Juhtumipõhine võrgustikutöö

Juhtumipõhine võrgustikutöö Marju Medar

JPV baasideoloogia MILLELE BASEERUB ? IDEOLOOGIA ON BAASALUS INIMESTE ELLUSUHTUMISE MUUTMISEL • Väärtuste süsteem, mida järgib teatud sotsiaalne grupp • On vahend teatud grupi huvide teostamisel Marju Medar

JPV baasideoloogia VÄÄRTUS • Uskumus, käitumiseelistus või oletus selle kohta, mis on inimesele hea või soovitav • Väärtusi ei saa teaduslikult põhjendada, neisse saab vaid uskuda või mitte • Väärtusi saab heaks või halvaks hinnata vaid mingi grupi inimeste poolt aktsepteeritud kõlbeliste normide süsteemi suhtes • Põhiküsimuseks on: kelle normid? (Pincus & Minahan 1973) Marju Medar

JPV baasideoloogia PEAMISED VÄÄRTUSED: • Inimelu • Vabadus • Võrdsus • Võrdõiguslikkus • Väärikus • Solidaarsus • Enesemääramine • Õiglus • Armastus • Turvatunne • Teadlikkus • Teadmised Marju Medar

Inimõigustega arvestamine INIMÕIGUSED: • Õigus elule (EN Inimõiguste konventsioon art.2; PS §16) • Õigus inimväärikale kohtlemisele (art 3 §18) • Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (art 5 §20) • Õigus eraelu austamisele (art 8 §26) • Õigus perekonnaelu austamisele (art 8 §26) • Õigus kodu ja korrespondentsi saladuse austamisele (art 8 § 33, 43) • Sõnavabadus (art 10 § 44, 45) • Diskrimineerimise keelamine (art 14 § 12, 13) • Õigus oma vara kasutamisele (Esimese protokolli art 1 § 32) • Õigus haridusele (Esimese protokolli art 2 § 37) • Õigus vabalt liikuda (Protokolli nr 4 art 2 § 34) • Abikaasade võrdsed õigused tsiviilõigussuhetes, samuti suhetes lastega (Protokolli nr 7. art 5 § 27) Marju Medar

Sotsiaalõigustega arvestamine SOTSIAALÕIGUSTEKS ON: • Õigus sotsiaalabile (Sotsiaalharta art 13) • Piisavate elatusvahendite kindlustamine inimesele, kellel ei ole võimalik neid hankida omal jõul, • Nõu ja personaalne abi, mis on vajalik isiklike või perekondlike probleemide ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks • Õigus tarbida sotsiaalhoolekande teenuseid (art 14) • Teenused, mis aitaksid kaasa nii üksikisikute kui gruppide heaolule ja arengule ühiskonnas ning nende kohanemisele sotsiaalse keskkonnaga • Puuetega inimeste õigus kutseõppele, taastusravile ja osalusele sotsiaalses elus (art 15) • Perekonna õigus sotsiaalsele, õiguslikule ja majanduslikule kaitsele (art 16) • Emade ja laste õigus majanduslikule ja sotsiaalsele kaitsele • Põgenike soodne kohtlemine (Sotsiaalharta lisa p 2) Marju Medar

Sotsiaalõigustega arvestamine • Elatanud inimeste õigus on sotsiaalsele kaitsele (Sotsiaalharta lisaprotokoll art 4) • Võimaldada adekvaatsed vahendid, ms tagaksid neile väärika elu ning aktiivse osaluse avalikus elus, sotsiaal- ja kultuurielus • Võimaldada neil elada iseseisvat elu neile harjumuspärases keskkonnas niikaua, kui nad seda soovivad ja selleks võimelised on • Garanteerida hoolekandeasutustes elavate vanurite privaatsus ja osavõtt asutuse elanike tingimusi puudutavate otsuste tegemises Õigused laienevad: • Välismaalastele, kui nad on mõne lepinguosalise riigi alamad • Põgenikele, kes on seaduslikult lepinguosalise riigi territooriumil • Kodakondsuseta isikuile, kui nad on seaduslikult lepinguosalise riigi territooriumil Marju Medar

