1 / 9

Süsinik. Lihtsamad süsinikuühendid

Süsinik. Lihtsamad süsinikuühendid. Martin Saar GAG 2009. SÜSINIK LIHTAINENA. Süsinik esineb lihtainena mitmes erinevas vormis: allotroobid (koosnevad mõlemad süsiniku aatomitest, erinevad on struktuur ja omadused ) TEEMANT iga süsinik seotud nelja naabersüsinikuga elektrit ei juhi

mohawk
Download Presentation

Süsinik. Lihtsamad süsinikuühendid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Süsinik. Lihtsamad süsinikuühendid Martin Saar GAG 2009

  2. SÜSINIK LIHTAINENA Süsinik esineb lihtainena mitmes erinevas vormis: allotroobid (koosnevad mõlemad süsiniku aatomitest, erinevad on struktuur ja omadused) TEEMANT • iga süsinik seotud nelja naabersüsinikuga • elektrit ei juhi • kõrge sulamistemperatuuriga • väga kõva (klaasinoad, puuriotsad) • hea peegeldumisvõime (ehete valmistamine: briljandid) GRAFIIT • iga süsinik seotud kolme naabersüsinikuga; kihiline (pliiatsisüdamikud) • kõrge sulamistemperatuuriga (sulatustiiglite valmistamine) • metalse läikega, pehme (määrdeainete valmistamine) • juhib elektrit (elektroodid)

  3. SÜSINIKU OKSÜDATSIOONIASTE Süsiniku aatomi elektronskeem: C: +6| 2)4) Süsinik võib reaktsioonides liita või loovutada elektrone: tema oksüdatsiooniaste võib olla vahemikus –IV... IV Määra süsiniku OA järgmistes ainetes: IV IV 0 -IV -III CO2 H2CO3 C CH4 C2H6

  4. SÜSINIKU KEEMILISED OMADUSED Süsinik redutseerijana(oksüdeerub, st loovutab elektrone) • söe täielik põlemine • C + O2 CO2 • söe mittetäielik põlemine • 2 C + O2 2 CO • vingugaasi edasine põlemine • 2 CO + O2 2 CO2 • raua tootmine • Fe2O3 + 3 CO  2 Fe + 3 CO2

  5. SÜSINIKU KEEMILISED OMADUSED Süsinik oksüdeerijana (redutseerub, st liidab elektrone) • süsiniku reageerimine vesinikuga • C + 2H2 CH4 Süsinik nii oksüdeerija kui redutseerijana • süsiniku reageerimine süsihappegaasiga • C + CO2 2 CO

  6. LIHTSAMAD SÜSINIKUÜHENDID SÜSINIKDIOKSIID ehk süsihappegaas: CO2 • värvitu • õhust raskem gaas (M=44 g/mol) • koguneb koopakäikudesse, järvenõgudesse, orgudesse • nõrgalt hapuka maitse ja lõhnaga gaas • proovi karastusjoogist! • Lahustub vees, moodustades väga nõrga happe, süsihappe: CO2 + H2O  H2CO3 • Kasutatakse karastusjookide valmistamisel • Tekib süsiniku ja süsinikuühendite täielikul põlemisel hapniku külluses: C + O2 CO2 samuti hingamisel, kõdunemisel

  7. LIHTSAMAD SÜSINIKUÜHENDID SÜSINIKDIOKSIID ehk süsihappegaas: CO2 • Ei põle ega toeta põlemist, sest süsiniku oksüdatsiooniaste on maksimaalne ehk IV. • Kasutatakse seetõttu tulekustutites. • Tahke süsihappegaasi ehk „kuiva jää” temperatuur on -80ºC • kasutatakse toiduainete transportimisel ja säilitamisel.

  8. LIHTSAMAD SÜSINIKUÜHENDID SÜSINIKOKSIID ehk vingugaas: CO • Värvitu ja lõhnatu gaas • Vees vähe lahustuv • Väga mürgine • ühineb vere hemoglobiiniga, mis kaotab seetõttu hapniku sidumise võime. Organism võib lämbuda. • kasutati gaasikambrites, tänini loomade varjupaikades • Tekib mittetäielikul põlemisel hapniku vaeguses: 2 C + O2 2 CO • Võib edasi põleda 2 CO + O2 2 CO2 • kasutatakse metallimaakidest metallide tootmisel • ka küttegaasides (koos vesinikuga, näiteks)

  9. LIHTSAMAD SÜSINIKUÜHENDID METAAN ehk maagaas: CH4 • Lihtsaim süsivesinik ehk vaid süsiniku ja vesiniku aatomitest koosnev ühend • Värvuseta, lõhnatu, maitsetu gaas • Lisatakse tuntava lõhnaga lisaaineid, ei vältida õnnetusi • Vees lahustub hästi vähe • Õhust kergem • Põleb hästi, kasutatakse majapidamisgaasina: CH4 + 2 O2 CO2 + 2 H2O

More Related