk HIV antikehade määramiseks


Tulemused
TULEMUSED

  • UURINGUSSE KAASATI 450 SÜSTIVAT NARKOMAANI

    • 350 Tallinnas

    • 100 Kohtla-Järvel


Tulemused1
TULEMUSED

  • Sotsiaaldemograafiline iseloomustus

  • Narkootikumide kasutamine

  • Riskikäitumine

    • Süstiva narkomaaniaga seoses

    • Seksuaalkäitumine

  • Keskkonna faktorid

  • HIV levimus

  • Süstiva narkomaania levimus


Demograafiline profiil
DEMOGRAAFILINE PROFIIL

  • VANUS

    • keskmine 24 aastat

  • SUGU

    • 84% mehed

  • RAHVUS

    • 12% eestlased

    • 82% venelased

    • 6% muu



Peamine sissetuleku allikas
PEAMINE SISSETULEKU ALLIKAS

  • 41% töö

  • 25% lähedased, perekond

  • 24% vargus

    KAETUS HAIGUSKINDLUSTUSEGA

  • 45%



S stimise periood
SÜSTIMISE PERIOOD

  • Süstimise alustamise keskmine vanus 17.2 aastat (ulatus 10-35 a).


Erinevate ainete s stimine
ERINEVATE AINETE SÜSTIMINE

  • 54.2% vastanuist oli kasutanud rohkem kui ühte narkootikumi


Peamine kasutatud narkootikum viimase 4 n dala jooksul
PEAMINE KASUTATUD NARKOOTIKUMviimase 4 nädala jooksul


S stimise sagedus
SÜSTIMISE SAGEDUS

  • Iga päev süstijad:

  • Tallinnas 38%, Kohtla-Järvel 75%.

  • Nendest 80% süstib rohkem kui 1 kord päevas.


S stimisvahendite jagamine viimase 4 n dala jooksul
SÜSTIMISVAHENDITE JAGAMINEviimase 4 nädala jooksul

  • 12% ei ole kunagi teistega jaganud süstalt/nõela.

  • 26% on süstimisvarustust jaganud oma seksuaalpartneriga.

  • 29% on süstimisvarustust jaganud teadaolevalt HIV-i nakatunud inimesega.

  • 81% olid kursis, et eelnevalt kasutatud süstla/nõelaga süstides on oht nakatuda HIV-i.


Uute s stalde allikad
UUTE SÜSTALDE ALLIKAD

  • Kokku on süstlavahetus (kas punkt või väljatöö) peamiseks süstalde/nõelte saamise kohaks 54,5%-le narkomaanidest.

  • Tallinnas on enam neid, kes saavad peamiselt süstlaid apteegist. Kohtla-Järvel on rohkem neid, kes saavad süstlaid peamiselt väljatöötajalt, teistelt narkomaanidelt või diilerilt.



Seksuaalpartnerite arv viimase 12 kuu jooksul
SEKSUAALPARTNERITE ARV viimase 12 kuu jooksul


Riskik itumine seksuaalsuhetes
RISKIKÄITUMINE SEKSUAALSUHETES

Viimase 12 kuu jooksul:

  • 39% kasutasid kondoomi iga vaginaalse vahekorra ajal. Samas suurusjärgus oli ka neid, kes kasutasid kondoomi iga kord viimase 4 nädala jooksul (38%).

  • 22% ei ole kordagi kondoomikasutanud.

  • 4% on saanud seksuaalvahekorra eest raha/narkootikume vms (15% naistest ja 2% meestest).

  • Valdavalt saadakse kondoome kas süstlavahetuse kaudu või apteegist.

  • 49% olid kursis, et HIV-nakkuse eest saab ennast kaitsta kasutades iga seksuaalvahekorra ajal kondoomi.



Kontaktid kahjude v hendamise teenustega
KONTAKTID KAHJUDE VÄHENDAMISE TEENUSTEGA

  • 82% vastanuist on vähemalt korra kasutanud süstlavahetus teenust

    • 80% süstlavahetuse statsionaari

    • 50% on olnud kontaktis süstlavahetuse väljatöötajaga.

  • 45% on viibinud narkomaania ravil

    • Esmakordselt keskmiselt 20 aasta vanuses ja 3 aastat peale süstimise alustamist.


Vangistus
VANGISTUS

  • 63% uuringus osalenuist olid vähemalt korra elus olnud vangis

  • Neist 29% jätkas vangistuse ajal süstimist

  • Süstimist jätkanutest 69% jagas vangistuse ajal teistega süstlaid või muud süstimisvarustust.