Sissetulek. tagamine sotsiaalhartas Marju Medar

Sotsiaaltöö 3 põhiülesannet • Ennetada sotsiaalseid hädasid aruka sotsiaalpoliitika kaudu • Tõsta toimetulekuvõimet nõustamise abil • Kindlaks teha inimese välise abi vajadus ning pakkuda talle sotsiaaltoetusi ja sotsiaalteenuseid Marju Medar

Sotsiaaltöö tegevusalad Marju Medar

Sotsiaalabi ülesanded • Leida kodu vanemlik hooleta lastele • Rehabiliteerida sõltuvushaiged • Sekkuda emotsionaalsete raskuste korral • Toetada elu mõttekust vanuritel • Rehabiliteerida füüsiliste ja vaimsete puuetega isikud • Leevendada vaeste rahamuresid • Rehabiliteerida alaealised ja täiskasvanud õigusrikkujad • Tõkestada rassiline ja usuline diskrimineerimine • Tagada lapsehooldus töötavatele emadele • Leevendada vajadusel perekonnaprobleeme ja perevägivalda • Tagada tervishoiu- ja õigusteenused puudustkannatavatele isikutele • Nõustada indiviide ja gruppe isikliku elu ja sotsiaalküsimustes (Zastrow, 1986) Marju Medar

Kõrgharidusega ST 10 tegevusvaldkonda • Märgata olukordi, kus inimeste ja ametiasutuste vahel on vaja seost luua, tugevdada, taastada, kaitsta või katkestada • Koostada ja ellu viia tegevuskava inimese heaolu parandamiseks • Tõsta inimeste võimet ise oma probleeme lahendada, eluga toime tulla ja arendada end • Viia inimesed kokku süsteemiga, mis jagab neile ressursse, teenuseid ja võimalusi • Sekkuda kõige vähem kaitstud inimeste huvide kaitseks • Muuta inimestele teenuseid, ressursse ja võimalusi pakkuvate asutuste töö ladusaks ja inimlikuks • Luua uusi ja tõhustada olemasolevaid sotsiaalabi süsteeme • Hinnata sekkumise tulemusi ja tagajärgi • Pidevalt jälgida iseenda professionaalset taset ja kasvu • Arendada oma eriala ja järgida kutseeetika nõudeid (Baer & Federico, 1978) Marju Medar

ST 11 põhitegevust • Kliendi asjade korraldamine (case management) • Taustandmete kogumine kliendi kohta (assessment) • Psühhosotsiaalse diagnoosi koostamine (diagnoses) • Kliendi informeerimine võimalikest teenustest (information) • Sekkumine psühhoterapeutiliste meetoditega (therapy) • Rühmatöö läbiviimine (group practice) • Hooldustöötajate juhtimine ja juhendamine (professional supervision) • Sotsiaalaktsioonide ja programmide juhtimine (program supervision) • Ressursside leidmine ja arendamine (resource development) • Naabererialade esindajate konsulteerimine (consultation) • Administratsiooni juhtimine (administration) (US NASW järgi, Sheafor 1988,15-17) Marju Medar

ST töö ülesanded meditsiinis • Surijate ja nende pereliikmete abistamine • Naiste abistamine, kes ei saa lapsi • Haigla lähedal peatuspaiga leidmine raskelt haigete sugulastele, kes elavad teises maakonnas • Suitsiidiohtlike patsientide nõustamine • Üksikemade toetamine enda ja lapse elu korraldamisel peale haiglast lahkumist • Meditsiinilise konsultatsiooni korraldamine hälbega sündinud lapse vanematele • Patsientide haigusjärgse elu ümberkorraldamise toetamine • Pikaravihaigla patsientide nõustamine kodustes tingimustes ravi jätkamiseks • Alkohoolikute ja narkomaanide nõustamine meditsiinilise ja sotsiaalabi teenuste võimalustest • Patsientide operatsiooniks ettevalmistamine • Patsiendi omaste nõustamine, õpetamine ja treenimine ravi jätkamiseks kodustes tingimustes • Suitsetamisest loobujatahtjate nõustamine • Vägistamisohvrite nõustamine • Õnnetuse ohvrite sugulaste nõustamine • Kriisinõustamine (Zastrow, 1986, 452) Marju Medar

