1 / 24

Tööhõivest Valgamaal

Tööhõivest Valgamaal. Ülla Visnapuu Valga Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Tallinn 08.05.2008. Üldandmed ja halduskaart. Otepää. Otepää vald (sh. linn) Rahvaarv: 4 197. Tõrva. Pindala: 2046,49 km ² Rahvaarv: 34 512 (seisuga 01.04. 2008).

nitza
Download Presentation

Tööhõivest Valgamaal

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Tööhõivest Valgamaal Ülla Visnapuu Valga Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Tallinn 08.05.2008

  2. Üldandmed ja halduskaart Otepää Otepää vald (sh. linn) Rahvaarv: 4 197 Tõrva • Pindala: 2046,49 km² • Rahvaarv: 34 512 (seisuga 01.04. 2008) Rahvaarv: 3 136 Valga Rahvaarv: 14 215 2

  3. Valgamaalaste rahulolu-uuring • Uuringu eesmärk oli kaardistada Valgamaa elanike hoiakuid, arvamusi, käitumist ja rahulolu seoses erinevate eluaspektidega. Küsitlustöö viidi läbi 2006. • Valgamaa elanikud sõltumata vanusest peavad maakonda heaks elupaigaks: sellega oli nõus 78% vastanutest, neutraalseks jäid 16% ja halvaks elupaigaks pidasid Valgamaad vaid 6%. • Kõige murelikumad on elanikud töövõimaluste pärast maakonnas, 50% leidsid, et sellega on lood kehvasti ning vaid 17% hindasid töövõimalusi headeks. 28% leidsid, et olukord pole ei halb ega hea. • Töövõimaluste osas hindavad olukorda kõige kehvemaks just palgatöötajad (50% neist andsid 1 või 2 palli) ja pensionärid (55%). Ettevõtjatest hindasid töövõimalusi madalalt 44% ja õpilastest 46%.

  4. 2007.a. keskmine brutokuupalk kroonides Allikas: Statistikaamet

  5. Leibkonnaliikmete netosissetulek kuus Märkus: kroonides Allikas: Statistikaamet

  6. Töötus Töötuse määr, mis oli Eestis suurim 2000.a. (13,6%) on iga aastaga järjest vähenenud. 2007.a. vähenes töötuse määr 4,7%-ni, olles väikseim alates 1993.aastast. Eesti keskmisest ligi kaks korda suurem töötuse määr oli Valga maakonnas (9,1%) ja Ida-Viru maakonnas (9%). Suhteliselt suur töötus oli ka Jõgeva maakonnas (6,5%). Ülejäänud maakondades oli töötuse määr 2007.a. alla 6%.

  7. Töötuse määr aasta keskmine ..      andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad         andmed vähe usaldusväärsed väikese valimi mahu tõttu

  8. Tööturuametis registreeritud töötus I kv 2008.a. Allikas: Tööturuamet

  9. Tööhõive määr Tööhõive on Eestis kasvanud alates 2001.a. Kõige rohkem kasvas hõivatute arv 2006.a. Kui varasematel aastatel oli hõive kasv 1-2% aastas, siis 2006.a. suurenes hõivatute arv hüppeliselt – 6,4%. 2007.a. hõive kasv taandus 2001 – 2005.a. tasemele.

  10. Lissaboni strateegia eesmärk Euroopa Liidu Lissaboni strateegia üks eesmärke on tõsta 15 – 64 – aastaste tööhõive määr 2010.aastaks 70%-ni. 2005.a. seatud eesmärk oli 67%. 2005.a. eesmärk ületati Eestis 2006.a., mil tööhõive määr kasvas 67,7%-ni. 2006.a. oli tööhõive määr üle 67% neljas maakonnas – Hiiu, Harju, Tartu, Rapla. 2007.a. kasvas tööhõive määr 69,1%-ni. Üle 67% ületavate maakondade hulka lisandus: Pärnu ja Järva. 2007.a. oli kõige väiksem tööhõive Võrumaal (54,3%), Põlvamaal (54,5%) ja Valgamaal (59,3%)

  11. Tööhõive määr 2007.a. Allikas: Statistikaamet

  12. Küsimus? Kuidas tuua tööturule Valgamaal 2 400 inimest? Missuguste meetmetega peaks Valgamaa saavutama Lissaboni strateegia eesmärgi? Kas on olemas kuldset võtit? 15-64-AASTASTE HÕIVESEISUND VALGAMAAL Allikas: Statistikaamet

  13. Nõiaring • Maakonna elanikele vähe töövõimalusi • Töötajad pole rahul madala palgaga • Noored ja aktiivsed liiguvad maakonnast välja • Ettevõtjad hindavad kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust halvaks (2007 Turuuuringute AS Valgamaa ettevõtlusuuringu põhjal hindas 38% ettevõtjaid kvalifitseeritud tööjõu olemasolu viiepalliskaalas hindega “kaks” või madalamalt) • Kasvavate tulude ja taanduva kasumiga ettevõtted ei suuda tegeleda innovatsiooniga, pole muutumisvõimelised, mistõttu kaotavad konkurentsivõimet ning eelistavad odavat tööjõudu

  14. Probleemid ja ettepanekud • Tööhõivetemaatika vähene tähtsustamine riigi ja kohalike omavalitsuste poolt. Vajadus väga konkreetse riikliku tööhõivepoliitika järele (eesmärgid, näitajad jne). Valdkond peaks olema koordineeritav maakondlikul tasandil, sest ainult kohapeal tuntakse tegelikke olusid ja vajadusi kõige paremini.

