Koostöö sisu ja vormi määrab eesmärk!

1. Sektorivahelise koostöö probleemid kohalikul tasandil Riigikontrolli auditite näitelAiri Mikli, RiigikontrollKohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör

2. Koostöö sisu ja vormi määrab eesmärk! • Kohalike teenuste pakkumiseks valitakse aina sagedamini mõni partnerluse vorm. Õige vormi valik on sageli probleem. • Koostöö kavandamisel ning partnerlus- ja rahastamisviisi valikul jääb puudu analüüsist, et selgitada välja muud alternatiivid, nende mõjud ja maksumus. Avalike teenuste pakkumisel ei seata pikaajalisi eesmärke. • Koostöö sisu ja partneri olemus määravad, milliseid nõudeid peab partneri valikul järgima. • Omavalitsused on partnerlussuhetes tihti nõrgad. Soov on odavamalt läbi saada ja osa vastutusest ära anda. Sellega kaasneb oht kaotada info ja kontroll.

3. Toetada, delegeerida või osta teenust? • Kodanikuühenduste toetamise ja neile avalike teenuste üleandmise piir on omavalitsuste jaoks hägune. • Toetust kodanikuühendustele antakse volikogu korra kohaselt. • Avalike teenuste üleandmine või teenuste tellimine eeldab konkurentsitingimuste järgimist. Omavalitsused ei tunne halduskoostöö seadust ja jätavad lepingu tihti sõlmimata. • Mõningatel juhtudel konkureerivad kodanikuühendustega toetuste taotlemisel ka valla või linna enda hallatavad asutused ja asutatud ühingud. • Toetuste maksmisel ei tunne vallad ja linnad huvi, milleks raha kasutati. • Olukorra parandamisele aitaks kaasa kodanikuühenduste tugevamaks muutumine. Praegu on suuremad võimalused toetusi saada nendel, kes on vallas või linnas rakendatavast praktikast teadlikumad või kel on infole parem juurdepääs muul põhjusel.

4. Averust kasutatakse aina enam. • Avaliku ja erasektori koostööprojekt ehk averusprojekt valitakse, kui on kiire ja oma raha ja teadmisi napib. Rohkem kui poolte auditeeritud projektide puhul ei saanud kohalikud omavalitsused aru, et tegu on averusprojektidega, mille elluviimisel tuleb arvestada mitut seadust. • Riigihangete seadusest kinnipidamine tagab, et averusprojektist huvitatud isikud kutsutakse konkursile, konkursist osavõtjaid koheldakse võrdselt ning võimalikest koostööpartneritest parim valitakse välja läbipaistval ja tagantjärele kontrollitaval viisil. • Oma ülesandeid erapartnerile üle andes tuleb omavalitsustel kaaluda, kas see on maksumaksja jaoks parim ja efektiivseim lahendus. Mida rohkem riske pannakse erapartneri õlule, seda kulukamaks projekt muutub, kuna erapartner küsib riskide tõttu omavalitsuselt rohkem raha. • Omavalitsuse püüd vältida laenupiirangut võib minna maksumaksjale kalliks maksma (näiteks muutis üks laenupiirangu vältimise tõttu ette võetud averusprojekt ehituse maksumaksjale lõppkokkuvõttes ca 50% kallimaks). • Erapartneri kompetentsus ei olnud kordagi otsustavaks teguriks partneri väljavalimisel.

5. Koostöö sektorite vahel kätkeb korruptsiooniohtu! • Omavalitsusjuhid ja ametnikud osalevad eraõiguslike ühingute tegevuses aktiivselt. Volikogudes ja valitsustes tegutsevatest inimestest (4121) on mõne ühinguga seotud 75%. • Kohalikul omavalitsusel on raha laiali jagades kohustus tagada, et maksumaksja raha kasutamine mitte ainult ei toimuks ausalt, vaid ka näiks sellisena. • Ametiülesannete täitmisel võivad vastanduda ametiisiku erahuvi ja avalik huvi. Korruptiivse suhte tekkimine ei ole harv. 2/3-s auditeeritud omavalitsustest on ametiisiku osalemisel vastu võetud otsuseid, milles kiideti heaks tehing ametiisikuga või temaga seotud ühinguga. • Korruptiivsete suhete põhjus on sageli madal teadlikkus ja hoolimatus.

6. Sektorivahelise koostöö probleemide kohta kohalikul tasandil loe rohkem veebilehelt www.riigikontroll.ee • Avaliku ja erasektori koostöö kohalikes omavalitsustes, 2012 • Kodanikuühendustele kultuuri-, spordi- ja noorsootöötoetuste andmine valla- ja linnaeelarvest, 2010 • Korruptsiooni ennetamine valdade ja linnade töökorralduses, 2009 • Korruptsiooni ennetamine valdade ja linnade tehingutes, 2012