Sotsiaalne ebav rdsus
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 22

Sotsiaalne ebavõrdsus PowerPoint PPT Presentation


  • 101 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Sotsiaalne ebavõrdsus. Sütevaka Humanitaargümnaasium Liina Käär. Sotsiaalne ebavõrdsus. Nii kaasajal kui minevikus on olnud vaid väga väheseid ühiskondi, kus inimesed on üksteisega võrreldes tõesti võrdsed

Download Presentation

Sotsiaalne ebavõrdsus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Sotsiaalne ebav rdsus

Sotsiaalne ebavõrdsus

Sütevaka Humanitaargümnaasium

Liina Käär


Sotsiaalne ebav rdsus1

Sotsiaalne ebavõrdsus

  • Nii kaasajal kui minevikus on olnud vaid väga väheseid ühiskondi, kus inimesed on üksteisega võrreldes tõesti võrdsed

  • Kuidas sellised inimestele omandatud tunnused nagu oskused ja sissetulek ning omistatud tunnused nagu sugu, vanus, rass, rahvus, religioon, tekitavad hinnangute andmist nende sotsiaalsete väärtuste kohta ning kuidas see tekitab sotsiaalset ebavõrdsust?


Sotsiaalne ebav rdsus2

Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse.

Kui eeldada, et igal sotsiaalsel süsteemil on vaid piiratud kogus selliseid hinnalisi ressursse nagu tooted ja teenused, autunne, hoolivus, võim, siis küsivad sotsioloogid, kuidas need ressursid on jaotatud seal ühiskonnas?

Miks ühed saavad endale rohkem ressursse kui teised?

Kas on võimalik, et kõik ressursid oleksid võrdselt jaotatud?

Sotsiaalne ebavõrdsus


Sotsiaalne ebav rdsus3

Sotsiaalne ebavõrdsus

Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi:

  • võim – võime sundida oma tahet peale teistele inimestele

  • prestiiž – lugupeetavus, teiste inimeste austus

  • omand – varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms.

  • Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud.


Sotsiaalne ebav rdsus

Ajalugu on näidanud, et niipea kui ühiskond on muutunud korilastest keerukamaks ja on tekkinud tööjaotus, on hakatud ühtesid töid ja tegevusi hindama kõrgemalt kui teisi.

Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi:

  • orjandus – eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses;

  • kastisüsteem – Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti;

  • seisused – feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks šerifid, meerid;

  • klass – suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus.


Brahmaanid

Brahmaanid


Sotsiaalne ebav rdsus

www.shunya.net/.../Vijayawada/Vijayawada.htm


Kshatriya valitsejad s dalased maaomanikud ja ametnikud

Kshatriya – valitsejad, sõdalased, maaomanikud ja ametnikud

http://www.payer.de/dharmashastra/dharma0520.gif


Sotsiaalne ebav rdsus

Rajput Landowner Smoking HookaHere is a Rajput and his family on their land.  He is smoking a hooka, or water pipe.  He is a member of the caste Kshatriyas, which is right below the Brahmans.  He is important to the community because he is a farmer and is a main source of food.www.csuchico.edu/.../asst001/spring98/india.htm


Vaisya k sit lised ja farmerid

Vaisya – käsitöölised ja farmerid

Paan Wallah (the Paan Maker)He is part of the Vaishya caste.  The Vaishya caste are shopkeeper and sell products, unlike the Shudra who sell services.  Paan is a type of chew made of betelnut and paan leaves that many Indians enjoy.  It is similar to chewing tobacco yet stains your teeth orange.  Paan comes in many different shapes and sizes with various flavors and consistenciess.


Sotsiaalne ebav rdsus

This shopkeeper is a Vaishya. The Vaishya caste are shopkeeper and sell products, unlike the Shudra who sell services. In this very specialized shop above, the merchant sells nothing but aluminum pots. For brass or stainless steel, you'll have to go somewhere else.


Shudra p llumehed

Shudra - põllumehed

Goala - HerdsmenGoala are a very important part of the Shudra caste.  Within the caste of Shudra there are many different groups.  Each one of these groups performs a service.  Their specific service is a birthright and is somewhat similar to unions in the U.S.  The role that they play is respected because they deal with the cows which are considered sacred.


Sotsiaalne ebav rdsus

Dhobi - WashermenDhobi are part of the Shudra.  They wash the clothing for all the different caste levels.  Without the Dhobi, everyone would walk around with dirty stinky cloths. The photo above shows the activity along the "Dhobi ghat," a place along a stream or river where the local Dhobis wash the clothes of their patrons, and then lay them out in the grass to dry.


