2012
Sponsored Links
This presentation is the property of its rightful owner.
1 / 56

Valmistume kunstitestiks PowerPoint PPT Presentation


  • 119 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

2012. Valmistume kunstitestiks. Koostanud Anneli Oidsalu. Kunstiteosed TPL-is 2012 III impressionism, neo- ja postimpressionism, naivism. Allikad: Interneti-avarused, Lauri Leesi “Kunstilugu koolidele” ja märkused reprode kõrval. Impressionism. Manet (eelkäija),

Download Presentation

Valmistume kunstitestiks

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


2012

Valmistume kunstitestiks


Koostanud Anneli Oidsalu

Kunstiteosed TPL-is2012IIIimpressionism, neo- ja postimpressionism,naivism

Allikad: Interneti-avarused, Lauri Leesi “Kunstilugu koolidele” ja märkused reprode kõrval


Impressionism

Manet (eelkäija),

Monet, Renoir, Rodin, Degas, Sisley, Pissarro


ÉDOURAD MANET(1832 – 1883)„Eine roheluses“

  • „ Eine roheluses” parodeerib Tiziani maali (vt järgmist slaidi);

  • publikut šokeeris naisakt einetavate meeste seltskonnas; tagumine naine pissib;

  • repro paikneb koolis 3. korrusel.

Uue kunsti käsitlemist tuleks alustada Édouard Manet’st, kes ise küll puhtakujuline impressionist polnud, aga oli prantsuse impressionistide eelkäija ja õpetaja; Manet oli esimene, kes esitas väljkutse akademismile (ametlikule kunstipoliitikale).


TIZIAN„Kontsert vabas õhus “ / Fiesta campestre u 1510

  • Renessansiaegse maalikunstniku Tiziani maal inspireeris E. Manet’d looma oma „Einet roheluses”. Tiziani maali reprot lütseumis pole.


ÉDOURAD MANET „Olympia“ (1863)õli lõuendilOrsay muuseum, Pariis

  • seda teost pilluti näitustel tušipottidega, sest see on Tiziani „ Urbino Venuse” paroodia (vt järgmist slaidi): voorusliku abielunaise asemel poseeris Manet’le toonane tuntud poolilmadaam, ustav teenijanna on asendatud neegritariga, sülekoerake musta kassiga (nõia sümbol!);

  • pilt paikneb koolis 1. korrusel

  • Manet’ kodu oli impressionistide kogunemiskoht; esimene naisimpressionist, Berthe Morisot oli Manet’ vennanaine;


TIZIAN „Urbino Venus” õli lõuendil, Uffizi galerii, Firenze

Võrdle Tiziani maali Manet’ „Olympiaga”!

  • Tizian (1480–1576) esindab Veneetsia kõrgrenessanssi;

  • Vanemas eas lõi Tizian palju aktimaale;

  • selle pildi tellis Urbino hertsog, maalil on tema nooruke abikaasa, kes sümboliseerib ustavust, armastust, kodurahu;

  • teos inspireeris E. Manet’d maalima kuulsat aktimaali „Olympia”;

  • repro paikneb koolis 1. korrusel


Édouard MANET„Nana“(1867) Kunsthalle, Hamburg

  • Prostituut Nana on Émile Zola romaani nimitegelane;

  • Manet’ šokeeris sageli publikut oma „siivutute” piltidega;

  • pilt paikneb koolis 0-korrusel söökla vastas.


CLAUDE MONET (1840–1926)„Moonid“ /Les coquelicots(1873)Musée d’Orsay, Pariis

  • Selle maaliga esines Monet’ juba impressionistide esimesel näitusel (1874) fotograaf Nadari ateljees;

  • teos langes esialgu pilkenoolte alla: leiti, et kunstnik ei oska üldse joonistada ja värve kasutada;

  • teose repro paikneb koolis 1. korrusel.


CLAUDE MONET (1840–1926)„Mulje. Tõusev päike“ / Impression. Soleil levant

Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; nad püüdsid edasi anda esemeid ümbritsevat õhku ja valguse mängu.

