Eesti taasiseseisvumine

1. Eesti taasiseseisvumine

2. Eesti taasiseseisvumise eeldused • NSV Liidu tasandil: • NSV Liit oli jõudnud nii sügavasse majanduslikku ja välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. • uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud.

3. Sündmuste kronoloogia – 1987.a. • Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. • 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. Meeleavalduse korraldajaks oli T. Madisson. • MRP-AEG– MRP Avalikustamise Eesti Grupp. • 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust isemajandamisele – Titma, Kallas, Made ja Savisaar esitasid üleskutse minna Eestis üle isemajandamisele. • 1987. dets.– asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) – esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste.

4. 1988.a. – laulev revolutsioon 1988.a. apr.-s toimus Eesti loominguliste liitude ühispleenum, kus nõuti: isemajandamisele üleminekut; rahvusteaduste prioriteetsuse taastamist; avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a. massiküüditamise tunnistamist ebaseaduslikuks; immigratsiooni tõkestamist; kultuurielu detsentraliseerimist. • 13. apr. 1988.a. telesaates „Mõtleme veel“ tegi E. Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne perestroika toetuseks. • 14. aprillil 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi taas esmakordselt avalikkuse ette sinimustvalge lipp. • Laulev revolutsioon – poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. • 1988.a. juunis – toimusid Tallinnas öölaulupeod. • K. Vaino tagandati EKP liidri kohalt, asemele valiti V. Väljas. • 17. juunil meeleavaldus Lauluväljakul, parteikonverentsi delegaatide teelesaatmine, laulva revolutsiooni algus. Juunis võeti ametlikult kasutusele trikoloor kui rahvuslik sümbol.

5. 1988.a. – laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. • 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. • 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). • 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat – see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. • Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS, Eesti Kristlik Liit, ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parte). • 16. nov. 1988võeti vastu süveräänsusdeklaratsioon: Eestis ei tunnustata Eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi. Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSV Liidu omadest.

6. 1989.a. • 1989.a jaan.-svõeti vastu keeleseadus – eesti keel kuulutati riigikeeleks. • 24. veebr. 1989.a. iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Pika Hermanni torni. • 23.augustil 1989 toimus Balti kett – katkematu inimkett Vilniusest Tallinna (pikkus 600 km, osalejaid umbes 2 milj.), mille korraldamise eesmärgiks oli protestida MRP sõlmimise ja Balti vabariikide NSV Liidu poolt okupeerimise vastu. Balti kett aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti, Leedu probleemide teadvustamisele maailmas • 1989 – kuulutas NSVL kõrgeim võimuorgan 1939.a. salasobingu juriidiliselt alusetuks, kehtetuks; • algas kodanike komiteede liikumine – uus ulatuslik poliitiline liikumine eesmärgiga taastada Eesti riigivõim juriidilise järjepidevuse alusel, hakati registreerima Eesti kodanikke ja nende järeltulijaid. • Kodanikud valisid Eesti kodanike esindusorgani Eesti Kongressi.

7. 1990.- 1991 a. • 1990.a. Eesti Kongress alustas tegevust, valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai T. Kelam. • 30. märtsil 1990.a. - Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust staatusest – kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigiorganite loomisega. • 1991.a. jaanuaris toimus NSV Liidu vägivallaaktid Leedus ja Lätis, Eestis suudeti seda vältida. • 3. märtsil 1991 toimus referendum Eestis. Ligi 78% vastas jaatavalt küsimusele „Kas teie tahate EV riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ • Balti riigid boikoteerisid üleliidulist referendumit NSV Liidu säilitamise küsimuses.

8. 1991.augustiputš - Eesti taasiseseisvumine • 19.aug.-l 1991.a. toimus NSV Liidus nn. augustiputš. Gorbatšov suleti koduaresti. Võimule üritas pürgida Erakorralise Seisukorra Komitee. • 20. aug.-1991 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Vabariigi riiklikust iseseisvusest. • 21.aug. hommikul suundus Pihkva tankikolonn Tallinna hõivata teletorn, siis aga selgus et Moskvas on riigipööre läbi kukkunud. • Island oli esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust de facto. Venemaa oli esimene, kes tunnustas Eestit de jure. • Septembris 1991 tunnustas Eestit NSV Liit. • 1991.a. sept.-s võeti Eesti ÜRO liikmeks. • 1992.a. sept.-s toimusid Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu valimised. Presidendiks sai L. Meri ja peaministriks M. Laar.