1 / 26

Satelliitidelt tulevaid andmeid kasutavate Eesti avaliku- ja erasektori organisatsioonide kaardistamine

Satelliitidelt tulevaid andmeid kasutavate Eesti avaliku- ja erasektori organisatsioonide kaardistamine . Tõnis Eerme Tonis.Eerme@invent.ee Veebruar 2010. Lähteülesanne:. I ntervjuude käigus uuriti: satelliitidelt tulevate andmete kasutamise viisid ja eesmärgid

oakes
Download Presentation

Satelliitidelt tulevaid andmeid kasutavate Eesti avaliku- ja erasektori organisatsioonide kaardistamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Satelliitidelt tulevaid andmeid kasutavate Eesti avaliku- ja erasektori organisatsioonide kaardistamine Tõnis Eerme Tonis.Eerme@invent.ee Veebruar 2010

  2. Lähteülesanne: Intervjuudekäigusuuriti: • satelliitidelt tulevate andmete kasutamise viisid ja eesmärgid • satelliidiandmeidkasutavateorganisatsioonidevajadusedtulevikus (uuedteenusedja tooted) Intervjuud 20 organisatsioonigaavalikus- jaerasektoris.

  3. Intervjueeritud asutused:

  4. Kosmosetehnoloogia maapealsed teenused: • Satelliitkommunikatsioon • Satelliitnavigatsioon • Kaugseire Turumahud 2005, summad miljardites USD

  5. Näiteid kaugseirest – PRIA: Satelliitpiltide töötlus (ERDAS) Inspektori töökeskkonna EAGIS arendus

  6. Kui palju see maksab? • Satelliidipildid – 4 x 13 km x 13 km = 676 km2 – tasuta (EL tsentraalne hange) (Kõrgresolutsiooniga piltide hind ~20-25 USD/km2) • Lepinguline arendustöö – Tartu Observatoorium (80 000 EEK, 2008.a.) • 3 kaugseire valdkonna töötajat • 8 ajutist digitaliseerijat (suvel), MapInfot õppinud tudengid TÜ- st ja EMÜ-st • Üldkulud (sh IT tugi)

  7. (Lähi)tulevikuvaated: • Satelliitkaugseire abil põllu pindalade mõõtmisel 4-6 kordne kulu kokkuhoid, aga: • Pildid TASUTA! (EL tsentraalne hange); • Tuleb kaaluda satelliitkaugseire võimaluste rakendamist maaüksuste identifitseerimisel teistes valdkondades – teised PRIA meetmed, metsade takseerimine ja inventeerimine

  8. Näiteid kaugseirest – CleanSeaNet: Piirivalve ja Keskkonnainspektsioon kasutavad EMSA naftareostuse tuvastamise teenust. Satelliidipooltedastataksegraafiline info lähimalemaapealselevastuvõtujaamale, kuspildid töödeldaksejaanalüüsitakse. Kui on alustoletadareostust, edastataksepiltjahoiatusteadevastavaliikmesriigivastutavaleametkonnale 30 minutijooksulpealesatelliidiülelendupiirkonnast. Piirivalve tellib pildid, mis hõlmavad Eesti merealasid (nädalas keskmiselt 4 pilti). Piirivalve koordineerib eelolevad satelliitide ülelennuajad lennukipatrulli aegadega, et võimalusel kohereageerida sat.pildil kujutatud võimaliku reostuse ja süüdlaste tuvastamiseks. Allikas: Keskkonnainspektsioon, EV Siseministeerium

  9. Ulatuslik merereostus: • Teise astme merereostus – 10-50 tonni naftasaadusi • Kolmanda astme merereostus – üle 50 tonni naftasaadusi • “Alambra” õnnetus (2000.a.) – 250 tonni toornaftat, mille likvideerimine maksis 4 miljonit krooni • Kaugseirerakenduse mõju – võimalike reostajate heidutamine ja seeläbi reostuse tõenäosuse vähendamine

  10. Näiteid kaugseirest – Tallinna Sadam: • Veeseire Paldiski sadamas OPTIMAALNE TEENUS KOOSNEB: Kaugseire: MODIS 250m piltidelt saadakse hõljumi kontsentratsioonid vastavalt kalibreerimisalgoritmidele Modelleerimine: Hoovuste mõõtmine ja modelleerimine, hõljumi leviku modelleerimine In situ mõõtmised: Vee läbipaistvus, klorofüll, hõljum jms Allikas: AS Tallinna Sadam

  11. Euroopa tasemel teenused - metsatulekahjude kaugseire: • Euroopas – EFFIS (The European Forest Fire Information System) süsteem • Samuti EUMETSAT Active Fire Monitoring (FIR) teenus (resolutsioon 10 km²) • EMHI tuleohtlikkuse indeks • Eestis testib RMK Vihterpalu rabas 2007.aastast elektroonset metsatulekahjude avastamise süsteemi. • Pilootsüsteemi tööala on kokku 1750 km² ja ligikaudne maksumus 8,1 miljonit krooni.