  • Monet’ maal andis kunstivoolule nime;

  • repro paikneb 1. korrusel valvelaua lähistel


CLAUDE MONET (1840–1926)„Daam Saint-Adresse’i aias“ („Daam aias”)Ermitaaž, Peterburi

  • Monet’ varaimpressionistlik maal;

  • Peterburi Ermitaaži kolmandal korrusel on eksponeeritud prantsuse impressionistide looming;

  • impressionismi sünnile andis tõuke fotograafia leiutamine;

  • teose repro asub koolis 1. korrusel.


CLAUDE MONET (1840 – 1926)„The Thames below Westminster“(1871)õli lõuendil 47 x 72,5 cm National Gallery, London

Repro paikneb koolis 3. korrusel.


CLAUDE MONET(1840 – 1926)„Eine roheluses” / Le dejeuner sur l’herbeOrsay muuseum, Pariis

  • Rahapuuduses Monet’ pantis oma varaimpressionistliku suurmaali tuttavale, too aga hoidis taiest pööningul, kus see kopitama läks; kui Monet’ teose tagasi sai, lõikas ta selle tükkideks, säilitades ainult kahjustamata kohad;

  • Orsay muuseumil ei ole õnnestunud kõiki tükke omandada;

  • Mitte segi ajada Manet’ samanimelise maaliga!

  • Monet’ maali repro paikneb koolis 1. korrusel.


CLAUDE MONET (1840–1926)„Londoni parlamendihoone“ (1904) Orsay muuseum, Pariis

  • Vanemas eas jõudis prantsuse impressionist Monet oma maalidel välja nonfiguraalsuseni (seetõttu võib teda pidada Vassili Kandinski eelkäijaks);

  • repro paikneb koolis 1. korrusel.


CLAUDE MONET „Roueni katedraal“

  • Monet maalis kahe aasta jooksul (1892 – 1894) 28 pilti Roueni katedraalist ernevatel kellaaegadel ja eri ilmastikutingimustega;

  • maalid on laiali erinevates muuseumides; ühele näitusele pole neid õnnestunud kokku koguda;

  • seeriat esindavd reprod paiknevad 0-korrusel ja 2. korrusel.


Claude Monet „Argenteuil“ (1875)õli lõuendil, 56.0 x 67.0cmMusée de l'Orangerie, Pariis

  • Monet on viljakaim impressionist;

  • ta ei maalinud mitte niivõrd objekte (esemeid ja olendeid), kuivõrd valgust ja õhku, mis objekte ümbritsevad;

  • repro paikneb 3. korrusel.


CLAUDE MONET „Vesiroosid“ / Les nymphéasOrangerie’ muuseum, Pariis

  • Monet on maalinud seeria maale, millel on kujutatud vesiroose, sest vesiroos oli kunstniku lemmiklill;

  • suur hulk vesiroose kujutavaid maale on eksponeeritud Tuileries’ aias paiknevas Orangerie’ muuseumis;

  • vesiroosi-maalidel jõudis Monet’ välja nonfiguraalsuseni;

  • pannoo, mille repro paikneb TPL-i valvelaua kohal, kinkis kunstnik Prantsusmaale I maailmasõjas saavutatud võidu puhul.


EDGAR DEGAS (1834–1917)„Ooperihoone tantsufuajees“Musée d'Orsay, Pariis

  • Prantsuse impressionist, ehkki ise end impressionistiks ei pidanud;

  • nägi halvasti, ere valgus pani ta silmi kissitama, seetõttu ei saanud maalida väljas;

  • on maalinud palju tantsijaid, liikumist, üürikesi hetkemuljeid;

  • poolpimedana loobus õlimaalist ja kasutas pastelle, leiutas nn märja pastelli tehnika: pastell-joonistus valatakse üle vee või piimaga, värvid sulavad kokku;

  • repro paikneb koolis 2. korrusel õpetajate toa koridoris.


EDGAR DEGAS (1834–1917)„Tantsijannad sinises“

  • Degas maalis meelsasti tantsijaid ja ratsavõistlusi, ta püüdis jäädvustada liikumist ja üürikesi hetkemuljeid;


AUGUSTE RENOIR (1841–1919)„Tütarlaps lehvikuga“Ermitaaž, Peterburi

  • Seda maali peetakse vaieldamatuks šedöövriks, Peterburi Ermitaaži kollektsiooni pärliks;

  • šedööver – meistriteos, tippteos;

  • ermitaaž – erakla (eremiit – erak);

  • repro paikneb 3. korrusel.


