ORGANISATSIOONILISED ABINÕUD JAHIPIIRKONNA TEGEVUSE PLANEERIMISEL

1. ORGANISATSIOONILISED ABINÕUD JAHIPIIRKONNA TEGEVUSE PLANEERIMISEL

2. Jahipiirkonna moodustamine Jahipiirkonnad moodustab keskkonnaminister jahimaade korralduse alusel ( JS §6), võttes arvesse: jahipiirkonnas peab olema jahimaad ühes ringpiiris vähemalt 5000 hektarit; suurulukitele vajalike elupaikade olemasolu; jahiulukite hooldustööde optimaalse korraldamise võimalust; looduses äratuntavaid piire; seni kehtivat jahimaakorraldust. Jahipiirkonna kasutuse saamiseks tuleb esitada nõuetekohane taotlus mida menetleb Keskkonnaamet.

3. Jahipiirkonnad Praegu on Eestis 327 jahipiirkonda, keskmine jahipiirkonna suurus on ligikaudu 12000 ha. Suurte jahipiirkondadega saab kõige paremini tagada ulukiasurkondade optimaalse kasutamise ja nende looduskaitse seisukohast soodsa seisundi säilitamise.

4. Maaomaniku õigused Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata. Õigus pidada jahti, v.a. suurulukijaht, oma vähemalt 20 ha suurusel kinnistul, laieneb ka tema vanematele, abikaasale ja lastele. Jahimaa kasutaja peab võimaldama maaomanikul kasutada tema kinnistule rajatud jahindusrajatisi. Maaomanik tohib oma kinnistul rajada jahindusrajatisi, millest ta kohe teatab jahipiirkonna kasutajale. Jahimaa kasutusloa saaja võib jahimaad kasutada vaid maaomaniku nõusolekul.

5. Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud vältima maaomaniku vara kahjustamist ja teatama talle viivitamatult jahipidamise käigus tekitatud kahjustustest; tohib maaomaniku nõusolekuta korraldada tema maadel jahiulukite loendust ning kasutada maad jahisaaduste jahipiirkonnast äraviimiseks.

6. Leping jahimaa kasutaja ja maaomaniku vahel kirjeldab jahi lubamist ning jahi korraldamise eritingimusi: käitumine maaomanikule kahjude tekitamisel koostöövormid kahjude ennetamisel ( N: põlluservade lahtiniitmine, ulukite liikumise seire ja informatsiooni edastamine) maaomaniku omavastutus jahirajatiste lubamine jahi lubamine enne ja pärast päikese loojangut jne.

7. Jahimaade korraldamine? Iga kümne aasta järel jahipiirkondade kaupa. Eesmärgid: saada andmeid jahiulukivaru seisundi ja suuruse ning jahimaa kvaliteedi kohta; koostada jahimaakorralduskava ja nõustada jahimaa kasutajat; hinnata jahimaa kasutamist, jahiulukite hooldusvõtete sobivust ning jahindusalaste õigusaktide toimimist. Jahimaad korraldatakse riigi kulul Keskkonnaministri kinnitatud metoodika alusel.

8. Jahimaade korraldamine? tehakse ettepanekuid jahipiirkondade moodustamiseks või olemasolevate jahipiirkondade piiride muutmiseks; hinnatakse jahipiirkonna jahimaa kvaliteeti suurulukite ja teiste olulisi jahiulukikahjustusi põhjustavate jahiulukite elupaiga kvaliteediklasside kaupa ning määratakse jahiulukite minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus liikide kaupa liigile sobiva ala 1000 hektari kohta; määratakse jahipiirkonnas jahiulukite hooldustööde olemus ja maht ning võimalike jahindusrajatiste asukohad; määratakse jahikoerte katsetusalad; arvutatakse jahipiirkonna kasutusõiguse tasu; antakse hinnang jahipiirkonna senisele kasutusele; antakse hinnang jahiulukikahjustustele jahipiirkonnas; koostatakse jahipiirkonna kaart ja piirikirjeldus.

9. Ulukite asurkondade seire Seireandmed on aluseks jahipidamise mahtude kavandamisel. Jahimaa kasutaja peab oma jahipiirkonnas loendama ulukeid Keskkonnaministri kinnitatud metoodika alusel kasutusloaga määratud tähtaegadel ja ulatuses.

10. Hukkunud või vigastatud ulukid Hukkunud või vigastatud suurulukite ära toimetamine on jahimaa kasutaja ülesanne. Teel hukkunud või vigastatud väikeulukitest tuleks teatada maanteeinfokeskuse telefonil 1510, kust edastatakse info piirkonna teedevalitsusele. Linna või asula piires sõiduki alla jäänud või muul viisil hukkunud loomadest tuleks teatada kohalikule omavalitsusele, mis tegeleb kohalike heakorraküsimustega.

11. Majanduslikud abinõud Jahipidamise õiguse, jahitunnistuse, saamise kulud katab jahimees ise. Oma kulude katteks on jahimaa kasutajal õigus määrata jahilubade hinnad ning jahiorganisatsiooni kuulumise liikmemaksud ning kasutada jahisaaduseid oma äranägemise kohaselt. Kuludena tuleb ette näha: jahimaa kasutusõiguse tasu, biotehniliste abinõude rakendamine (ulukihoole, lisasöötmine, jahirajatised), järelvalve, seire, teadusmaterjalide kogumise kulud, jahimeeste koolitused, ulukikahjustuste vähendamise abinõud, tegelemine vigastatud ja hukkunud ulukitega.

12. Jahipidamise praktilised korraldajad Jahimaad kasutatakse praktiliseks jahipidamiseks jahimaa kasutusõiguse loa alusel. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada: mittetulundusühingul, mille liikmed on füüsilised isikud, või äriühingul, mille vähemalt üheks põhikirjas nimetatud tegevusalaks on jahinduse korraldamine; riigiasutusel, mille põhimääruses märgitud tegevusaladeks on jahinduse korraldamine. Jahiseaduse kohaselt on jäetud praegu vähemalt 9 % jahimaadest RMK kasutusse; isikul, kelle omandis olev maa moodustab vähemalt kolm neljandikku jahipiirkonna pindalast. Eeldab väga suurt, vähemalt 3750 ha suurust maaomandit.

13. Õiguslikud alused Jahipidamise korraldamise tingimused on sätestatud Jahiseaduses ja sellest tulenevates rakendusaktides, millest kõige olulisem on Jahieeskiri. Eesti jahinduse arengukava aastateks 2008-2013 seab eesmärgiks liigiliselt mitmekesise ja elujõuliste ulukiasurkondade säilitamise ning optimaalse kasutamise, kirjeldab olukorra ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed. Eesti ühinenud olulisemate globaalsete ja regionaalsete konventsioonide ning muude rahvusvaheliste mitmepoolsete lepingutega.