Juhtumipõhine võrgustikutöö Juhtumikorraldus (JK) on olnud maailmas üheks sotsiaaltöö meetodiks väga pikki aastaid ja viimastel aastatel muutunud päevakajaliseks ka Eestis, nii sotsiaal- kui töövaldkonnas. Nii “Hoolekande kontseptsioon” kui “Tööturumeetmete kontseptsioon” (kevad 2004) käsitlevad juhtumikorralduse meetodit. JUHTUMIKORRALDUS ON: Teenuste osutamise ja koordineerimise süsteem, mille eesmärk on tagada kliendile individualiseeritud abi, mis lõppkokkuvõttes tooks kaasa ressursside efektiivsema kasutamise (Weil & Karls 1985). Juhtumikorralduse eesmärk on: • arendada ja parandada kliendi sotsiaalset toimetulekut; • vältida sotsiaalsete probleemide tekkimist ja süvenemist; • kindlustada inimene tema vajadustele vastavate teenuste, toetuste jm ressurssidega; • Kasutada efektiivsemalt majandusressursse. Marju Medar

Juhtumipõhine võrgustikutöö Juhtumikorraldus kui… • töömeetod, • teenuste korraldamise süsteem Inglisekeelsed vasted: • case management • case work • social work case management • care coordination • care management • managed care • clinical case management • intensive case management • assertive community treatmentetc etc Marju Medar

Juhtumikorralduse taust Juhtumikorralduse taustsüsteem • Psühhosotsiaalne lähenemine • Toimetuleku mõiste (Wimani alusel) • Hoolekande arenguetapid. Põhineb psühhosotsiaalsel lähenemisel, misvaatleb klienti kui tervikut tema elukeskkonnas ja sotsiaalses kontekstis, eesmärgiga selgitada välja kliendi võimalused ja piirangud tema konkreetses elukeskkonnas. => võimaldab määratleda täpsemini tegevusi, mis parandaksid kliendi iseseisvat toimetulekut Marju Medar

Juhtumikorralduse taust Toimetulek on inimese seisund, milles pingutus oma vajaduste rahuldamisel konkreetses elukeskkonnas, oma õiguste realiseerimisel ja kohustuste täitmisel on talle jõukohane ega piira tema arengut. Jõukohane on see tegevus, mille eesmärk on vastavuses inimese sisemiste ja väliste (s.t. keskkonna) ressurssidega. Toimetuleku eeltingimused (Ronald Wiman, 1990) • VÕIMED (abilities) • MOTIIVID (motivation) • TEADMISED (knowledge) • OSKUSED, VILUMUSED (skills) • VÕIMALUSED (opportunities) Marju Medar

Juhtumikorralduse taust (K.Kiis) OSALUS- VÕIME: TEGEVUS- VÕIME: SEISUND: FUNKTSIONEERIMISE ASPEKTID (ICF 2001)

Kogukonna ressursside baaskontseptsioon Juhtumikorralduse taustsüsteem (K.Kiis)

Juhtumikorralduse taust (K.Kiis) Hoolekande arenguetapid: • Asutuste suunatud süsteem • Teenuste suunatud süsteem • Inimeste suunatud süsteem Marju Medar

