Endokriinse s steemi farmakoloogia

1. Endokriinse s�steemi farmakoloogia

3. regulatsioon 2 s�steemi kaudu

5. Action of steroid (lipid) hormones

6. Endokriinse ja n�rvis�steemi seosed H�potalamus = �t�htsaim kontrollkeskus� n�rvis�steem saab informatsiooni n�rvidelt olukorra kohta organismis reguleerib hormoonide vabanemist h�pof��sist H�pof��s = �t�htsaim n��re� endokriinne s�steem sekreteerib paljusid hormoone, mis reguleerivad teisi n��rmeid

8. Hormoonid ja homeostaas

9. AINEVAHETUST M�JUSTAVAD AINED H�POTALAMUS ? ? Liberiinid Statiinid ? ? ADENOH�POF��S ? TROOPSED HORMOONID ? SISEN�RISTUSN��RMED ? SPETSIIFILISED HORMOONID ? KOED

10. Ainevahetus P�HIAINEVAHETUS S�SIVESIKUAINEVAHETUS VALGUAINEVAHETUS RASVAAINEVAHETUS VEE- ja ELEKTROL��DIAINEVAHETUS PURIINIAINEVAHETUS

11. P�HIAINEVAHETUST M�JUSTAVAD AINED OKS�DATIIVSED PROTSESSID KUDEDES cAMP Kilpn��rmehormoonid Aden�laadi ts�klaas ?-retseptor Adrenaliin

13. P�hiainevahetuse regulatsioon T�reoliberiin (TRH) H�potalamus T�reotropiin (TSH) H�pof��s T�roksiin, Kilpn��rmed Trijoodt�roniin

14. Kilpn��rmehormoonid T�roksiin (T4) 90-95% Trijoodt�roniin(T3) 5-7%

16. Kilpn��rmehormoonide s�ntees Joodi aktiivne transport T�reoglobuliini s�ntees T�rosiini joodimine T�reoglobuliini proteol��s T�roksiini ja trijoodt�roniini vabanemine

23. Kilpn��rme patoloogia H�pot�reoos Primaarne h�pot�reoidism idiopaatiline h�pot�reodism Hashimoto t�bi radioaktiivsus, kirurgiline eemaldamine kretinism Sekundaarne h�pot�reoidism (h�pof��si patoloogia) Tertsiaarne h�pot�reoidism (h�potalamuse patoloogia) H�pert�reoos Basedowi t�bi (Gravesi t�bi)

24. Joodi sisaldus Normaalne kilpn��re Inaktiivne kilpn��re H�peraktiivne kilpn��re

27. H�pot�reoidism H�pot�reoidism m�justab enam kui 5 miljonit inimest, paljud nendest ei tea, et neil on see haigus. Naistel esineb h�pot�reoidismi sagedamini kui meestel. __Igast 4000 vasts�ndinust s�nnib �ks selle t�vega. Kui ravi ei rakendata, peetub lapse vaimne ja f��siline areng. Seet�ttu testitakse USAs k�iki vasts�ndinuid selle t�ve suhtes.

28. Krooniline t�reoidiit Tuntud ka kui Hashimoto t�bi T�en�oliselt h�pot�reoidismi k�ige sagedasemaks p�hjuseks Autoantikehad h�lmavad: t�reoglobuliini vastast antikeha, t�reoidperoksidaasi vastast antikeha, TSH-retseptorit blokeerivat antikeha

29. Hashimoto t�reoidiit Hashimoto t�reoidiiti nimetatakse ka krooniliseks t�reoidiidiks, see on nime saanud Jaapani arsti j�rgi, kes selle avastas. M�justab umbes 5% t�iskasvanud elanikkonnast, sagedane eriti naistel. Hashimoto t�bi on k�ige tavalisem t�reoidiidi vorm.

