1 / 23

LFA EBASOODSAMAD PIIRKONNAD JA KESKKONNAALASTE KITSENDUSTEGA PIIRKONNAD

LFA EBASOODSAMAD PIIRKONNAD JA KESKKONNAALASTE KITSENDUSTEGA PIIRKONNAD. Põllumajandusministeerium Veebruar 2003. LFA roll põllumajanduspoliitikas. Toetada ekstensiivloomakasvatust Tasakaalustada tuluerisusi riigi eri piirkondade vahel (regionaalpoliitika)

nadine
Download Presentation

LFA EBASOODSAMAD PIIRKONNAD JA KESKKONNAALASTE KITSENDUSTEGA PIIRKONNAD

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. LFAEBASOODSAMAD PIIRKONNAD JA KESKKONNAALASTE KITSENDUSTEGA PIIRKONNAD Põllumajandusministeerium Veebruar 2003

  2. LFA roll põllumajanduspoliitikas • Toetada ekstensiivloomakasvatust • Tasakaalustada tuluerisusi riigi eri piirkondade vahel (regionaalpoliitika) • Säilitada maapiirkondade asustus ja traditsioonilised maastikud

  3. Regulatsioon (1257/99) Art 19 Ebasoodsamad piirkonnad, mida ähvardab maa kasutamata jätmine või kus paikkonna säilitamine on vajalik, on looduslike tootmistingimuste seisukohalt homogeensed põllumajanduspiirkonnad, millel on järgmised tunnused: • – madala tootlikkusega ja raskesti haritav maa, mille piiratud tootmispotentsiaali on võimalik suurendada ainult ülemääraste kulutustega ning mis sobib peamiselt ekstensiivseks loomakasvatuseks, • – looduskeskkonna madala tootlikkuse tulemusena on tootmine põllumajanduse majandusliku suutlikkuse põhinäitajate poolest keskmisest märgatavalt madalam, • – peamiselt põllumajandusest sõltuv väikesearvuline või kahanev elanikkond, mille kiirenev vähenemine ohustaks kõnealuse piirkonna elujõulisust ning edasist asustatust. Art 20 Ebasoodsamate piirkondade hulka võivad kuuluda ka teised piirkonnad, mida mõjutavad erilised ebasoodsad looduslikud tingimused ja kus põllumajandus peab vastavalt vajadusele ning teatavatel tingimustel jätkuma, et kaitsta ja parandada keskkonda, säilitada paikkonda ja nimetatud piirkonna turismipotentsiaali või kaitsta rannikut.

  4. Tsoneerimine • Ebasoodsamad piirkonnad valitakse 1257 art 19 alusel, läbirääkimiste käigus fikseeritakse valim koos art 20 täiendavate võimalustega, tagades valimi sujuvad piirid • Piirkondade valik käesolevas kavas järgib vallapiire • Keskkonnaalaste piirangutega alad – käesoleva kava raames ei kaasata • NATURA-alad – valik ei ole veel fikseeritud, eeldada võib järgmisel perioodil (2007…) spetsiaalset NATURA kompensatsiooni skeemi • Pandivere-Adavere veekaitseala – nitraadipiirangu kehtestamisest tingitud kahju on keelatud hüvitada LFA meetmest • Piirangute alad ei järgi vallapiire • Kompensatsiooni arvutuse aluseks peavad olema reaalsed majandusarvutused

  5. Ebasoodsamad piirkonnad, valikukriteeriumid Vähemsoodsate alade valikukriteeriumid: • mulla viljakus oluliselt alla riigi keskmise • vallas riigi keskmisest oluliselt madalamad põllumajandustootmise majandusnäitajad (80%) • Maakasutuse kahanemine 1993-2001 • Otsetoetuste maht põllumajandusmaa hektari kohta • rahvastiku asustustihedus madal ja/või kahanev. • Asustustihedus oluliselt alla maapiirkonna keskmise • Asustuse kahanemine üle 0,5% aastas

  6. Muld ja haritav maa (boniteet)

  7. Kriteeriumi määratlus • Haritavate maade hindamine • Perspektiivboniteet (digitaalne mullakaart) • tegelik boniteet (arvestab maaparandust – olemas 1996 seisuga haritavate maade kohta) • Eesti haritavate maade keskmiseks on 40 hindepunkti (tegelik), • Arvestades lihtsalt 80% 40-st saame 32 punkti. • Kui juhinduda minimaalsest vallakeskmisest (Ruhnu 22,5 punkti) sest tsoneerimisel arvestatakse just valla keskmise tasemega, saame (40-22,5)*,8+22,5=36,5 punkti • Sama reegli alusel 95% tase 39 hindepunkti

