Download
1 / 14
150 likes | 360 Views
Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste ja jaotus . Vegetatiivse närvisüsteemi koht organismi funktsioonide regulatsioonis . Pre- ja postganglionaarsete neuronite mõiste. Julia Mastitskaja STOM, 2 rühm. Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste.
E N D
Vegetatiivsenärvisüsteemimõistejajaotus. Vegetatiivsenärvisüsteemikohtorganismifunktsioonideregulatsioonis. Pre- japostganglionaarseteneuronitemõiste. Julia Mastitskaja STOM, 2 rühm
Vegetatiivsenärvisüsteemimõiste • Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt kõikide silelihaseid, südant ja näärmeid. • Tema mõjutuste kaudu toimub organismi sisekeskonna närvregulatsioon. • Kuna vegetatiivne närvisüsteem ei allu otseslt tahtele, siis nimetatakse teda ka autonoomseks närvisüsteemiks. • Vegetatiivne NS tagab organismi sisekeskonna konstantsuse (hömöostaasi) säilitamise ja selle kohanemise organismi koormamisel (näit. füüsilisel koormusel, söömisel, vee- ja termilise koormuse puhul) • Samuti ta kontrollib nende elundeid ja elundsüsteemide talitlust, mis homöostaasi säilitamisega on kaudselt seotud ( näit. suguelundite ja silma sisemiste lihaste neuraalne kontroll)
Vegetatiivsenärvisüsteemi jaotus Perifeerne vegetatiivne närvisüsteem koosneb kolmest erinevast osast: • Sümpaatiline • Parasümpaatiline • Soole närvisüsteem
Sümpaatiline närvisüsteem • Neuronite aksonid on peenikesed ning müeliniseeritud. • Juhivad erutust kiirusega 1-20m/s. • Sattuvad prevertebraalsetesse ning paravertebraalsetesse ganglionidesse. Viimased moodustavad sümpaatilise piiriväädi, kust veelgi peenemad müeliniseerimata neuronite aksonid suunduvad pea piirkonda, rinna- ja kõhuõõne- ning vaagnaelunditele. • Postganglionaaersed aksonid on pikad. • Efektorelunditest on kõikide elundite silelihased (veresoontes, siseelundites, kopsudes, karvanääpsudes, pupillis), süda ja osa näärmeid (higi, sülje ning seedenäärmeid) + innerveerivad rasvarakke, maksarakke, võib-olla ka neerutorukesi ning lümfaatilist kude
Parasümpaatiline närvisüsteem • Aksonid on müeliniseeritud või müeliniseerimata • Väga pikad on preganglionaarsed aksonid • Innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid, samuti innerveerib südamekodasid, pisara- ja süljenäärmeid ning silma sisemisi lihaseid. • Veresoonte silelihaseid ei innerveeri, v.a. suguelundite artereid ning aju ja koronaarveresoonte silelihaseid
Soole närvisüsteem • Soole närvisüsteem on mao ja sooletrakti spetsiaalne NS • Funktsioneerib ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulevate mõjustusteta.
Preganglionaarseteneuronitemõiste • Neuronid, mille aksonid suunduvad ganglionidess ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega, nimetatakse preganglionaarseteks neuroniteks. Nende rakukehad paiknevad ajutüves ja seljaajus.
Postganglionaarseteneuronitemõiste • Postganglionaarsete neuronite rakukehade kogumikke nimetatakse vegetatiivseteks ganglionideks, millest neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse.
Vegetatiivsenärvisüsteemikohtorganismifunktsioonideregulatsioonis.Vegetatiivsenärvisüsteemikohtorganismifunktsioonideregulatsioonis. • Nii sümpaatilise kui ka parasümaatilise närvisüsteemi erutusefektid on suures osas antagonistlikud.
Vegetatiivse närvisüsteemi toimeParasümpaatiline • Südame löögisageduse aeglustumine • Vasodilatatsioon e. veresoonte laienemine • Süljenäärmete sekretsiooni tõus • Peristaltika elavnemine • Pupilli ahenemine
Vegetatiivse närvisüsteemi toimeSümpaatiline • Südamelöögisagedusekiirenemine • Vasokontraktsioon • Veredepoodetühjenemine • Peristaltikapärssumine • Pupillilaienemine
Kasutatud kirjandus: • R. F. Schmidt, G. ThewsInimesefüsioloogia Tartu 1997 • A. Lepp, E. Lepp, “ Vegetatiivnenärvisüsteem”, Tartu, 1990 • P.-H. Kingisepp Inimese füsioloogia 2006, 2009 • Georg Gavronskiesitlus„ Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus“ (pildid)