34. Struuma Struuma: kilpn��rme krooniline suurenemine, mis ei ole tingitud kasvajast Endeemne struuma Piirkonnad, kus > 5% 6-12-aastastest lastest on struuma Esineb sagedasti Hiinas ja Kesk-Aafrikas Sporaadiline struuma Piirkonnad, kus < 5% 6-12-aastastest lastest on struuma Multinodulaarne struuma piirkondades, kus see harva esineb t�hendab sageli pigem paljude s�lmekeste esinemist kui kogu kilpn��rme suurenemist P�rilik struuma

35. Struuma Etioloogia Hashimoto t�reoidiit Ainult varases staadiumis, hilisstaadiumites tekivad atroofilised muutused V�ib esineda h�po-, h�per- v�i eut�reoidne staadium Gravesi t�bi P�hjustatud TSH-retseptorite kroonilisest stimulatsioonist Toit rist�ielised (kapsas, kaalikas, lillkapsas, brokkol) maniokk Krooniline joodi liig Joodi liig viib kolloidi suurenenud moodustumiseni ja v�ib takistada hormooni vabanemist Kui patsiendil ei teki joodi eritumist, v�ib joodi liig p�hjustada struumat Ravimid Liitium p�rsib hormooni vabanemist, p�hjustades struumat 6% selle kroonilistest kasutajatest Kasvaja

40. Kilpn��rmehormoonid Toime kasvu ja arengusse Soodustavad morfogeneesi. Soodustavad rakkude diferentseerumist

41. Asendusravi T�ROKSIIN (Thyroxinum) TRIJOODT�RONIIN (Triiodthyroninum) T�REOIDIIN (Thyreoidinum)

42. P�HIAINEVAHETUST M�JUSTAVAD AINED Hormoonid imenduvad h�sti nii enteraalsel kui parenteraalsel manustamisel. Inaktiveeruvad peamiselt maksas. Imenduvad sapiga soolde, s�ljen��rmete kaudu, neerude kaudu

43. Kilpn��rmehormoonid Toime oks�datiivsetesse protsessidesse Suurendavad kudede hapnikutarbimist ja soojusproduktsiooni GL�KOGEEN ? RASV ? VALK ? (negatiivne l�mmastikubilanss) LANGEB KEHAKAAL Adrenomimeetiline toime

44. TOKSILISUS T�reotoksikoos (tahh�kardia, eksoftalm, treemor, erutatavus, unetus, kehatemperatuuri t�us) Allergilised reaktsioonid Maksakahjustus Verekahjustus: agranulots�toos

45. Mis on h�pert�reoidism? Esineb naistel umbes 10 korda sagedamini, m�justab umbes 2% k�ikidest naistest. K�ige sagedasemaks h�pert�reoidismi, Gravesi t�ve p�hjuseks on immuuns�steemiga seotud probleemid ja need kalduvad olema perekonnas p�ritavad.

46. Mis on h�pert�reoidism? tahh�kardia n�rvilisus kiirenenud hingamine lihasn�rkus k�te v�risemine kaalukadu naha laiguline pigmenditus (vitiliigo) k�hulahtisus

47. Gravesi t�bi l�mfots��did: TSH-retseptorit stimuleeriv antikeha (TSH-R Ab [stim]) (thyroid-stimulating immunoglobulin) TSH-R Ab [stim] seondubTSH-retseptoriga ja aktiveerib kilpn��ret Aktivatsiooni kestus on pikem kui f�siloogilise TSH korral

48. Gravesi oftalmopaatia

49. Graves� Gross and Microscopic Pathology

51. P�hiainevahetust aeglustavad ained Kilpn��rmehormoonide moodustumist p�rssivad ained T�reotroopse hormooni sekretsiooni p�rssivad ained

52. Kilpn��rmehormoonide moodustumist p�rssivad ained Met��ltiouratsiil Tiamasool Karbimasool Radioaktiivne jood (131J ja 125J )

53. Met��ltiouratsiil T�rosiini joodimise p�rssimine Latentsperiood =1-2 kuud K�rvaltoimed: nahal��bed luu�di p�rssimine (v�ga harva)

54. Farmakod�naamika Tio�hendid p�rsivad peroks�daaside aktiivsust: J- J Met��ltiouratsiil Peroks�daas

55. Karbimasool ja metimasool T�rosiini joodimise p�rssimine Joodi oks�datsiooni p�rssimine kilpn��rmetes K�rvaltoimed: liigesevalud nahal��bed ravimipalavik

56. Kaaliumperkloraat Takistab joodi sattumist ja kogunemist kilpn��rmesse K�rvaltoimed: luu�di p�rssimine

57. T�reotroopse hormooni sekretsiooni p�rssivad ained  Dijoodt�rosiin Jood Kaaliumjodiid