AUGUSTE RENOIR „Tantsupidu maal“ / „Tants maal” La dance à la campagne

  • Renoir osales I impressionistide näitusel (1874) fotograaf Nadari ateljees;

  • Renoiril (1841–1919) on kaks sarnast ja mõõtmetelt identset maali;

  • repro paikneb orvas 1. ja 2. korruse vahelisel trepil.


AUGUSTE RENOIR „Tantsupidu linnas“ / „Tants linnas”La dance à la ville(1883)

  • Renoir’i maalid lastest, kaunitest naistest või linnarahva lõbustustest on maalitud erilese pehmuse ja mahedusega;

  • A. Renoir: „ Ma teen ilusaid pilte, sest inimesed riputavad need ju seintele.”

  • repro paikneb orvas 0-korruse ja 1. korruse vahelisel trepil.


AUGUSTE RENOIR „Poeg Claude klouni kostüümis“Musée de l’Orangerie, Pariis

  • Renoir’ile (1841–1919) poseerisid kõik ta pereliikmed: abikaasa, lapsehoidja, pojad Paul, Jean, Claude (Coco);

  • repro paikneb 1. korrusel.


AUGUSTE RENOIR –„Laps piitsaga“ (1885)Ermitaaž, Peterburg

  • Renoir’i (1841–1919) maali modelliks oli poeg Paul, kellele pandi poseerimise ajaks selga kleit;

  • selle maali loomise ajaks oli impressionistide esimesest näitusest (1874) möödas juba üle 20 aasta ja Renoir’ist saanud kuulsus; ta oli hämmastavalt produktiivne, valminud oli juba üle 6000 maali;

  • Renoir säilitas loomevõime kõrge vanuseni; kui ta halvatud käsi enam ei liikunud, seoti pintsel talle käe külge;

  • tema viimane soov oli maalida lillevaasi aknalaual; töö lõpetanud, lausus ta: „Mulle tundub, et viimaks hakkan ma maalikunsti olemust mõistma.” Seejärel ta suri;

  • repro paikneb 1. korrusel.


AUGUSTE RENOIR „Pannkoogijahuveski“

Maal asub praegu Pariisis Orsay muuseumis, kuhu on koondatud impressionistide tööde paremik.

  • autor on pildile maalinud ka enda koos naisega – tantsiv paar vasakul;

  • repro paiknes 2. korrusel.


Camille PISSARRO (1830 – 1903) „Montmartre’i bulvar “Ermitaaž, Peterburi

  • Pissarro osales kõigil kaheksal impressionistide ühisnäitusel;

  • maalis meelsasti linna (erinevalt teistest impressionistidest, kes eelistasid maalida maal); Pissarro on maalinud Montmartre’i bulvarit eri aasta- ja kellaaegadel;

  • repro paikneb 1. korrusel;

  • ainsana impressionistidest olid Pissarrol õpilased: tema juures said õpetust postimpressionistid Césanne, van Gogh ja Gauguin;

  • tema innukaim õpilane Georges Seurat ütles, et puäntillismini jõudis ta tänu õpetaja Pissarrole.


AUGUSTE RODIN (1840 – 1917) „Põrgu väravad”Rodini muuseumi aed, Pariis

  • Skulptor Rodini looming kannab impressionismi pitserit;

  • suur kompositsioon „Põrgu väravad” on eksponeeritud Rodini muuseumi aias Pariisis;

  • teos on inspireeritud Dante poeemist „Jumalik komöödia”;

  • kompositsioonis on kujutatud üle 200 inimfiguuri;

  • kesksel kohal on mees mõtisklemas elu ja surma üle (sellest kujunes hiljem iseseisev skulptuur „Mõtleja”;

  • et hiiglaslik kompositsioon ei leidnud algul mõistmist, raius Rodin marmorisse või valas pronksi teose üksikud osad (nt marmorist „Suudlus”);

  • foto skulptuurist paikneb 1. korrusel.