Juhtumikorralduse taust (K.Kiis) Marju Medar

Juhtumikorralduse põhiprintsiibid (K.Kiis) Juhtumikorralduse eesmärk on… • siduda klient erinevate teenuste pakkujatega • tagada kliendile juurdepääs abile, vähendades administratiivseid barjääre • toetada teenuste järjepidevust • koondada vastutus ühele võtmetöötajale – juhtumikorraldajale (case manager) • tõsta abisüsteemi efektiivsust tagades teenuste osutamine õigeaegselt ja vajalikus mahus(Intagliata 1982). Marju Medar

Juhtumikorralduse põhiprintsiibid (K.Kiis) JK põhielemendid (Intagliata 1982) 1) Kliendi määratlemine ja kontakti loomine Client identification and outreach 2) Kliendi hindamine ja planeerimine Individual assessment and service planning 3) Sekkumine ja seostamine Intervention and linkage 4) Tulemuste hindamine ja monitooring Evaluation and monitoring 5) Süsteemi koordineerimine ja kliendi õiguste kaitse System co-ordination and advocacy Marju Medar

Isiku pöördumine valla- või linnavalitsuse poole Isiku pöördumisel valla- või linnavalitsuse poole peab kohalik omavalitsus: • hindama isiku abivajadust, • andma teavet asjaajamise kohta , • suunama vajadusel pädeva ametiasutuse või -isiku poole • tegema isiku nõusolekul koostööd isikute või asutustega, kellega koostöö tegemine on vajalik selleks, et isik saaks tema vajadustele vastavat abi. Abi osutamine juhtumikorralduse põhimõttel hõlmab: 1) isiku hindamist; 2) eesmärkide püstitamist ja tegevuste planeerimist; 3) tegevuskava koostamist; 4) isiku nõustamist ja juhendamist tegevuskava täitmisel; 5) tegevuste läbiviimist erinevate isikute või asutuste poolt; 6) tulemuste hindamist ja vajadusel tegevuskava muutmist. Marju Medar

Isiku pöördumine valla- või linnavalitsuse poole … tulemused kantakse juhtumiplaani (hinnang ja tegevuskava) Juhtumiplaan on kirjalik dokument. Juhtumiplaani koostab kohaliku omavalitsuse sotsiaalvaldkonnaga tegelev ametnik. Juhtumiplaan on informatiivse tähendusega. Juhtumiplaanile kirjutavad alla kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ning isik, kellele juhtumiplaan koostati. Abi vajav isik kinnitab allkirja andes, et ta on tutvunud juhtumiplaani sisuga ning ta osaleb juhtumiplaanis toodud tegevuste elluviimisel. Marju Medar

Isiku pöördumine valla- või linnavalitsuse poole Isiku esmasel pöördumisel on sotsiaaltöötaja selgitanud välja, et isiku toimetulekus on mitmeid probleeme ja isik vajab pika-ajalist ja mitmekülgset abi (st samaaegselt või järjestikku erinevaid abimeetodeid teenuste ja/või toetuste näol, mida osutavad erinevad institutsioonid). Kui on üksiku teenust/toetuse vajadus, või ainult KOV poolt osutatav abi, ei pea seda töömeetodit kasutama. Nt töötu puudega inimene taotleb toimetulekutoetust. Samas vajab ta rehabilitatsiooniteenust, tööturuteenuseid ja nõustamist; aga võib-olla ka tervishoiuteenuseid ja kodukohandamist. Sellise juhtumi lahendamine eeldab koostööd võrgustikus, kuna kaasatud on ka teised teenuse osutajad. Marju Medar

Juhtumipõhine võrgustikutöö Koostöövõrgustik sõltub konkreetse inimese probleemist. Sinna kuuluvad näiteks: • KOV • TK • Haridusasutus (kool, lasteaed) • Rehabilitatsioonimeeskond • Ohvriabi töötaja • Kinnipidamisasutus, kriminaalhooldaja • Tervishoiuasutus (perearst, sotsiaaltöötaja) • Päevakeskus jne Koostöökohustus on reguleeritud seaduse tasandil perearsti, kooli, tööhõiveameti, politsei, kriminaalhooldusametniku ja rehabilitatsioonimeeskonna puhul (kohustus teha koostööd, anda oma pädevuses infot, osaleda probleemi lahendamises). Marju Medar

