Download
1 / 13
130 likes | 283 Views
OTSETOETUSTE LISAMAKSE ( Complements to direct payments ). EL-iga Ühinemislepinguga seadustatud EN 1257/99 art 33h alusel. EL ÜHTNE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA. EL Ühtse Põllumajanduspoliitika eesmärgid (Rooma leping 1957): suurendada põllumajanduse tootlikkust;
E N D
OTSETOETUSTE LISAMAKSE(Complements to direct payments) EL-iga Ühinemislepinguga seadustatud EN 1257/99 art 33h alusel
EL ÜHTNE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA EL Ühtse Põllumajanduspoliitika eesmärgid (Rooma leping 1957): • suurendada põllumajanduse tootlikkust; • tagada põllumajandustoodetega varustatus; • stabiliseerida põllumajandustoodete turud; • Kindlustada tarbijahindade mõistlikkus; • võimaldada põllumeestele õiglane elujärg. Pragmaatiliselt: Esialgselt eelarveraha suunamine Saksmaalt Prantsusmaale. Nüüd probleem seoses uute liitujatega, kel suur agraarsektori osakaal, endist süsteemi EL-25 eelarve välja ei kannata.
OTSETOETUSTE TAUST ÜPP reform aastast 1992 lisas eesmärkidena: • Hoida maal maksimaalse hulga • põllumajandustootjaid ja säilitada maakogukondi; • Säilitada maaelu ja keskkonda; • Vältida Põllumajandustoodete ülejääkide kuhjumist; • Säilitada rahvusvahelisi kaubandussuhteid. Meetmed: • põllumajanduslikud otsetoetused (koos turukorralduse meetmetega ÜPP I sammas); • kaasnevad meetmed (II sammas): põllumajanduskeskkond, LFA, varajane pension. Otsetoetuste pragmaatiline eesmärk: kompenseerida kulutused, mis on seotud hindade langetamisega 1992 toimunud McSherry reformi käigus.
ÜPP REFORMI UUS ETAPP JA MAK Alates ÜPP vahehindamisest (Komisjonilt Nõukogule ja Euroopa Parlamendile 10.7.2002) ÜPP uue reformi kavandamine: • otsetoetuste lihtsustamine (single farm payment), lahtisidumine toodangu mahust (decoupling) ja sõltuvus keskkonnastandarditest (cross-compliance); • otsetoetuste vähendamine, suurematele vähem (modulation, degression); • raha tasapisi I sambast II sambasse ehk maaelu arengusse suunamine, uued meetmed. Liitujatele pakuti uus pakett MAK-i suurema osakaaluga ja uute meetmetega. Läbirääkimiste lõpus võimaldati maksta otsetoetustele lisa MAK-ist.
Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond Tagatisrahastu Arendusrahastu • ÜPP • 1. Otsetoetused, sh: • Põllukultuuride kasvat.-ne • Utetoetus + piirk.lisa • Pullide, härgade toetus • Veise, vasika tapatoetused • Sertifitseeritud seeme • Ammlehmad + piirk.lisa • Ekstensiivistamise toetus • Piima toetus • 2. Turukorralduse meetmed: • Tollimaksud • Kaitsemeetmed • Põllum. saaduste kokkuost • Maaelu Arengukava ehk ÜPP kaasnevad meetmed: • Põllumajanduskeskkond • Vähemsoodsad piirkonnad • Põllumaade metsastamine • (Varajane pension) Lisandunud meetmed uutele liikmesriikidele: • Ühenduse nõuetega vastavusse viimine • Elatustalu kohanemine • Otsetoetuste lisamakse Riikliku Arengukava meetmed • Investeeringud pm tootmisesse • Pm toodete töötlemise ja turustamise invest. • Majandustegevuse mitmekesistamine • Integreeritud maaparandus • Külade taastamine ja arendamine • Kohaliku algat. progr. • Metsamajandus • Nõuanne ja infolevi
OTSETOETUSTE LISAMAKSEEESMÄRK Aidata kaasa Eesti põllumajandustootjate kohanemisele EL siseturuga. Meetmega vähendatakse otsetoetuse erinevast tasemest tulenevat ebavõrdsust võrreldes EL-15ga. Seos MAK strateegiaga: pehmendada põllumajanduse ümberkorraldamisega kaasnevat täiendavat rahalist ja sotsiaalset koormust.
OTSETOETUSTE LISAMAKSE seadusandlik alus Vastavalt EL Ühinemislepingule (kinnitamine 16.4.3, seejärel ratifitseerimine) Euroopa Nõukogu määruses 1257/99 artikkel 33h. Sellega reguleeritakse otsetoetuste lisamakse maksimaalsuurus: • kuni 40% EL-s vastaval aastal artikli 1a alusel kohaldatava otsetoetuse tasemest. Otsetoetuste lisa moodustab EL-15 otsetoetuste tasemega võrreldes arvestuslikult: • 15% 2004. aastal; • 10% 2005. aastal; • 5% 2006. aastal.
OTSETOETUSTE LISAMAKSE RAHASTAMINE EL võimaldab liitujatel tõsta otsetoetusi: • MAK-i vahendite arvel (2004 kuni 2006) vastavalt 15%; 10%; 5%; • Eesti riigieelarvest (kuni 100%-lise EL-15 tasemeni): 15%; 20%; 25%; … Näide 2004. aasta kohta EL-15 tasemega võrreldes: - 25% EL-i otsetoetused- 100% EL vahenditest; - 15% MAK-I lisamakse- 80% EL ja 20% EE vahenditest; - 15% Eesti riiklik lisamakse- 100% EE vahenditest.
ÜPP TULEVIKUTREND Ülemineku- perioodi Ülemineku- maksed Kompen- perioodi satsiooni maksed maksed Turu Turuhinna stabiliseeri- toetus mine Turu stabiliseeri- Ühisturu mine Maaeluarengu organisatsi- edendamine oonid Maaeluarengu edendamine Struktuurfondid Põllumajanduslikud, keskkonna- ja Struktuurfondid maastikukaise Põllumajanduslikud maksed keskkonna- ja Põllumajandus Põllumajandus maastikukaise maksed keskkond keskkond 2008? 1990 1996 2002
OTSETOETUSTE LISAMAKSEtaotleja ja toetusmäär Taotleja: põllumajandustootja, kes on õigustatud saama EL-i otsetoetust Toetusmäär: vastava aasta otsetoetusele lisamaksena kindel protsent- 15%, 10%, 5%, IAKS täielikul rakendamisel. IAKS – põllumajandustoetuste integreeritud administratsiooni ja kontrollisüsteem.
OTSETOETUSTE LISAMAKSE administreerimisest Taotleja ei pea esitama otsetoetuse lisamakse saamiseks täiendavat taotlust. MAK eelarvest rahastatav otsetoetuse lisamakse sisaldub vastava otsetoetuse taotlusvormis (sama kehtib Eesti riigieelarvest rahastatava osa kohta). Taotlused esitatakse PRIA-le taotleja ettevõtte asukohajärgse PRIA piirkondliku teenistuja kaudu.
