1 / 27

Euroopa Liidu kodulehe näitel Heidi Saar Tallinna Ülikool

ELi institutsioonide ja detsentraliseeritud ametite nimede kasutuse järjepidevus inglise, eesti, soome, rootsi ja taani keeles. Euroopa Liidu kodulehe näitel Heidi Saar Tallinna Ülikool. NIMI. Mis on nimi ja mis mitte, on nii loogika, filosoofia kui ka lingvistika probleem.

ovid
Download Presentation

Euroopa Liidu kodulehe näitel Heidi Saar Tallinna Ülikool

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ELiinstitutsioonide ja detsentraliseeritud ametite nimede kasutuse järjepidevus inglise, eesti, soome, rootsi ja taani keeles Euroopa Liidu kodulehe näitel Heidi Saar Tallinna Ülikool

  2. NIMI • Mis on nimi ja mis mitte, on nii loogika, filosoofia kui ka lingvistika probleem. • “Nimi” (ja ühtlasi “märk”) on igasugune tähis, mis esineb pärisnimena ja mille osutuseks on kindel objekt (Gottlob Frege 1892) • Nimi e pärisnimi e prooprium on liik üksikobjekti tähistamiseks kasutatavaid nimisõnu või nimisõnafraase (“Eesti keele käsiraamat”)

  3. PÄRISNIMI vs. TÄISTÄHENDUSLIK SÕNA • Nimisõna on pärisnime alaliik või prototüübiline nimisõna (keelefilosoofid) • Pärisnimi on nimisõna (mõnevõrra marginaalne) alamliik, tuletis nimisõnast (keeleteadlased, -korraldajad ja -toimetajad)

  4. OSUTUSTÄHENDUS vs. TÄHENDUSSISU • OSUTUSTÄHENDUS – missugusele keelevälisele isikule või objektile antud sõna (sõnaühend, nimi) vastab. • TÄHENDUSSISU – nime (aga ka nime aluseks oleva sõna) tähendus

  5. NIMI vs. NIMETUS • Nimi ei tähenda seda, mida ta tähendab, nimetus tähendab just seda, mida ta tähendab (Saari) • Nimi ei ole tõlgitav, nimetus on tõlgitav (Saari) • Nimetus koosneb nimest ja üldosast

  6. Kas “nimetust” on vaja? • EI OLE, sest termineid kasutatakse tihti sama osutuse tähistajana • Eesti Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab: “Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teisest isikutest”. • Institutsioonidevahelise stiilijuhise näitel kasutatakse nime ja nimetust läbisegi kõigis vaadeldavates keeltes.

  7. NÄIDE institutsioonidevahelisest stiilijuhisest

  8. TÕLKIJA ABIVAHENDID • IATE – Inter Active Terminology for Europe, kõigi Euroopa institutsioonide ja asutuste ühtne terminibaas, mida koos hallatakse, täiendatakse ja uuendatakse. http://iate.europa.eu/iatediff/SearchByQueryLoad.do?method=load • ELi väljaannete talituse institutsioonidevaheline stiilijuhis http://publications.europa.eu/code/et/et-000100.htm

  9. ELi institutsioonide nimede tõlkimine • Piiratud arv • Need on enamjaolt tõlgitud juba Õigustõlke Keskuses • Institutsioonide nimed on antud EL lepingus (art 13) ning muutuste korral on suurim sõnaõigus nõukogu ja parlamendi jurist-lingvistidel. • Veebitõlkega Brüsselis asuv veebitõlke üksus ning kui vaja, annavad terminoloogid sinna teada, et midagi on lehel vaja muuta. • Struktuuriüksuste nimetuste muutuste korral vastutab uute vastete väljatöötamise eest selle institutsiooni eesti tõlkeosakond.

  10. ELi detsentraliseeritud asutuste nimede tõlkimine • Neid on palju ja luuakse uusi • Nimi antakse asutamismääruse koostamise ja tõlkimise käigus. Nii nime andmine kui ka muutmine toimub institutsioonide tasandil. • Tõlgitavad nimed ringlevad enne avaldamist komisjoni, nõukogu ja parlamendi vahel, ka CdT-l on võimalus oma arvamus öelda. • Kokkulepitud nimi lisatakse IATEsse.

  11. Ühine kõigis keelerühmades • Kõik keelerühmad lähtuvad samadest allikatest, st IATE-st ja institutsioonidevahelisest stiilijuhisest. • Nimede tõlkimisel ja/või kasutamisel jälgitakse üksteise tehtut ning otsest “nimehooldajat” ei ole, tõlkijad ja terminoloogid jälgivad üksteise tööd ja samas ka lähtuvad sellest.

  12. Rootsi praktika • Rootsi tõlkijatel on lisaks abiks käsiraamat ELi õigusaktide tõlkimisest (“Att översätta Eu-rättsakter”). Kui nime käsiraamatus ei ole, lähtutakse asutuse asutamismäärusest. • Kaks korda aastas kohtuvad ELi tõlkeüksuste rootsi keelerühma esindajatega Rootsi ELi keeleteenistus ja Soome valitsuse tõlkebüroo esindajad.

  13. Taani praktika • Taani tõlkijatel ja terminoloogidel on kasutusel arvutitarkvara, kus tõlkijatel on muu hulgas võimalik selgitada, miks nad ühe või teise termini on valinud, et säilitada ühtlast kasutust ja seda ka nimede osas. • Kahtluse korral lähtuvad tõlkijad sellest, kuidas on tõlgitud sarnaste asutuste nimed ning konsulteerivad kolleegidega. Vastutus ühtlase nimekasutuse eest lasub tõlkija õlgadel.

