1 / 19

Maailm andmebaaside “kammitsas”

Maailm andmebaaside “kammitsas”. Priit Raspel SEB Eesti Ühispank IT valdkond Tarkvara arendusdivisjon arendusjuht. Lektor: IT Kolledž Tallinna Ülikool EBS Audentese Ülikool Mainori Ülikool. Mis on infosüsteem?.

pahana
Download Presentation

Maailm andmebaaside “kammitsas”

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Maailm andmebaaside “kammitsas” Priit Raspel SEB Eesti Ühispank IT valdkond Tarkvara arendusdivisjon arendusjuht Lektor: IT Kolledž Tallinna Ülikool EBS Audentese Ülikool Mainori Ülikool

  2. Mis on infosüsteem? Infosüsteem onandmete kogumise, säilitamise,töötlemise (informatsiooniks teisendamise) ja edastamise vahendite, metoodikate ja eeskirjade kompleks (struktuurne kogum). !!! Infosüsteemi mõiste ei ole kuidagi seotud arvutitega – selleks et luua infosüsteemi ei pea omama ühtegi arvutit

  3. Mis on andmebaas? Andmebaas on selline andmekogum, kus andmete juures hoitakse ka andmete kirjeldust. !!! Andmebaasi mõiste ei ole kuidagi seotud arvutitega – selleks et luua andmebaas ei pea omama ühtegi arvutit !!! Andmebaasi mõiste on aga väga tugevasti seotud infosüsteemi mõistega – enamuses hoitakse infosüsteemidega käsitletavaid andmeid andmebaasides

  4. Kas on olnud nii et ei infosüsteeme ega andmebaase pole olnud olemas? On, ja isegi üsna pikka aega!

  5. ... ja isegi veidi hiljem ...

  6. ... aga mitte enam väga kaua ...

  7. ... ja ikka aina ”hullemaks” – nii see asi algas

  8. Alguses oli kasutatav riistvara lihtne ja info “lakooniline”

  9. “Riistvara areng” tõi infosüsteemide kasutamise laienemise • paberi ja selle sarnaste andmekandjate tulek • raamatute ja raamatukogude tekkimine • registrite tekkimine • trükimasina leiutamine • “jumalasõna” trükkimine • “üldise” kirjaoskuse tekkimine • perioodiliste väljaannete tekkimine • infomaterjalide levitussüsteemide tekkimine

  10. Ära ei tohi unustada muidugi raha • Tõeliselt suure impulsi infosüsteemide arengule andis vaba kauba ja vahetusväärtuse (raha) tekkimine • Selle asemel, et registreerida palju on ja kus on tuli hakata registreerima: • palju on üle • palju on puudu • palju ollakse minule võlgu • palju olen mina võlgu • millised on tuleviku kohustused jne.

  11. Tõeliselt segi pöörasid asja arvutid • infosüsteemide hulk kasvas plahvatuslikult • arvuti muutus “väga heaks” bürokraatia tootmise vahendiks • infosüsteemiga sai põhjendada kõike (siiani saab) • arvutite esialgne eraldatus lõi tohutu info liiasuse • ei olnud võimalik enam määrata millises arvutis olev info on “õige” (tegelikku olukorda peegeldav)

  12. Millal tekkisid “elektroonilised“ andmebaasid? Millised olid eeldused? • II maailmasõja positiivne mõju teadusele (!) • kaasaaegse arvuti tekkimine (1945 EDVAC – University of Pensylvania, 1949 EDSAC – Cambrige University) • 1945 – uus andmekandja: magnetlint (asendas perfolindid ja perfokaardid ning võimaldas andmete otsimist) • 1959 – uus andmekandja: IBM Ramac Model 305 (60 cm diameetriga 50 kettast koosnev kõvaketas – 5MB so. 2000 bitti ruut-tollil) • 1959 – William. C. McGee artikkel “andmestruktuuride modelleerimisest” (Generalization: Key to Successful Electronic Data Processing” ajakirjas Journal of the ACM (Volume 6, Number 1, January 1959 lk. 1-23, ACM – Association for Computing Machinery).

  13. Viimase hoobi andis internet • kuna vahendid nii riistvara kui tarkvara poolest on muutunud mõistatavaks “laiadele massidele”, siis “keevitavad” infosüsteeme kokku peaaegu kõik, kelle käsi klaviatuuril püsib • “suur praktiline kogemus” ei asenda teooria tundmist ja seetõttu kirjutatakse kokku infosüsteeme, mis ei kohandu hilisemate keskkonna muutustega • võrrelda võiks seda elektrooniliste pillide tulekuga muusikasse - uue muusika kogumaht suurenes, väärtmuusika osakaal aga vähenes

  14. Info edastamine on olnud aktuaalne algusest peale • tam-tamid • valguse peegeldamine • lõkkesuits • viipekeeled • pudelpost • erakullerid • kullerteenistused • post • telegraaf • telefon • internet

  15. Millised infosüsteemid/andmebaasid “kammitsevad” meid täna? • perekonna tulude-kulude arvepidamine • pank, internetipank • kindlustus (elu ja vara) • maksuamet • elukoha infosüsteem (majahaldajad, majaühistud) • kommunaalteenuste pakkujate infosüsteemid (elekter, vesi, telefon, EMT, …) • kaubandusettevõtted, mille püsiklient ollakse • erinevad e-teenused (WEBi poed, munitsipaal, riik, seadused jne.) • Internet kui terviklik infohankimise koht • (need infosüsteemid, mis ma ise teinud olen)

  16. Kuhu me tegelikult jõudnud oleme?

  17. Millised on siis need “kammitsad”? • talletada kõik • selekteerida ja liigitada kogu informatsioon • määratleda globaalselt, mis on oluline ja tähtis • vaadata ainult seda, mis on oluline • kuulata ainult seda, mis on tähtis • mõelda nii vähe kui on võimalik • liikuda nii vähe kui võimalik, • tõusta püsti ainult siis kui on tahtmist (või keegi sunnib)

  18. Mida teha? “Infosüsteemistumist” peatada on võimatu ... … seega jääb ainult üle koolitada piisavas koguses heatasemelisi infotehnolooge, kes muudavad meie kammitsad “kuldseteks”. See takistab ka profaanidel pääsemast sellistele ametikohtadele, kus nad kogu protsessi valele teele juhtida saaksid

  19. Tänan tähelepanu eest! Priit Raspel Eesti Ühispank IT valdkond Tarkvara arendusdivisjon arendusjuht priit.raspel@Seb.ee

More Related