  12. Metsatulekahjud: • Vara vähenemine – 20 000-200 000 krooni hektari kohta • Päästeoperatsioonide kulud – suured metsatulekahjud u 10 miljonit krooni • Keskkonnakahjud (2002.a. – ligi 27 miljonit krooni; 2006.a. – ligi 17 miljonit krooni, 2 suuremat tulekahju ~1800 hektaril)

  13. Osaliselt rakendatud võimalused: • EUMETSAT - asutatud 1986.a. meteoroloogilistesatelliitidekasutamiseks • Juuli 2006 - EMHI hakkas kasutama EUMETCast teenust • November 2006 - EUMETSAT teebkõiksatelliitandmedEMHI-ilekättesaadavaksEUMETCastteenusevahendusel • Detsember 2006 - EMHI liitusEUMETSAT-iga (liikmemaks 2010.a. ~2 MEEK)

  14. Osaliselt rakendatud võimalused: • Euroopa Liidu Nõukogu agentuur, mille põhieesmärgiks liitunud riikidele info jagamine • Info peab toetama Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitilisi eesmärke ning aitama kaasa ELi kriisidele reageerimise võimekuse parandamisele • Keskuse liige saab olla riik, kes nimetab täpsema ametkonna, kes reaalselt tegevusi koordineerib – Eestis tasub liikmemaksu (305 tuh krooni 2010.a.) Kaitseministeerium • Kõik liitunud EL riigid saavad keskuselt sama analüüsipaketi (pildid ning analüüsid nende osas), analüüsipakettide sisu ja suunitluse määrab riikide esindajatest koosnev juhtorgan • Keskus teeb koostööd ESAga ja on seotud GMESiga

  15. Tulevikuvaated: • Olemasolevate teenuste edasiarendamine • Tuleb tõsiselt kaaluda satelliitkaugseire kasutuselevõttu keskkonnaseires ja taastuvenergia ressursside uurimisel • Tuleb analüüsida, kuidas luua sünergiaid Eesti osalemisest rahvusvahelistes organisatsioonides • Tuleb analüüsida vajadust tsentraliseerida eri ametkondade kasutatavad satelliidipildid ühtsesse ja ristkasutatavasse andmebaasi

  16. Näited satelliitnavigatsioonist - Tallinna ühistransport: • GPS-koordinaatidel põhinev peatuse teavitus • CIVITAS SMILE (2005-2009) • Kogumaksumus 71,6 MEEK • EL rahastus 31,5 MEEK • Partnerlinnad: Malmö, Norwich, Potenza, Suceava • CIVITAS MIMOSA (2008-2012) Allikas: www.tallinn.ee/smile/g6563

  17. (Lähi)tulevikuvaated: Allikas: http://transport.wspgroup.fi/hklkartta/

  18. (Lähi)tulevikuvaated: • Lepingute kehtivus: • Harjumaal – Nordecon Infra AS ja ÜLE AS lõpevad 2010 • Tartumaal – Tartumaa Teed AS lõpeb 2011 • Teistel ka 2014-2015 Allikas: http://www.mnt.ee/atp/failid/reg_firmad_print.pdf

  19. Kaugem tulevik: • eCall ja GIS-112 – tegevused käivad • Tuleb analüüsida PAYD(pay-as-you-drive) liikluskindlustusesüsteemijuurutamise otstarbekust • Tuleb analüüsida GPS/GSM süsteemipõhise elektroonilise liiklusjärelvalveotstarbekust • Maanteemaksu sisseseadmine??

  20. SWOT (avalik sektor):

  21. Näited erasektorist - satelliitringhäälinguteenused: • Konvergents andmesidega • AS Levira tooted ja teenused alates 2007: • teleprogrammide väljastus (Play-out), • satelliitülekanded (SNG). • NB! Ekspordipotentsiaal

  22. Näited satelliitkommunikatsioonist - AS Levira Play-Out keskus:

  23. Näited satelliitnavigatsioonist – Eesti teenusettevõtted : GNSS püsijaamade võrk Eestis ~80 % ↑ (’07)

  24. Tulevikuteenused - täppisviljelus: • Eestis: • Innovaatiline valmisolek olemas • Saaduste hinnad ebastabiilsed • Kümmekond aktiivset kasutajat • Rohkem kasutatakse põllumasinate reaalajas jälgimise võimalusi: mootori parameetrid, kütusetase

  25. SWOT (erasektor):

  26. Tänud tähelepanu eest! Küsimused?

More Related