1 / 8

Kalad

Kalad. Kalad on selgroogsete loomade kõige levinum rühm. Neid võib jagada kolme põhirühma : 1. luukalad, 2. kõhrkalad, 3. sõõrsuud ehk lõuatud kalad. Kala keha jaotub väliselt peaks, kereks ja sabaks. Keha kaitsevad soomused, mis kasvavad koos kalaga (kalad kasvavad kogu elu).

nysa
Download Presentation

Kalad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kalad

  2. Kalad on selgroogsete loomade kõige levinum rühm. Neid võib jagada kolme põhirühma : 1. luukalad, 2. kõhrkalad, 3. sõõrsuud ehk lõuatud kalad. Kala keha jaotub väliselt peaks, kereks ja sabaks. Keha kaitsevad soomused, mis kasvavad koos kalaga (kalad kasvavad kogu elu). Soomuste järgi saab määrata kala vanust. Ujumist hõlbustavad voolujooneline kehakuju, uimed, sile ja libe keha ning ujupõis. Enamikel kaladel on väline viljastumine. Kalad kuulevad hästi. Hingamiseks kasutavad kalad lõpuseid. Kalu on nii värvikirevaid kui ka matte. Kaladel on hästi arenenud haistmismeel ja maitsmismeel. Kalad

  3. Kõhrkalad • Kõhrkalade hulka kuuluvad haid ja raid, elavad ookeanides ja meredes. • Kõhrkalad näevad must-valgelt. • Haide ja raide skelett koosneb kõhrest. • Kõhrkaladel puudub luukude. • Kõhrkalade hulgas on palju kiiresti liikuvaid röövkalu, näiteks raid.

  4. Haid • Paljud hailiigid on suured ja ohtlikud kiskjad. • Haidel on sisemine viljastumine. • Haide nahk on kaetud hambalaadsete soomustega, mis igat puutujat vigastavad. • Hail on ülihea haistmismeel. • Haid peavad pidevalt ujuma, sest muidu nad vajuvad põhja. • Hai sööb parvekalu. Ta ujub suu avali kalamassi sisse ning ahmib saaki. • Haidel on terav nägemine saagi jälgimiseks.

  5. Luukalad • Maailmas elab 25 000 luukalaliiki, kellest suurem osa asustab troopilisi meresid ja vihmametsade jõgesid-järvesid. Eesti kalade süstemaatiline nimestik sisaldab 73 luukalaliiki. • Luukalu võib aga omakorda nende toitumisviisi järgi jaotada röövkaladeks ja lepiskaladeks. • Luukalad näevad värve. • Luukalad pärinevad devoni ajastust ligikaudu 390 000 000 aastat tagasi.

  6. Ahven • Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. • Värvus sõltub veekogust. • Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. • Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. • Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele.

  7. Sõõrsuud • Sõõrsuude klassi kuuluvad poolparasiitse eluviisiga silmud. • Neil puuduvad soomused, lõuad ja tüüpiline suu. • Suu asemel on neil suulehter. • Sõõrsuud on maduja kehaga. • Sõõrsuud toituvad elusatest loomadest ja laipadest. • Neil on kõhrest luustik. • Eestis elab sõõrsuudest näiteks jõesilm.

  8. Jõesilm • Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. • Tema nahk on soomusteta. • Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. • Ta ei kuulu looduskaitse alla. • Meres veedab silm oma elust järgnevad 1...3 aastat, et siis jõkke kudema siirduda ja seejärel surra.

More Related