Globaalf sika kosmos
Download
1 / 60

Globaalf sika - Kosmos - PowerPoint PPT Presentation


  • 118 Views
  • Uploaded on

Globaalfüüsika - Kosmos. Mirt Gramann Tartu Observatoorium. Programm. 1. Päikesesüsteem 2. Tähed 3. Meie Galaktika 4. Galaktikad 5. Kosmoloogia 6. Universumi tekkimine ja arenemine. Päikesesüsteem . Oorti-Öpiku pilv. Meie Galaktika - I. Meie Galaktika - II. 2. Tähed.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Globaalf sika - Kosmos' - micheal


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
Globaalf sika kosmos

Globaalfüüsika - Kosmos

Mirt Gramann

Tartu Observatoorium


Programm
Programm

1. Päikesesüsteem

2. Tähed

3. Meie Galaktika

4. Galaktikad

5. Kosmoloogia

6. Universumi tekkimine ja arenemine






2 t hed
2. Tähed

2.1 Tähtede omadused

2.2 Tähtede evolutsioon


2 1 t htede omadused
2.1 Tähtede omadused

  • Kaugused ja liikumine

  • Heledused ja värvid

  • Temperatuurid

  • Spektrid

  • Mõõtmed

  • HR – diagramm

  • Massid



Kauguse hikud
Kauguse ühikud

Kauguse ühikud valgusaasta ja parsek:

1 valgusaasta (va) ~ 1013 km

1 parsek (pc) - objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund

1 pc = 3.263 va



T htede kaugused
Tähtede kaugused

Proxima Centauri – 1.3pc = 4.3va ~ 270 000 au

üks liige kolmik süsteemis:

Alpha Centauri complex

Barnardi täht – 1.8 pc = 6.0 va

Parallaks meetodiga maalt kuni 100 pc.

Hipparcos satelliit: 200 pc

plaanis Gaia (2012) –> 25000 pc



T htede heledused
Tähtede heledused

  • Näivad tähesuurused: m (erinevus 5 vastab 100 kordsele erinevusele heleduses).

    m -> log (F)

  • Absoluutne tähesuurus M: tähe näiv tähesuurus, mis tal oleks kui ta asuks 10 pc kaugusel Maast.

    m – M = 5 log (d /10 pc).

  • Tähe heledus L

    M = Msun – 2.5 log (L /L sun),

    kus Msun = 4.74 ja Lsun =3.8 x 1026W.


T htede v rvused
Tähtede värvused

Saame värvust hinnata, mõõtes tähe heledust erinevates spektripiirkondades ning määrates tähesuuruste erinevused – nn värvusindeksid.

Selliseid mõõtmisi tehakse fotomeetri valgusfiltrite abil.

Levinumad filtrid nn UBV filtrid.

B filter: 380 – 480 nm, V filter: 490 – 590 nm

mB – mV negatiivne sinistel ja positiivne punastel

mU – mB, mV – mR

Päike: U-B = 0.10, B-V =0.62


T htede temperatuurid
Tähtede temperatuurid

Esimeses lähenduses on planeedid ja tähed mustad kehad ja nad kiirgavad nn musta keha kiirgust.

Musta keha kiirguse jaotus sõltub ainult temperatuurist.

Tähe temperatuuri määramiseks leitakse tähe heledus erinevatel sagedustel ja sobitatakse tulemused sobiva musta keha kõveraga.

Päike: 5800 K.


Soojuskiirguse omadused
Soojuskiirguse omadused

Soojustasakaal on statistiline tasakaal, kus süsteemi

omaduste jaotumine ei muutu ajas või muutub

aeglaselt. Soojuskiirguse intensiivsus lainepikkuste

järgi on antud Planck’i seadusega:

Bl (T) = 2 h c2 l-5 [exp ( hc /lkT) - 1 ]-1

Piirjuhud:

  • l>> hc /kT :

    Rayleigh’i - Jeansi valem: Bl(T) =ATl-4 .

  • l<< hc /kT :

    Wien’i valem: Bl(T)=C1 l-5exp (-C2 /lT).


Wien i nihkeseadus
Wien’i nihkeseadus

Maksimaalne kiirguse lainepikkus nihkub temperatuuri muutumisel:

lmax T = 0.0029 m K .

T=3600 K, lmax= 805 nm

T=5800 K, lmax= 500 nm

T=13000 K, lmax= 223 nm


T htede spekter
Tähtede spekter

  • Pidev spekter

  • Neeldumisjooned (tähtede atmosfääris)

    - oluline lainepikkus ja intensiivsus

  • Joonte süstemaatiline nihkumine – Doppleri effekt – tähe vaatekiire sunnaline liikumine

  • Spkterijoonte laienemine – tähe pöörlemine

  • Emissioonjoonte olemasolu – täheaine väljavool

  • Joonte lõhestumine – magnetvälja tugevus



T htede keemiline koostis
Tähtede keemiline koostis

90% vesinik ja 9% heelium

1% raskemad elemendid.


T htede m tmed
Tähtede mõõtmed

Stefan-Boltzmanseadus:kiiratud energiatihedus F= sT4, kus s on kiirguskonstant.

Tähtede heledus: L = 4 p sR2 T4 ~ R2 x T4

Ülihiiud: > 100 R0

Hiiud: 10 – 100 R0

Normaalsed: 1 - 10 R0

Kääbused: < 1R0



2 olulist t pi t hti
2 olulist tüüpi tähti

Punased hiiud ja ülihiiud – suured, külmad, heledad

Valged kääbused – väiksed, kuumad, nõrgad


Hr diagramm
HR - diagramm

Tähe heledus - tähe temperatuur

Tähesuurus – värv või spektri klass

color-magnitude diagramm



Hr diagramm1
HR diagramm

Tähed ei jaotu juhuslikult:

1. Peajada – 90% tähti

2. Valgete kääbuste rühm

3. Punaste hiidude rühm

4. Ülihiidude jada


T htede massid
Tähtede massid

Kaksiktähed

Visuaalsed

Varjutusmuutlikud

Spektroskoopilised




2 2 t htede evolutsioon
2.2 Tähtede evolutsioon

  • Tekkimine ja jõudmine peajadale

  • Evolutsiooni lõppfaasid


T htede tekkimine
Tähtede tekkimine

Täheteke algab kui tähtedevaheline gaasi ja tolmu pilv hakkab kokku tõmbuma.






T hed peajadal
Tähed peajadal

Tähe tekkimisfaas: 40-50 miljonit aasta

Täht peajadal ~ 10 miljardit aastat

Rõhk ja gravitatsioon on tasakaalus.

Toimuvad termotuumareaktsioonid ja H -> He.

Tuumaenergiat tekib tähe tuumas täpselt nii palju

kui palju energiat tähepinnalt kiirgub.Kui vesinik hakkab

tuumas otsa saama, siis tähe sisemine tasakaal muutub.

Tähe evolutsioon pärast peajadalt lahkumist sõltub tähe massist.








Massiivse t he elutee l peb sageli supernoova plahvatusega krabi udukogu supernoova j nuk
Massiivse tähe elutee lõpeb sageli supernoova plahvatusega. Krabi udukogu – supernoova jäänuk.


Tähe evolutsiooni lõppfaasid: plahvatusega. Krabi udukogu – supernoova jäänuk.

valge kääbus

neutrontäht

must auk

evolutsioon sõltub tähe massist


Tähe evolutsiooni lõppfaasid plahvatusega. Krabi udukogu – supernoova jäänuk.


Tähtede arenemise tsükkel plahvatusega. Krabi udukogu – supernoova jäänuk.


ad