  15. Probleemid ja ettepanekud • Riskirühma kuuluvatest töötutest ja mitteaktiivsetest tööturul puudub täielik ülevaade. Riigil on ülevaade nendest töötutest, kes on arvel Tööturuametis, kuid on ka palju inimesi, kes end töötuna arvele ei võta või loobuvad lootuse kaotatuna aktiivsetest tööotsingutest üldse. Nendest nn mitteaktiivsetest on vajalik omada nii üle-eestilist infot kui ka maakondade lõikes. Vajalik teostada maakondades uuringuid mittehõivatute osas. Tööturul mitteaktiivsetest isikutest peaks parem ülevaade olema ka kohalikel omavalitsustel.

  16. Probleemid ja ettepanekud • Viimastel aastatel pole hinnatud tööturumeetmete mõju riiklikul tasandil ega ka maakondades. Hindamine peab olema regulaarne, hindama peab maakondasid eraldi, analüüsi tulemustest lähtudes tuleb planeerida tegevuskavasid, erilist tähelepanu pöörata nn probleemsetele maakondadele.

  17. Probleemid ja ettepanekud • Heitunud ja mitteaktiivsed on KOV-ide ja tööturuameti silmist kadunud. Tööhõiveamet tegeleb väikese osaga töötutest ja seda liiga lühikese aja jooksul, töötutega tegelemine reaktiivne ja mitteindividuaalne. Tihendada koostöövõrgustiku silmuseid, selgitada koostöö kitsaskohad, varajane sekkumine, kvaliteetsed teenused. Töötukassa ja tööturuameti võimalik liitumine???

  18. Probleemid ja ettepanekud • Kõik omavalitsused ei suuda pakkuda toimetulekuraskustega (k.a. sõltuvusprobleemidega) töötutele rehabilitatsioonivõimalusi. Enne Tööturuametisse pöördumist ja aktiivse tööotsingu alustamist vajavad paljud toetavaid teenuseid, mis valmistaksid nad ette tööturuteenuste saamiseks. Pakutavate teenuste tase on hetkel erinev või puudub üldse. Meetmete ja teenuste (sh kriteeriumite) väljatöötamine riigi toetusel, pilootprojektina rakendamine näit. Valga maakonnas.

  19. Probleemid ja ettepanekud • Erinevat liiki nõustamisteenused pole maakonnas kättesaadavad või puuduvad üldse. Riigi toetusel komplekssete maakondlike nõustamiskeskuste loomine (sh karjäärinõustamine, õpinõustamine, võlanõustamine, sotsiaalnõustamine, psühholoogiline nõustamine).

  20. Probleemid ja ettepanekud • Ebamäärane regionaalpoliitika, majanduse arengu mittesoodustamine. Regionaalpoliitilised otsused, investeeringute suunamine sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseks (sh ühistranspordi stabiilne ja paindlik korraldamine).

  21. Probleemid ja ettepanekud • Lastehoiuks vähesed võimalused (eeskätt ühe- kuni kolmeaastastele). Lastehoiu väga ühekülgne defineerimine haldusorganite poolt. Vajalik riigipoolne toetus KOV-dele lastehoiu korraldamisel, sh lasteaia järjekordade vähendamine, uute lasteaiakohtade loomine, lapsehoiuteenuse arendamine.

  22. Probleemid ja ettepanekud • Vähe tähelepanu pööratakse vähemusrahvuste tööhõive parandamisse. Näide: Eesti kodakondsuse taotlemiseks tuleb sooritada EV põhiseaduse ning kodakondsuse seaduse tundmise eksam ja eesti keele oskuse eksam – lähim koht, kus saab valgamaalane sooritada eksamit on Tartu Erinevad teenused peaksid olema kättesaadavad võimalikult elukoha lähedal. Informatsioonilevik laialdasem ja arusaadav.

  23. Probleemid ja ettepanekud • Haridussüsteem ei arvesta tööturuvajadustega, tööandjad ei panusta töötajate oskuste ja teadmiste arendamisse, tööturule saabujad ilma kvalifikatsioonita. Riigi toetusel tuleb Valgamaa Kutseõppekeskus välja ehitada kaasaegseks õppekompleksiks. Seeläbi paranevad võimalused suurendada elukestvas õppes osalejate arvu ning koolitada välja tänapäeva nõuetele ja ootustele vastavat noort tööjõudu.

  24. Tänan tähelepanu eest!

More Related