AUGUSTE RODIN „Mõtleja” pronks

  • Skulptor Rodini (1840 – 1917) looming kannab impressionismi pitserit;

  • algselt oli „Mõtleja” osa suurest kompositsioonist „Põrgu väravad”, kuid meister valmistas ka iseseisva skulptuuri;

  • mõlemad kujud on eksponeeritud Rodini muuseumi aias Pariisis;

  • foto skulptuurist paikneb 1. korrusel välisukse kõrval.


AUGUSTE RODIN „Suudlus” / Le BaisermarmorRodini muuseum, Pariis

  • Püüdes ühendada skulptuuri impressionismiga, sai Rodin suurimaks uuendajaks 19. saj skulptuuris;

  • foto skulptuurist paikneb kooli puhvetis.


Kordamine I

  • Mida tähendab laensõna „impressioon” eesti keeles?

  • Impressioon on mulje.

  • Milline tehniline leiutis andis tõuke impressionismi sünnile?

  • Impressionismi sünnile andis tõuke fotograafia leiutamine.

  • Kelle maalist sai nime impressionistide koolkond? Kuidas on selle maali pealkiri?

  • Claude Monet’ „Impressioon – tõusev päike”


Kordamine II

  • Nimeta aasta, mil toimus impressionistide esimene ühisnäitus fotograaf Nadari ateljees Pariisis.

  • 1874

  • Mitu ühisnäitust impressionistid korraldasid?

  • Kaheksa

  • Kuidas kõlab impressionismi eestipärane nimetus?

  • Muljetekunst

  • Koolis on kaks reprot maalidest, mille pealkiri on „Eine roheluses”. Kes on nende autorid?

  • Édouard Manet ja Claude Monet


Kordamine III

  • Kunstnik, kes kujutas oma maalidel balletiartiste, oli …

  • Edgar Degas.

  • Skulptor, kes eksponeeris oma töid koos impressionistidega oli …

  • AugusteRodin.

  • Rodini töödest on kooli eksponeeritud …

    • „Põrgu väravad”;

    • „Mõtleja”;

    • „Suudlus” (sööklas).


Kordamine IV

  • Kuidas nimetatakse võõrsõnaga meistriteost / tippteost?

  • Šedööver

  • Mida tähendab sõna „ermitaaž”?

  • Erakla; eremiit – erak;

  • Miks maalis Monet üht ja sama vaadet mitu korda?

  • Ta maalis sama vaadet erineva ilmaga ja eri kellaaegadel, et edasi anda erinevat muljet.

  • Miks ei leidnud impressionistid kaasaegsete poolt mõistmist?

  • Nende looming erines sellest, millega publik oli harjnud.


Postimpressionism

Cézanne, van Gogh, Gauguin, Toulouse-Lautrec


Paul CÉZANNE (1839 – 1906) „La montagne Sainte-Victoire“ akvarell

  • Césanne’i looming esindab postimpressionismi;

  • postimpressionistid maalisid oma teosed valdavalt pärast viimast impressionistide ühisnäitust (1886);

  • post – ladina k ‘pärast, järel’

  • üheks Cézanne’i meelismotiiviks oli kodukoha maastik;

  • reprol olev maal inspireeris XX saj alguses kubiste;

  • repro paikneb koolis 1. korrusel.


Paul CÉZANNE (1839 – 1906) „La montagne Sainte-Victoire“ (1900) akvarell

UUS REPRO!

  • Sainte-Victoire’i mäge, mis tema koduaknast paistis, maalis Cézanne u 60 korda;

  • repro paikneb koolis 1. korrusel.


Paul CÉZANNE (1839–1906) „Vaikelu kardinaga“ /Nature morte avec rideau et pichet fleuriErmitaaž, Peterburi

  • Césanne’i looming esindab postimpressionismi;

  • kunstnik armatas maalida natüürmorte: lilli vaasis, puuvilju laual, toidunõusid, potte, panne, jahisaaki jm;

  • natüürmort (pr nature morte ‘surnud loodus’) ehk vaikelu – maal, millel kujutatakse elutuid esemeid: lilli vaasis, puu- ja köögivilju, jahisaaki, nõusid.

  • Cézanne’i natüürmordi repro paikneb koolis 0-korrusel.