Juhtumipõhine võrgustikutöö KOV – l on juhtiv roll, ta: • hindab, koostab juhtumiplaani ja koordineerib; • osutab teenuseid ja juhendab inimest; • viib läbi tulemuste hindamise Võrgustikutööd võib koordineerida ka keegi muu, kui mõne teise seaduse alusel on isikule juba määratud juhtumikorraldaja (TTTS, Vangistusseadus); sellisel juhul osaleb KOV võrgustiku partnerina koostöös. Võrgustik: • osaleb hindamises; • osutab teenuseid; • hindab tulemusi. Marju Medar

Marju Medar

Juhtumipõhine võrgustikutöö Pöördumine – isik pöördub või suunatakse ST juurde või ST-le laekub info abi vajava isiku kohta. Esmalt ST loob kontakti, kuulab ära kliendi ja püüab saada selgust milline tegevus, meetod on antud kliendiga tööks sobiv. • STselgitab välja isiku probleemi, vajadused ja eesmärgid • ST selgitab võimalikke abi osutamise võimalusi. • Juhul, kui ei ole võimalik isikule abi osutada, selgitab ST isikule olukorda. Otsustamine - kuidas isikule edasist abi osutatakse, milliseid meetodeid kasutatakse (kaalumisõigus). • Kui isiku probleem on võimalik lahendada kas ühekordset abi või teenusega, ei nõus mitme osapoole sekkumist, siis ST nõustab isikut teenuse taotlemise osas ja isik suunatakse vastavale teenusele (ühekordne transpordi toetus vm). • Kui probleem on keerukas ja nõuab pikaajalist koostööd/ sekkumist, siis tuleks kasutada juhtumipõhise võrgustikutöö meetodit. Marju Medar

Juhtumipõhine võrgustikutöö Koostöö võrgustikuga: Koostöö võrgustikuga sõltub konkreetse inimese probleemist. Sotsiaaltöötaja võib: • konsulteerida võrgustiku liikmetega, • leppida kokku aja, millal ühiselt koos kliendiga arutatakse tema probleemi; • või viiakse läbi hindamine. Sotsiaaltöötaja ei saa üksi hinnata, seetõttu on oluline koostöö, iga partner saab teha soovitusi ja pakkuda lahendusi sõltuvalt enda tegutsemisvaldkonnast. Laste puhul soovitame võrgustiku kokku kutsuda. Marju Medar

Juhtumipõhine võrgustikutöö Hindamine: Abivajav isik /tema pere on kaasatud ja motiveeritud. Selgitatakse välja isiku ja/või tema pere psühhosotsiaalne toimetulekuvõime ja sotsiaalmajanduslike ressursside olukord. Koostatakse juhtumiplaan (hinnang koos tegevuskavaga), milles sätestatakse: • planeeritavad eesmärgid • tegevused ja nende läbiviimise periood • tegevuste läbiviijad • sotsiaaltöötaja ja võrgustiku liikmete kontaktandmed, kelle poole isik võib pöörduda. • Tulemuste ülevaatamise periood. Soovituslik juhtumiplaani vorm töötati välja ja võeti kasutusele 2006 aasta lõpus. Tänaseks on vormi mitmeid kordi täiendatud ja see on saadaval SOM kodulehel. Marju Medar

Juhtumipõhine võrgustikutöö Juhtumiplaani elluviimist koordineerib üldjuhul KOV sotsiaaltöötaja, kes ühtlasi juhendab isikut ja konsulteerib vajadusel võrgustiku liikmetega. Kui isikule on muu seaduse alusel määratud juhtumikorraldaja, on KOV võrgustikupartner. Isik taotleb juhtumiplaanis märgitud teenuseid ja pöördub abi saamiseks plaanis märgitud võrgustikuliikmete poole. Marju Medar