  14. Institutsioonid ELi kodulehel • ELi institutsioonide tutvustuste pikkus on keskmiselt veidi üle või alla 1000 sõna (kõigis uuritavates keelerühmades). • On pidevas muutumises – institutsioonide tutvustuse juures on kirjas, et tulenevalt uue ELi lepingu jõustumisest on käesoleva veebisaidi sisu läbivaatamisel.

  15. Vaatluse all 5 institutsiooni: • European Parliament • Council of the European Union • European Commission • Court of Justice • European Court of Auditors

  16. Tulemused: • Viiest neli nime on kõigis uuritavates keelerühmades kasutatud ühtlaselt. • Vastavuses abimaterjalides (IATEs ja institutsioonidevahelises stiilijuhises) antuga ka siis, kui nimi oli enne Lissaboni lepingu jõustumist erinev praegusest. • Näiteks European Court of Auditors, varem Court of Auditors of the European Communities (Euroopa Kontrollikoda, varem Euroopa Ühenduste Kontrollikoda)

  17. Akronüüme neil nimedel kõigis keeltes ei ole ja kui on, kasutatakse neid erineva sagedusega. • Taani keeles ei ole ühelgi nimel akronüümi. • Rootsi keeles on akronüüm vaid Euroopa Parlamendil (Europaparlamentet, EP). • Soome keeles sarnaselt rootsi keelega: (Euroopan parlamentti, EP). • Inglise ja eesti keeles on akronüümid kolmel institutsioonil (European Parliament, EP; Court ofJustice, CJ; European Court of Auditors, ECA). • Veebitutvustuses on akronüümi kasutatud kõige usinamalt ingliskeelses versioonis (4 korda), rootsi keeles 1 korra ja ülejäänud keeltes üldse mitte.

  18. Institutsioonid: ebaühtlase kasutuse näide • Court of the Justice, ametlikult Court of the Justice of the European Union – nimi on vastavalt Lissaboni lepingule muutunud (varem Court of the Justice of the European Communities). • Inglise- ja eestikeelses tutvustuses muudetud (e k Euroopa (Liidu) Kohus), • Soome keeles on nimi jäänud tutvustusse vanaviisi (Euroopan yhteisöjen tuomioistuin – e k Euroopa Ühenduste Kohus), samast asutusest juttu ka teksti sees. Andmebaasidesse on uus nimi juba jõudnud. • Rootsi ja taani keeles on kasutatud lühinime domstolen.

  19. Detsentraliseeritud asutused ELi kodulehel • ELi detsentraliseeritud asutuste tutvustuse pikkus kodulehel on keskmiselt 200 sõna (kõigis uuritavates keelerühmades). • On samuti pidevas muutumises ja tekib ka uusi. • Asutuste nimed on pikemad kui institutsioonidel, alati on kasutusel lühend.

  20. Vaatluse all on täitevasutused: • European Research Council Executive Agency (ERC) • Education, Audiovisual and Culture Executive Agency (EACEA) • Executive Agency for Competitiveness and Innovation (EACI) • Research Executive Agency (REA) • Executive Agency for Health and Consumers (EAHC) • Trans-European Transport Network Executive Agency (TEN-T EA)

  21. Tulemused: • Küsimusi nimede tõlkimise ja/või kasutuse kohta tekkis pea kõigi vaadeldavate nimede puhul kõigis käsitletavates keeltes. • Sagedasemad erinevused või küsitavused tekivad suure ja väikese algustähe ja akronüümide kasutuse kohta. • Küsimust võib tekitada ka nime osutus.

  22. Asutused: kasutuse näide: European Research Council Executive Agency (ERC Executive Agency) • IATE ja institutsioonidevahelise stiilijuhise järgi on lühend ikka ERCEA (ühesugune kõigis keeltes).

  23. Eesti keeles: Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERC) • ERC on Euroopa Teadusnõukogu akronüüm. • Eestikeelsest nimekujust jääb mulje, et ERC on Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti akronüüm. IATE ja stiilijuhise järgi peaks akronüüm olema ERCEA. • Eestikeelne nime variandid erinevad üksteisest suure ja väikese algustähe kasutuse poolest andmekandjates: • IATEs Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet, • Institutsioonidevahelises stiilijuhises Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet.

  24. Rootsi keeles: Genomförandeorganet för Europeiska forskningsrådet (ERC) • Kasutusel samuti Euroopa Teadusnõukogu (Europeiska Forskningsrådet) akronüüm, kuid osutus on õige (nime selle osa asukoha tõttu osutab teadusnõukogule, mitte rakendusametile). • Suure ja väikese algustähe kasutuse erinevused puuduvad.

  25. Soome keeles:Euroopan tutkimusneuvoston toimeenpanovirasto • IATEs ja institutsioonidevahelises stiilijuhises on ka soome keeles ette nähtud akronüüm ERCEA, kuid asutuse tutvustuses seda ei leidu. • ERCEA asemel on otsene vaste ingliskeelsele ERC Executive Agency’le: ERC:n toimeenpanovirasto. • Suure ja väikese algustähe kasutuse erinevused puuduvad.

  26. Taani keeles: Forvaltningsorganet for Det Europæiske Forskningsråd (ERCEA) • Kasutatakse akronüümi, mis on olemas IATEs ja institutsioonidevahelises stiilijuhises. • Suure ja väikese algustähe kasutuse erinevused puuduvad.

  27. Kokkuvõtteks Nimeteema on kõigis aspektides väga vastuoluline, seda ka ELi kontekstis. Ollakse harjunud arvama, et segadust võib leida vaid eestikeelsete nimede tõlkimises ja kasutamises, kuid käesolevast uurimusest ilmneb, et meie praktika ei erine üldisest (käesoleva uurimuse raames). Siiski tasub olla tähelepanelik ja kasutada kõiki kättesaadavaid andmekandjaid ka nimeteemal.

More Related