Hiv testimine
HIV TESTIMINE

  • 90% olid varem teinud HIV testi

  • 62% olidtestimas käinud viimase aasta jooksul

  • 38% ütlesid, et nende testi tulemus on olnud positiivne.


Hiv levimus uuritute hulgas
HIV LEVIMUS UURITUTE HULGAS

  • 62% (279 narkomaani 449-st) olid nakatunud HIV-i.

    • 89.9% uuritutest Kohtla-Järvel.

    • 54.2% uuritutest Tallinnas.

  • 66% HIV-i nakatunutest teadsid ka ise, et nad on nakatunud.


Hiv riskifaktorid mitmem tmeline anal s
HIV RISKIFAKTORID (MITMEMÕÕTMELINE ANALÜÜS)

Põhilised riskifaktorid seotuna HIV-positiivsusega:

  • Uuringu läbiviimise koht: Kohtla-Järvel enam HIV-i nakatunuid kui Tallinnas.

  • Peamiselt kasutatav narkootikum: peamiselt fentanüüli süstijate seas enam HIV-i nakatunuid kui amfetamiini ja mooni süstijate seas.

  • Vanus süstimise alustamisel: kuni 19-aastaselt süstimist alustanute seas enam HIV-i nakatunuid kui 20-aastaselt ja vanemalt alustanute hulgas.

  • Süstla jagamine seksuaalpartneriga: nende hulgas, kes jagasid süstlaid oma seksuaalpartneriga, oli enam HIV-i nakatunuid.

  • Vangistus: vanglas viibinute hulgas enam HIV-i nakatunuid.



Kordusp dmiste meetod
KORDUSPÜÜDMISTEMEETOD

  • Korduspüüdmiste meetod töötati välja enam kui sajand tagasi selleks, et hinnata metsloomade populatsiooni suurust.

    • Selle meetodi puhul “püütakse kinni” juhuvalim, “märgistatakse” nad ja lastakse siis taas keskkonda lahti. Seejärel “püütakse kinni” teine juhuvalim ning registreeritakse nende hulgas esinevate loomade arv, kes kuulusid ka esimesse valimisse. Mõlemas valimis esinevate loomade arvu põhjal arvutatakse populatsiooni suurus.

  • Varjatud rahvastikurühmade suuruse hindamise puhul kasutatakse sama meetodit vaadates juhtude korduvat esinemist erinevates andmeallikates.


Andmeallikates registreeritud juhud
ANDMEALLIKATES REGISTREERITUD JUHUD


Kattuvus andmeallikate vahel
KATTUVUS ANDMEALLIKATE VAHEL



Peamised tulemused
PEAMISED TULEMUSED

  • Süstivate narkomaanide populatsioon on suhteliselt stabiilne – 90% uuritavatest olid süstinud vähemalt 3 aastat.

  • Tallinnas oli uurimisperioodil ülekaalukalt peamiseks süstitavaks narkootikumiks fentanüül ning Kohtla-Järvel mooniproduktid.

  • Süstalde saamise peamiseks allikaks on süstlavahetusteenus või apteek. Väga valdav enamus on oma elu jooksul olnud kontaktis süstlavahetusteenusega.

  • Enamik ei jaga teistega süstlaid/nõelu.

  • Oluliselt alla poole vastanutest kasutab seksuaalvahekorras alati kondoomi.

  • 62% uuringus osalenutest osutusid HIV-nakkuse kandjateks. 1/3 nendest seda ise ei teadnud.

  • Süstivate narkomaanide rahvastikurühma hinnanguline suurus Eestis on 13800 inimest (15-44 eluaastat).


T nan

Uuritavad

Tartu Ülikool

Kristiina Rajaleid

Krista Fischer

Tervise Arengu Instituut

Ave Talu

Katri Abel

Kristi Rüütel

Aire Trummal

Politsei

Marilis Sepp

Karin Mumm

MTÜ “Me aitame sind”, Kohtla-Järve

Aleksander Laanemann

Jaana Laanemann

Margus Zahharov

Convictus Eesti, Tallinn

Igor Sobolev

Galina Ermel

Evegenia Karasjeva

Roman Družinin

Pjotr Kutuzov

Imperial College London

Natalia Bobrova

Lucy Platt

Tim Rhodes

Ali Judd

John Parry

Eesti Haigekassa

Maie Thetloff

HIV-nakkuse Referentslaboratoorium

Valentina Ustina

Irina Malõgina

Globaalfondi (GFATM) programm Eestis

Tänan!


ad