Paul CÉZANNE (1839–1906) „Sinine vaas“ /Le vase bleuOrsay muuseum, Pariis

  • Cézanne’i värvid on niisama heledad ja kirkad kui impressonistidel;

  • ta eksponeeris oma teoseid impressionistide esimesel näituse, kuid teda ei rahuldanud nende esteetika, tema arvates tõid impressionistid valguse kujutamisel ohvriks objektid;

  • repro paikneb koolis 1. korrusel.


Vincent van GOGH (1853–1886)„Viljapõld küpressiga“ õli lõuendil

  • hollandlane van Gogh esindab postimpressioniste;

  • tema loomingut käsitletakse prantsuse kunsti all, sest 1888 asus ta elama Prantsuse väikelinna Arles’i;

  • Provence’i päikese all kujuneski välja van Goghi stiil: jõuline vorm, äge ja hoogne pintslitöö, säravad värvid;

  • kunstnikku piinas vaimuhaigus; sageli viibis ta hullumajas või sanatooriumis; haigushoogude vahel loodud teoseid pidasid kaasaegsed hullumeelse sonimiseks;

  • ameeriklane Annenberg omandas maali 1993. a oksjonil 57 miljoni dollari eest;

  • repro paikneb koolis 1. korrusel.


Vincent van GOGH (1853–1886)„Keskpäevauinak“Orsay muuseum, Pariis

  • postimpressionist van Gogh elas Provence’i väikelinnas Arles’is;

  • kunstnikku vaevas vaimuhaigus; kord lõikas ta haigushoo ajal endal habemenoaga ära kõrva ja saatis selle ümbrikuga ühele „daamile”; selle sündmuse mõjul sündis mitu autoportreed;

  • 37-aastaselt lõpetas kunstnik revolvrilasuga oma elu haigla lähedal viljapõllul;

  • van Goghil õnnestus oma eluajal müüa vaid üks maal – tema töid peeti haige inimese sonimiseks; tema arst näiteks kattis oma portreega kinni kanakuudi katkise akna;

  • teose repro paikneb koolis 1. korrusel.


Vincent van GOGH(1853–1886)„Päevalilled“Neue Pinakothek, München

  • van Gogh armastas kollaseid sooje toone, säravaid värve;

  • talle sobis maalimiseks kõik: voodi, tool, päevalilleõis, paar vanu saapaid...;

  • repro paikneb koolis 1. korrusel.


Paul GAUGUIN (1848–1903)„Barbaarsed lood“ (seeriast “Tahiti naised”)Moodsa Kunsti Muuseum (MOMA), New York

  • Gauguin on mõjukamaid postimpressioniste;

  • kujutas tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel;

  • nooruses töötas börsimaaklerina ja külastas Pissarro ateljeed;

  • äkki hülgas töö, naise, lapsed ja pühendus maalikunstile;

  • alates 1891 elas peamiselt Tahiti saarel või Markiisisaartel, sinna on ta ka maetud (lähedal paikneb ka laulja Jacques Breli haud);

  • repro paikneb koolis 3. korrusel.


Paul GAUGUIN (1848–1903)„Naine puuviljaga“seeriast Tahiti naised”Ermitaaž, Peterburi

  • Gauguin oli autodidakt (iseõppija);

  • eesti kunstnik Konrad Mägi oli Gauguini imetleja ja järgija;

  • W. S. Maugham kirjutas Gauguini elust raamatu „Kuu ja kuuepennine”

  • repro asub koolis 0-korrusel.


Paul GAUGUIN (1848–1903) „Vairumati“ (1897), sarjast „Tahiti naised”Orsay muuseum, Pariis

  • Gauguin oli algul tavaline kodanlane, kes aga ühel päeval loobus perest ja tööst pangas, ostis pintslid ning hakkas maalima;

  • Pissarro abiga pääses ta impressionistide viimasele ühisnäitusele (1886), kuid impressionism ei rahuldanud teda;

  • Gauguini kõige kuulsamad teosed on loodud Tahitil;

  • Gauguin ei jäljendanud loodust;

  • ta maalid on väga dekoratiivsed oma puhaste säravate värvidega.

  • repro paikneb koolis 2. korrusel;

  • 0-korrusel on reprodutseeritud detail maalist „Tahiti naine”.


