Piirid ja piirialad / Karin Dean

1. Piirid ja piirialad / Karin Dean

2. Piirid ja piirialad Poliitgeograafias ja –antropoloogias: • Joonte uurimine • Protsesside uurimine: piiridelt (ümber)piiritlemiseni

3. Piirid on oma olemuse järgi kas ühendavad või eraldavad jooned. Need on inimese poolt loodud.Territoriaalsed, metafoorsed, sümboolsed

4. Joonte uurimine • Territoriaalseid piire hakati seostama riikidega, siis rahvusriikidega ja suveräänsusega alates 1648.a. Westphalia lepingust, mis jaotas tollaste võimude valdused ära kindlateks territoriaalsteks tükkideks.

5. Joonte uurimine Geograafid: • 20.saj. alguse geograafid jaotasid piirid looduslikeks ja inimeste poolt looduteks, arutlesid piiride väärtuste ja funktsioonide üle. • Ellen Churchill Semple (1911): looduslikud geograafilised piirialad (frontier), mida inimesed pole võimelised asustama, on kõige ideaalsemad piirid. • Thomas H. Holdich ja Lionel W. Lyde (1916, 1915): vaatlesid piire vastavalt kas kui halbu või häid, sõltuvalt sellest, kuidas need suutsid riikide vahel vähendada või tekitada pingeid või sõdasid. • Albert P. Brigham (1919): piirid peaks pakkuma majanduslikku tasakaalu. • Whittermore Boggs (1940): piiridel on kindlad funktsioonid, mis muutuvad sõltuvalt ajast ja ruumist, kus need paiknevad. • Nicholas J. Spykman (1942): kahel pool piiri asuv territoorium on keskse tähtsusega piiriüleste võimusuhete mõistmisel. • Roderick Peattie (1944): piirid peaks riigi võimu tugevdama. Kokkuvõtvalt: • Piirialade kogukonnad: vahendajatest kui puhvertsoonini • Piirid kui kindlad territoriaalsed jooned märgistasid suveräänsete riikide valdusi • Piirid asusid rahvusriikide arengus ja natsionalistlikes päevakordades kesksele kohale • Piirid institutsionaliseeriti

6. POLIITGEOGRAAFIA • “Lihtsalt sellepärast, et loodus on midagi märgistanud, ei tähenda see, et seda oleks ’loomulik’ kasutada piirina, või et see oleks soovitatav ’looduslik’ eraldusjoon naabruses elavate inimeste vahel.” (Boggs,1940:23)

7. Joonte uurimine Antropoloogid: • Fredric Jackson Turneri ajalooline nihkuv/liikuv, sümboolse tähendusega ‘frontier’ – tõstis piirikogemuse antropoloogide huviorbiiti. • sümboolsete piiride uurimine – lisandusid etnilised ja kultuurilised piirid ning nende seostatus rahvusriikidega. • Frederick Barth Ethnic Groups and Boundaries (1969) – rõhutas just piire, mitte sisu (piiride „sisse jääv kultuuriline sisu“ polnud tähtis) • tähelepanu kultuuri muutlikkusele ja kultuuris osalejate enda valikulisele tegevusele (mis puutub kultuuri sisu) • Kritiseeriti varasemat arusaama kultuurist kui millestki autonoomsest „looduslikult piiritlemata” ruumis (Gupta ja Ferguson 1992). • Kohalikud (territoriaalsete) piiride diskursused ja kogukonnad piirialadel • huvi territoriaalsete piiride ja maapelasete piirialade vastu (et paremini mõista metafoorilisi piirialasid). • kõige hilisemad teemad on piiride ja piirialade elusruumide majanduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud dimensioonid

8. Kenichi Ohmae TheBorderless World (1990) & The End of the Nation State (1996)

10. Kuidas on (jõgedest, looduslikest maastikest) saadud piirid?

15. Niimoodi:

23. Joontest protsessideni • John Agnew (1994) ‘territoriaalne lõks’ (‘territorial trap’) • Giorgio Agamben (1995) ‘erandjuhtum’ (‘the state of exception’), milles valitseja / võimukandja … • … omab monopoli kontrollida, valitseda, survestada ja otsustada • … on läveks / künniseks vägivalla ja õiguste vahel, mida ta taastoodab

24. Protsesside uurimine: piiridelt (ümber)piiritlemiseni • Piirid on muutnud oma asupaika • 1998.a. Balibar ‘piirid on kõikjal’ (‘borders are everywhere’) • piiritlemine • suveräänsus ei lõppe piiridega • (dokumentide kontroll, illegaalsete immigrantide vangistamine, lennujaamad ja biomeetrilised passid) • Piirid pole ainult riigi/suverääni tegevusala – tavainimesed, NGO-d, ettevõtjad loovad, liigutavad ja kustutavad piire • piiridja küberruum • piirid kui kohtumispaik ‘Teistega’ • kodakondsus ja piirid

25. Uusi termineid • Bordering • Borderer (Rumford 2011) • Borderworker (Rumford 2011) • Kosmopoliitsed piirid