Juhtumipõhine võrgustikutöö Tulemuste hindamine: • Peale abi saamist ja teenuste läbimist hindab ST (koos võrgustiku liikmetega) tulemuslikkust: kas juhtumiplaani eesmärgid on täidetud, tegevused sooritatud ja kas isiku olukord on lahenenud. • Sellele tuginedes otsustab ST, kas isikule on vaja mingi ajaperioodi jooksul osutada veel teenuseid või jälgida vm (nt lapse paigutamisel lastekodusse, asendushooldusele või täiskasvanud isiku paigutamisel hooldekodusse). Sõltuvalt probleemi olemusest ja sellest, kuidas on juhtumiplaani eesmärgid saavutatud, võidakse antud hindamisega ka isiku juhtum lõpetada. • Protsessi igas osas on võimalikud liikumised, uue hindamise läbiviimine, juhtumiplaani täiendamine ja uute võrgustikuliikmete lisamine. • Vajadusel järelhindamine: Kui on selgunud, et juhtumiplaani eesmärgid on täidetud, aga on vajadus mingi aja jooksul inimese juhtum taas üle vaadata – lepitakse kokku, millal taas juhtum üle vaadatakse. Marju Medar

Juhtumipõhine võrgustikutöö Seotud tegevused: • Erinevate hindamismotoodikate, juhiste ja vormide väljatöötamine; • dokumenteerimisaluste väljatöötamine; • juhtumiplaani soovituslike vormide väljatöötamine seonduvalt töövaldkonnaga (töötukassa, lastekaitse jmt); • STAR (sotsiaalteabe andmeregister) pidev arendus, et vajalikud vormid oleksid andmebaasipõhised ja tagaksid võrgustikuliikmetele juurdepääsu (andmekaitse). Marju Medar

Juhtumikorraldaja põhirollid (K.Kiis) • Hindaja • Planeerija • Vahendaja • Eestkostja Olenevalt JK mudelist ja valdkonnast võivad lisanduda: • jõustaja • vahetalitaja/lepitaja • õpetaja • nõustaja/terapeudi • kogukonna eestvedaja jne rollid(Hall jt 2002) Marju Medar

Juhtumikorraldaja erialateadmised: • Baasteadmised põhilistest sotsiaalsetest probleemidest; • Eetikakoodeksi tundmine ja kasutamine; • Hoolekandesüsteemi ülesehituse ja toimimise tundmine • Bürokraatiaaparaadi ja võimu iseärasuste tundmine; • Kohalike ressursside tundmine; • Professionaali isiksuse väljaarendamine; • Võime hinnata riigi ja omavalitsuste sotsiaalpoliitikat (vigu, saavutusi); • Baasteadmised kliendikesksetest suhetest, • Siduserialade tundmine ja vahendaja rolli valdamine; • Suutlikkus viia läbi uuringuid; • Kehtiva seadusandluse tundmine. (Hekeler,1992) Marju Medar

JK erialaoskused : • Kommunikatsioonioskused; • Kirjaliku ja suulise suhtlemise oskused; • Interpersonaalsed oskused; • Probleemide lahendamise oskused; • Intervjueerimise ja objektiivse vaatlemise oskused; • Inimeste psühholoogia ja käitumise iseärasuste tundmine; • Projektitöö oskused; • Võrgustikutöö koordineerimise oskused; • Töö iseseisvalt ja meeskonnaga. Marju Medar

