1 / 20

Sümpaatiline Närvisüsteem

Sümpaatiline Närvisüsteem. Joosep Laos Aleksandr Tsurkan Mari-Liis Kesküla Julia Mastitskaja Katrin Kallastu. Vegetatiivne närvisüsteem. innerveerib peamiselt kõiki silelihaseid, südant ja näärmeid. ei allu otseslt tahtele, nimetatakse ka autonoomseks närvisüsteemiks.

navid
Download Presentation

Sümpaatiline Närvisüsteem

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Sümpaatiline Närvisüsteem Joosep Laos Aleksandr Tsurkan Mari-Liis Kesküla Julia Mastitskaja Katrin Kallastu

  2. Vegetatiivne närvisüsteem • innerveerib peamiselt kõiki silelihaseid, südant ja näärmeid. • ei allu otseslt tahtele, nimetatakse ka autonoomseks närvisüsteemiks. • tagab organismi sisekeskonna konstantsuse (hömöostaasi) säilitamise ja selle kohanemise organismi koormamisel. • kontrollib nende elundite ja elundsüsteemide talitlust, mis homöostaasi säilitamisega on kaudselt seotud.

  3. Jaguneb • tsentraalne osa ja perifeerne osa • Perifeerne osa omakorda: • Sümpaatiline • Parasümpaatiline • Soole närvisüsteem

  4. Koosneb • Preganglionaarsetest neuronitest, mille aksonid suunduvad ganglionidess ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega. Paiknevad ajutüves ja seljaajus. • Postganglionaarsetest neuronitest, mille rakukehade kogumikke nimetatakse vegetatiivseteks ganglionideks, mille neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse.

  5. Sümpaatilise närvisüsteemi • Neuronite aksonid on peenikesed ning müeliniseeritud. • Juhivad erutust kiirusega 1-20m/s. • Sattuvad prevertebraalsetesse ning paravertebraalsetesse ganglionidesse. • Postganglionaaersed aksonid on pikad. • Efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased (veresoontes, siseelundites, kopsudes, karvanääpsudes, pupillis), süda ja osa näärmeid (higi, sülje ning seedenäärmeid) + innerveerivad rasvarakke, maksarakke, võib-olla ka neerutorukesi ning lümfaatilist kude

  6. Sümpaatilistest ganglionitest • Enamik elundikauged, mistõttu postganglionaarsed aksonid on pikad. • Ainult mõned väiksemad ganglionid paiknevad vaagnaelundite läheduses, mistõttu on nende postganglionaarsed aksonid lühikesed.

  7. Sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon • Toimub organismi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenenud energiakulu: • füüsilisel koormusel • stressil • emotsionaalsetel reaktsioonidel • valuseisundil • verekaotusel

  8. Neerupealiste säsi ehituslik ja talituslik seos sümpaatilise närvisüsteemiga • Rakud on embrüonaalses mõttes sarnased sümpaatilise ns-ga. (puuduvad dendriidid ja aksonid) • Sümpaatilise närvisüsteemi preganglionaarsete närvilõpmetega sarnaselt innerveerivad neidki koliinergilised närvikiud • Neerupealise säsi on muundunud sümpaatiline ganglion. • Talituslikult aspektist vaadeldakse sümpaatilist närvisüsteemi ja neerupealisesäsi kui üht funktsionaalset tervikut-sümpatoadrenaalsüsteemi.

  9. Neerupealiste säsi ehituslik ja talituslik seos sümpaatilise närvisüsteemiga • Neerupealisäsi valmistab kaht hormooni: adrenaliini ja noradrenaliini. Nende toime vastab üldiselt sümpaatikuse ärritamisel saadavale efektile, toime on kestvam. • Neerupealise säsist väljutatud katehhoolamiinid toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse, millesse postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki. • Katehhoolamiinide roll on tähtis ainult neile elunditele või nende osadele, mis on postganglionaarsete neuronite poolt innerveeritud vähe või üldse mitte (näit. Arterite tunica media).

  10. Adrenaliini janoradrenaliini toime sarnasused • toimivad samadesse efektorelunditesse, • osalevad peamiselt metaboolsete protsesside regulatsioonis. • mobiliseerivad katalüütiliselt vabu rasvhappeid rasvkoest, glükoosi ja laktaati glükogeenist = ainevahetuse hormoonid

  11. Erinevused • on osaliselt seletatavad erinevat tüüpi adrenoretseptorite esinemisega ja nende omavaheliste suhetega. • α-adrenoretseptorite tndlikkus on suurim noradrenaliinile – NA>A>IPR (isoproterenoolile) • β-adrenoretseptorite tundlikkus on suurim isoproterenoolile – IPR>A>NA • Noradrenaliin on transmitteriks sümpaatilise närvisüsteemi postganglionaarsetes närvilõpmetes. • Adrenaliini toimel lõhustatakse maksas enam glükogeeni –veresuhkru tase tõuseb (adrenaalne hüperglükeemia)

  12. Erutuse ülekanne • preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele ja sealt efektorile on olemuselt keemiline: • Atsetüülkoliin on neuromediaatoriks I neuronilt II-le • Noradrenaliin on mediaatoriks II neuroni ja efektori vahel

  13. Adrenoretseptorid • On septsiifilised membraanistruktuurid, millega katehoolamiinid (adrenaliin ja noradrenaliin) peavad integreeruma, et esile kutsuda elundireaktsiooni • Jaotatakse: • α-adrenoretseptorid (α1 ja α2) • β-adrenoretseptorid (β1 ja β2)

  14. Lokaliseeruvad... • postsünaptilises membraanis, va α1-adrenoretseptor, mis paikeb presünaptilisel membraanil

  15. Mõju efektorelunditele

  16. Adrenoblokaatorid • takistavad sümpaatilise efekti esiletulekut. Jagunevad α-blokaatorid ja β-blokaatorid • β-adrenoblokaatorite kõige olulisemateks toimeteks peetakse toimeid kardiovaskulaarsüsteemile ja bronhidele • α-adrenoblokaatorid suruvad alla noradrenaliini vasokonstriktoorse toime, mille tõttu saab neid kasutada hüpertensiooni raviks

  17. Kasutatud allikad • R. F. Schmidt, G. Thews Inimese füsioloogia Tartu 1997 • A. Lepp, E. Lepp, “ Vegetatiivne närvisüsteem”, • Tartu, 1990 • P.-H. Kingisepp Inimese füsioloogia 2006, 2009 • W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist „Inimese füsioloogia ja anatoomia“ 2005, lk 558-560 • Vegetatiivne närvisüsteem : õppevahend arstiteaduskonna erialadel / Elmar Vasar ; Tartu Riiklik Ülikool. Füsioloogia kateeder , lk 3-6 • http://www.sportelement.ru/metodart/uid=600 • Pildid: Georg Gavronskiesitlus„ Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus“ • P.Pokk, “Beetaadrenoblokaatorid”; Eesti Arst 2009

  18. Tänan tähelepanu eest!

More Related