Liigiteke
Download
1 / 23

LIIGITEKE - PowerPoint PPT Presentation


  • 182 Views
  • Uploaded on

LIIGITEKE. Koostas: Kristel Mäekask. Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond. Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise ristumisbarjääri teket.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' LIIGITEKE' - melvyn


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
Liigiteke

LIIGITEKE

Koostas:

Kristel Mäekask


Liikon looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila.

Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond.

Liigiteketähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogiliseristumisbarjääriteket.


Geograafiline ehk allopatriline liigiteke
Geograafiline ehk allopatriline liigiteke

Ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geograafilise isolatsiooni tõttu (mäeahelike teke, mandrite triiv).


Geograafiline isolatsioon
Geograafiline isolatsioon

  • Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel.

  • Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist.

  • Võib toimuda nt seemnete sattumine kaugele ookeanisaartele, populatsioonilainetest tingitud suured rännakud.


Tõenäoliselt on Galapagose saarestiku vindi- ja kilpkonnaliigid tekkinud Lõuna - Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimustega.


Eksperiment: kilpkonnaliigid tekkinud Lõuna - Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimustega.

Möödub mitu põlvkonda


Isolatsiooni sattunud väikese organismirühma geenifond erineb enamasti lähteliigi geenifondist.

ei sisalda kõiki liigiomaseid alleele

erineda võib ka geneetiline struktuur

geenitriiv

Eraldusse sattunud organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega.

Uutes elutingimustes osutuvad edukamateks isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujunemiseks.

Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur.


S mpatriline liigiteke
Sümpatriline liigiteke erineb enamasti lähteliigi geenifondist.

See seisneb ühe, algse liigi jagunemisel kaheks või enamaks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires.

Näiteks: algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishidele (nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel).


Bioloogi line isolatsioon ehk ristumisbarj r
Bioloogi erineb enamasti lähteliigi geenifondist.line isolatsioon ehk ristumisbarjäär

  • Erinev paljunemisperiood

    Eri liiki isendid ei saa omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. Näiteks putukatel võib paarumisaktiivsus piirduda vaid mõne tunniga ööpäevas.

  • Käitumine paaritumisperioodil

    Etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) või erinev õitseaeg taimedel võib põhjustada vaba ristumise piiratust.


H briid liigiteke
Hübriid-liigiteke erineb enamasti lähteliigi geenifondist.

Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid.

Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest.

Looduses sünnib hübriide harva.

Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu)


euroopa naaritsa ja tuhkru vaheline hübriid erineb enamasti lähteliigi geenifondist.


liiger – isase lõvi ja emase tiigri hübriid erineb enamasti lähteliigi geenifondist.


metsik koer hundi ja koera hübriid erineb enamasti lähteliigi geenifondist.


metssea ja kodusea hübriid erineb enamasti lähteliigi geenifondist.


zebroid - sebra ja hobuse hübriid erineb enamasti lähteliigi geenifondist.


cama - laama ja kaameli hübriid erineb enamasti lähteliigi geenifondist.


leopon – isase leopardi ja emase lõvi hübriid erineb enamasti lähteliigi geenifondist.


vaala ja delfiini hübriid erineb enamasti lähteliigi geenifondist.


Liigitekke peamisteks teguriteks on
Liigitekke peamisteks teguriteks on: erineb enamasti lähteliigi geenifondist.

mutatsioonid

geenitriiv

looduslik valik

geograafiline isolatsioon


Uue liigi p simaj mise eeldusteks on
Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: erineb enamasti lähteliigi geenifondist.

arvukuse tõus

levila laienemine

ristumisbarjääri teke

geograafiline eraldatus

Ainult mõned liigist eraldunud populatsioonirühmad suudavad uutes tingimustes püsima jääda ja paljuneda - nendest kujunevad aja jooksul uued populatsioonid või liigid.


Kasutatud materjal
Kasutatud materjal: erineb enamasti lähteliigi geenifondist.

  • http://www.botany.ut.ee/~olli/be/BEIIf.html

  • http://elementy.ru/news/430115

  • http://evolution.berkeley.edu/evosite/evo101/VC1bAllopatric.shtml

  • http://www.nodvin.net/snhu/SCI219/demos/Chapter_4/index.html

  • http://www.lutreola.ee/1_sihtasutus_pildid.html

  • http://www.hemmy.net/2006/06/19/top-10-hybrid-animals/

  • http://www.mark-ariu.de/WordpressNeu/wp-content/myfotos/liger/liger4.jpg

  • http://diariodeunteleco.files.wordpress.com/2007/05/liger5.jpg

  • http://farm1.static.flickr.com/27/44480268_dd052de6ca.jpg