Henry de TOULOUSE-LAUTREC(1864–1901)„Moulin Rouge“ (afišš)

  • Toulouse-Lautrec on suuremaid postimpressioniste;

  • ta oli pärit kuulsast aadliperest, kuid juba lapsena jäi lonkuriks ja küürakaks;

  • Pariisis külastas üliandekas invaliidist kunstnik kabareesid ja igasugu lõbustuskohti ning maalis seal nähtud inimesi;

  • repro paikneb 3. korrusel.


TOULOUSE-LAUTREC„DivanJaponais“ (afišš)

  • Oma teatriafiššidega pani Toulouse-Lautrec aluse reklaamikunstile;

  • tema teostes on palju irooniat;

  • repro paikneb 3. korrusel.


TOULOUSE-LAUTREC(1864 – 1901)„Aristide Bruant oma kabarees“(afišš)

  • Eriti kuulsad on Toulouse-Lautreci pildid kabareeartistidest;

  • repro paikneb 3. korrusel.


Neoimpressionism ehk puäntillistid

Signac, Seurat


Paul SIGNAC (1863 – 1935)„Paadid St. Tropez’ sadamas“

  • Paul Signac ja Georges Seurat esindavad neoimpressionismi;

  • nad paigaldasid värve lõuendile punktikestena, seetõttu nimetatakse neid puäntillistideks (pr point ‘punkt’);

  • enamik Signaci maale on valgusküllased jõe- ja merevaated;

  • eesti kunstnikest oli neoimpressionismist mõjutatud Konrad Mägi;

  • repro paikneb 3. korrusel.


Paul SIGNAC„Äike Saint-Tropez’s“ (1895) Muséel'Annonciade, St-Tropez

  • Noeimpressionist Signaci töödes valitsevad punased, sinised ja kollased toonid;

  • maalid meenutavad eredavärvilisi mosaiike;

  • repro paikneb 2. korrusel.


Naivism ehk primitivism

Rousseau


Henri Rousseau (1844–1910) „Isakese Juniet’ kaarik“ Musée de l'Orangerie, Pariis

  • Rousseau on naivismi ehk primitivismi alusepanija;

  • naivistid on kunstnikud, kes maalivad lapsepäraselt;

  • maailmamuuseumides eksponeeritakse Rousseau’ töid koos postimpressionistidega;

  • et kunstnik oli elukutselt tolliametnik, siis kutsutakse teda Tollimees Rousseau’ks

  • repro paikneb koolis 0-korrusel.


Kordamine I

  • Mis on natüürmort?

  • Natüürmort (nature morte) on asju, puuvilju, lilli, jahisaaki, kalu jms kujutav kunstiteos, vaikelu.

  • Neljast postimpressionismist maalis Tahiti pärismaalasi …

  • Paul Gauguin

  • Postimpressionistidest armastas päevalilli maalida…

  • Vincent van Gogh


Kordamine III

  • Mis on afišš?

  • Reklaamplakat

  • Nimeta postimpressionist, kes armastas maalida kabareeartiste?

  • Toulouse-Lautrec

  • Postimpressionistidest armastas natüürmorte maalida ...

  • Paul Cézanne.

  • Mida tähendab sõnas “postimpressionism” eesliide “post”?

  • post – ladina k ‘pärast, järel’


Kordamine II

  • Kuidas nimetatakse lastepärast maalimisviisi, mida viljeles Tollimees Rousseau?

  • Naivism

  • Millest tuleb kunstivoolu nimi “puäntillism”?

  • Puäntillistid paigaldasid värve lõuendile punktikestena, seetõttu nimetatakse neid puäntillistideks (pr point ‘punkt’).

  • Nimeta neoimpressionist, kelle kolme teose reprod on esindatud TPL-i seintel.

  • Paul Signac


Kordamine IV

  • Milliseid kunstnikke nimetatakse postmodernistideks?

  • Postimpressionistid – Cézanne, van Gogh, Gauguin, Toulouse-Lautréc – maalisid oma teosed valdavalt pärast viimast impressionistide ühisnäitust (1886). Neid ei rahuldanud impressionistlik esteetika.

  • Vincent van Gogh on hollandlane, ometigi eksponeeritakse tema töid koos prantsuse kunstiga. Miks?

  • Van Gogh elas ja töötas Prantsusmaal (pms Arles’i linnas).


  • Login