  8. Madala viljakusega alad

  9. Majandus Uuritud: • FADN andmed ei võimalda valla tasandil järeldusi teha – on valdu, kus puuduvad testtalud • Riiklik statistika võimaldab maakonnataset, kuid täpsuselt on ka see küsitav • Üksikisiku tulumaks (valla maksubaas) sõltub liiga palju muudest faktoritest, eristada põllumajandust ei ole võimalik, pilt Põhja-Eesti keskne (Tallinn, Ida-Viru piirkond, ka Hiiumaa - maaelanike sissetulekud suhteliselt kõrgemad kui Kesk- ja Lõuna-Eestis ning saartel) Valitud näitajad: • Haritava maa pindala muutus 1993 – 2001 (Maakatastri Aastaraamat vs põllumajandusloendus) • Põllumajanduslike otsetoetuste tase (2002 teravilja ja piimalehma toetuse alusel (kasutatava põllumajandusmaa kohta loenduse andmetest)

  10. Maakasutus – majanduse tagajärg

  11. Otsetoetused - tootlikkus

  12. Majandus

  13. Asustus • tuleks kasutada EL väljakujunenud linna ja maa eristamise taset milleks on 10,000 elanikuga linnaline administratiivüksus. Selle kriteeriumi alusel on Eestis 15 linna elanike arvuga kokku 861,562 inimest pindalaga 488 km². • Linnalistes asundustes alla 10,000 elaniku elab 120405 inimest 192 km² ja maavaldades 453139 inimest pindalal 42705 km². See teeb maaelanikkonna arvuks 570544 inimest 42897 km² ehk asustustiheduseks 13,3 in/km², millest 80% tase moodustab 10,64in/km². • Vallarahvastiku keskmiseks on 10,2 • 80% keskmisest 8,2 in/km².

  14. Asustustihedus

  15. Asustuse muutused

  16. Rahvastikufaktor

  17. Ebasoodsad alad – tööversioon

  18. Kriteeriumid (1257) Hüvitist makstakse põllumajandusmaa hektari kohta talupidajatele, kes: • – kasutavad minimaalse pindalaga maad, mis tuleb kindlaks määrata, • – kohustuvad tegelema põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas vähemalt viis aastat alates esimese hüvitise maksmisest, ja • – kasutavad tavapäraseid häid põllumajanduslikke tavasid, eelkõige säästvat põllumajanduslikku tootmist, mis on kooskõlas keskkonna kaitsmise ja paikkonna säilitamise vajadusega.

  19. Vähemsoodsad alad (LFA) • Toetatav tegevus – põllumajanduslik maakasutus kas künnimaana või loomakasvatuseks (karjatamine, niitmine) • Vajadusel loomkoormus normeeritud et tagada maahooldus ja vältida ülekoormust • Minimaalne – ettepanek 0,4 LÜ (0,2-0,6) hektarile • Söödamaa (looduslik + kultuurrohumaa + söödakultuurid)? • Rohumaa (looduslik + kultuurrohumaa)? • Karjamaa (vaid karjatatav ala)? • Maksimaalne – piiratud veeseadusega - 1,5 LÜ põllumajandusmaa hektarile • Miinimumpindala ettepanek 3 ha (2 kuni 5) • Tariif – Reaalne toetusmäär sõltub läbirääkimiste tulemusest (LFA pindalast)

  20. Toetuse diferentseerimine Regulatsioon lubab 25-200 €/ha, kuid toetuse määramisel arvestatakse muude toetuste taset. Ülekompenseerimine on keelatud: tagatakse, et sissetulekutase ei ületa riigi keskmist. Toetust on võimalik diferentseerida arvestades: - piirkonna olukorda ja arengueesmärke;- põllumajandust mõjutavate püsivate ebasoodsate loodustingimuste raskust;- keskkonnaprobleeme.

  21. 44 valda (kaardil toodud) kasutus 127,000 ha (15%), bilansis 272,000 ha (20%), üldpind 1,13 mil ha (26%) Oletus 200,000 ha taotlus – min 80 MEEK Täiendav ala (saared, kaardi ühtlustamine artikkel 20 alusel) Diferentseerimine juhul kui raha jagub – mitmesse tsooni Valik – kõik kriteeriumid täidetud

  22. Administreerimine • Avaldused koos teraviljatoetustega • Deklareeritakse kogu põllumajanduslik maakasutus (maakasutus õiguslikul alusel - omand, rendileping) • Põllumajandusloomad – PRIA loomade registri andmed • Söödamaa arvestus (lü/ha) • Maa rendileping (loomade karjatamisel võõral maal)

  23. LFA seosed teiste meetmetega • Võimalik loomatoetuste (sh lambad) suurendamine LFA aladel • Võimalik investeeringutoetuste toetusmäär kuni 10% suurem

More Related