Download
1 / 22
220 likes | 476 Views
Pärandkultuur. Auvere. Auvere meierei. 1924.a. ehitatud, kuulus Ida-Alutaguse Piimaühistule. Hävis 1944.a. lahingutes. Uus-Auvere piimaköök. Piimaköögis jahutati lüpstud piim jääplokkidel. Jää toodi talvel Kulgu jõelt ja hoiti saepuru alla maetuna jääkeldris, mis oli piimaköögi juures.
E N D
Pärandkultuur Auvere
Auvere meierei • 1924.a. ehitatud, kuulus Ida-Alutaguse Piimaühistule. • Hävis 1944.a. lahingutes.
Uus-Auvere piimaköök • Piimaköögis jahutati lüpstud piim jääplokkidel.Jää toodi talvel Kulgu jõelt ja hoiti saepuru alla maetuna jääkeldris, mis oli piimaköögi juures .
Uus-Auvere karjalaut • Selle suurtalu laudahoonet kasutati ka sovhoosi karjalaudana, viimati puhastati varemed 1991.a.
Tarapõllu talu • Sügava metsa sees olnud talu pidi 1944.a. majutama sõjamehi,pärast lahinguid ei olnud taluperel enam kuhugi tagasi tulla.
Mustajõe küla • Küla on esmakordselt nimetatud 1498.a.,18.sajandil oli seal mõis ja kool, seal asusid muistsed sõjakalmed, millel oli suur rist. 1944.a sõda hävitas küla, nüüd on seal Eesti Elektrijaam.
Auvere seltsimaja • Maja ehitas külarahvas kirvega tahutud palkidest, eestvedajaks oli Jaan Torpan, kes oli näiteringi ja pasunakoori asutaja.
Auvere metskond • Metskonnahoone II korrusel olid töötajate eluruumid,laudas hoiti metskonna hobuseid ja lambaid.
Uus-Auvere sepikoda • Kui talu pärija Jüri Tamm esimest korda pärast sõda oma talumaadele jõudis leidis ta eest varemed.
Uus-Auvere lubjaahi • Uus-Auvere lubjaahjus põletati kõik lubi Uus-Auvere hoonete müüride ladumiseks 19 saj. teisel poolel. • Lubjaahjus oli II MS ajal tulepunkt.
Uus-Auvere tall • Vene väed viisid 1941. aastal taganedes kaasa karja ja hobused. • Tall hävis peale kasutusest väljalangemist nõuka- ajal.
Sildoja talu • Ka sellest põlistalust on peale Auvere lahinguid säilinud vaid vundament.
Pallo talu • "Rootsi sõja kalm" on talu maal- olevat olnud kolm kiviristi, kalm kividega kaetud.
Auvere raudteejaam • Auvere jaam rajati 1872.a. Hävis 1941.a. lahingutes. • Uushoone ehitati tüüpprojekti järgi ja see sarnanes Kehra, Kohtla ja Lehtse jaamahoonetega. 1980.a. hoone lammutati. • Enne seda oli valminud uus jaamahoone.
Hirmuse talu • Eesti ajal oli talupere tapetud. • II MS ajal oli talus sakslaste tugipunkt.
Uus-Auvere rehi • Tammede perearhiivis on säilinud foto sõnnikuveo talgutest, kus rehe äärde on kogunenud hulk talgulisi, sõnnikuhargid käes – nende seas ka perepoeg Jüri.
Uus-Auvere kuivati • Kuivati ahju köeti suurte lõmmudega väljaspoolt kuivatit.
Suuresaare talu • Narva jõeäärsete soode servas olevad suured soosaared on asustatud olnud iidsest ajast.17.saj.rajati nendele Auvere mõis.Talude kruntimise aegu sai suur soosaar Suuresaare talule,talu põhisissetulek tuli küttepuude müügist Narva elanikele.
Paaviani talu • II MS ajal oli talu saksa suurtükiväe kasutuses, leidude põhjal asusid seal haubitsad.
Uus-Auvere töölistemajad • Künkal asusid kaks maja koos kõrvalhoonetega,nendes elasid Uus-Auvere mõisa töölised oma peredega.
Auvere mõis • Auvere mõis rajati Rootsi ajal. • 1878.a. ostsid eesti soost Vaimastverest pärit talumehed Tamm ja Zimmermann paruni käest mõisa ja jagasid selle omavahel pooleks.
Auvere metsavahi koht • Metsavaht kasutas oma tarbeks hoonest läände jäävat ala, ülejäänud maa oli taimeaia all.Seal kasvatati Auvere metsade tarvis kõiki kodumaiseid puuliike.