Puutumatud harijan dalit

Puutumatud – Harijan - Dalit

Harijan GirlsThese little girls are members of the lowest caste in the heirarchy.  They are a part of what used to be known as the untouchables.  They were called untouchables because people belived that they were so dirty that they were not fit to be touched by other people in higher castes.  Their jobs involve doing most of the cleaning, or what we might call "dirty work."  The name for them later changed from untouchables to Harijans, which means gods children.  Recently this caste would rather be reffered to as Dalit, which means oppressed.  In this particular picture the girls are making dung patties.  The dung from cows are taken and made into patties and set out to dry (as you can see the rows of them), these patties are then used to be burned as fuel or for heat.  Though it is the Harijans that have the task of making the patties, many other people from other castes benefit from them.

www.csuchico.edu


Sotsiaalne ebav rdsus

Sweeping shit: this woman in Gujarat is one of India’s 800,000 toilet cleaners. Stan Thekaekara

www.newint.org/.../2005/07/01/combatting_caste/


Sotsiaalne ebav rdsus

No entry – Pujamma has sat outside the temple begging for 40 years. Because she is a Dalit she will never be allowed inside. Stan Thekaekara


Klass erineb teistest kihistumiss steemidest mitme teguri poolest

Klass erineb teistest kihistumissüsteemidest mitme teguri poolest:

  • klass pole tekkinud religioosse või võimu staatusel ning liikmete kuulumine mingisse klassi pole pärilik. Puuduvad konkreetsed piirid erinevate klasside vahel;

  • ühiskonnaliikmetel on võimalus liikuda ühest klassist teise – sotsiaalne mobiilsus;

  • klassid on sõltuvuses majanduslikust seisusest, ebavõrdsus seisneb materiaalsete ressursside kontrollis;

  • teistes süsteemides on seisuste vahelised suhted reguleeritud väga isiklikul tasandil: nt ori ja tema omanik, kuid klassisüsteemis väljendub see pigem ebaisikulisel moel, nt töötingimused ja makstav palk.


Erinevad teoreetilised l henemised karl marx

Erinevad teoreetilised lähenemised: Karl Marx

Klassi olemus. Marxi jaoks oli klass grupp inimesi, kel oli sarnased omandisuhted ning vastavalt millele kujunes välja nende elustiil.

  • Lähtudes omandijaotusest eksisteerisid järgmised tootmisviisid:

    • ürgkogukondlik – vahendid on primitiivsed, kuid ühises kasutuses;

    • orjanduslik

    • feodaalnebaseeruvad eraomandil

    • kapitalistlik

    • kommunistlik – eraomand kaob. Vahendid on ühiskonna omand.


Erinevad teoreetilised l henemised max weber

Erinevad teoreetilised lähenemised: Max Weber

Weberi stratifikatsioon põhineb Marxi analüüsil, kui Weber täiendas ja arendas seda edasi. Sarnaselt Marxile nägi ta ühiskonna ebavõrdsuse üheks osaks konflikti võimu ja ressursside pärast, kuid lisaks sellele nägi ta ühiskonna ebavõrdsus multidimensionaalsemalt. Sotsiaalne kihistumine ei seisne ainult klassis ja materiaalsel alusel, vaid seal on oluline roll ka staatusel ja parteil.


Sotsiaalne ebav rdsus

  • Klassi moodustavad inimesed, kel on sarnane positsioon majanduslikus mõttes + turul müüdavad oskused. Weber eristab kolme tüüpi klasse:

  • omandiklass – klassiseisundi määravad omandierinevused, jaguneb omakorda:

    • positiivselt priviligeeritud – tüüpiliselt rentijad, sissetulek rendituludest. Renditakse inimesi, maad, vabrikuid vms;

    • omandiga keskklass – elatuvad kas oma omandist või oskustest (talupojad, käsitöölised);

    • negatiivselt priviligeeritud ehk privileegideta – võlgnikud, vaesed, kel puudub omandus

  • teenistusklass ehk ettevõtlusklass – eristuvad sõltuvalt sellest, mis inimesel turule pakkuda on:

    • positiivselt priviligeeritud – ettevõtjad (kaupmehed jt) või teatud võimetega (artsid, juristid jt)

    • keskklass – iseendale tööandjad

    • negatiivselt priviligeeritud – põhiliselt erineva kvalifikatsiooniga töölised (oskus-, pooloskus- ja kvalifitseerimata töölised)

  • sotsiaalsed klassid – mobiilsus ehk liikumine klasside vahel on lihtne:

    • töölisklass

    • väikekodanlus

    • omandita intelligents, spetsialistid

    • priviligeeritute klass – põhineb omandil ja haridusel


Sotsiaalne mobiilsus

Sotsiaalne mobiilsus...

...tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees.

Uuritakse kuivõrd on võimalik ühiskonnas ületada staatuste vahelisi piire.

Eristatakse:

  • Põlvkondade vaheline mobiilsus

  • Põlvkonnasisene mobiilsus

  • Vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus

  • Ülenev ja alanev mobiilsus

  • Absoluutne mobiilsus

  • Väljuv mobiilsus


Sotsiaalne stratifikatsioon

Sotsiaalne stratifikatsioon

  • Sooline aspekt – kes pääsevad rohkem ühiskonnas hinnatud ressurssidele ligidale?

  • Vanuseline aspekt – kas vanus mõjutab sotsiaalset positsiooni ühiskonnas? Millised õigused annab või millised piirangud seab vanus staatusele ja positsioonile?

  • Rahvuslik, rassiline aspekt – rahvus, rass võib mõjutada ressursside kättesaadavust?


  • Login