Kriitika kuulamine ja edastamine Kliendi kriitika ärakuulamine: • Olge tähelepanelik ja näidake seda välja • Ärge pöörake öeldut naljaks • Ärge hakake vastu süüdistama • Ärge moonutage teiste poolt öeldut, vaid kasutage ümbersõnastamistehnikaid • Kasutage argumenteerimise “jaotuse meetodit” Kriitika tegemine kliendile: • Ärge nimetage seda kriitikaks (pigem arvamuseks, ettepanekuks jne) • Esitage puudusi ükshaaval – tasapisi • Ärge vabandage “Mul on väga kahju, aga ma pean teile ütlema…” • Vältige teravusi ja irooniat • Ärge rääkige teise motiividest (pigem tema kasudest) Marju Medar

Vastutuse aspekt JPV-s VASTUTUS • Isiksuslik aspekt (sisemine veendumus - usk sellesse, et tuleb vastutada, kohustuse vabatahtlik võtmine) • Funktsionaalne aspekt (vastutada saab vaid siis, kui on võimalus otsustada) • Distsiplinaarne aspekt (seadused, kirjutatud reeglid – sund, kirjutamata reeglid - jumal) • Inimese väärtused ja eetilised normid Marju Medar

Juhtumikorraldaja hoiakud Enesemääramise printsiip: Kliendil on õigus järgida oma vaateid elule niikaua, kui see ei takista ega piira teiste inimeste samasuguseid õigusi Sotsiaaltöötaja: • Aitab selgelt sõnastada kliendi tegeliku probleemi • Aitab esile tuua dilemma iga variandi plussid ja miinused • Kui vähegi võimalik, ei soovita omapoolset varianti, vaid jätab valiku kliendi teha Marju Medar

Juhtumikorraldaja hoiakud • Respekt kliendi suhtes • Kliendi enesemääramisõiguse tunnustamine • Kliendi aktsepteerimine nii `nagu ta on` • Kriitikavaba hoiak • Kliendi konfidentsiaalsuse tagamine • Kliendikeskse praktika väärtustamine • Aktiivne õppimisvõime • Oma hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine ühiskonna kui terviku arengut silmas pidades Marju Medar

Inimese käsitlemise iseärasused Marju Medar

Konfrontatsioon ebaeetilise kliendiga Üldjuhis: • Aktsepteerida ja respekteerida kliendi isikut, kuid mitte tema tegu Isiku ja teo lahushoidmist takistavad: • Süsteemitu kõlblus • Tugevad emotsioonid • Projektsioon • Must-valge mõtlemine • Vähene kogemus endast erinevate inimestega suhtlemisel Marju Medar

Tulemusliku koostöö alus Mina olen OK • Lahendan probleeme ja teen otsuseid – vastutan ise • Aktsepteerin ennast sellisena nagu olen • Oskan ja õpin juurde • Olen teistega võrdväärne • Olen salliv (tolerantne) • Tunnen enda tugevaid ja nõrku külgi • Ma pole täiuslik, kuid pean endast lugu • Minul on õigus ennast väljendada (oma mõtteid ja tundeid) Sina oled OK • Aktsepteerin (sallin) sind sellisena nagu oled • Ma ei jaga inimesi headeks ja halbadeks • Kuulan sind ära ja vaatan mida teed • Sul on õigus eksida ja teha vigu • Kui sa mind ründad, siis kaitsen end • Usun, et võid aidata mul probleeme lahendada • Oleme samaväärsed Marju Medar

Juhtumikorraldusel põhineva programmi alused (K.Kiis) • aluseks on teenuse saaja vajadused (needs-led system) • sisuks on individuaalse sekkumisplaani (teenuste paketi) koostamine igale teenuse saajale • lahutamatuks osaks on järjepidev monitooring ja hindamine. (Payne 2000) Marju Medar

Juhtumikorralduse mudelid (K.Kiis) Teenuste vahendamine Brokerage case management 1)Kliendi vajaduste hindamine 2)Teenuste planeerimine 3)Teenuste osutamise korraldamine 4)Teenuste kasutamise jälgimine ja hindamine 5)Teenuste kasutamise tulemuste ja kliendi staatuse hindamine (Intagliata 1982). Marju Medar

Juhtumikorralduse mudelid(K.Kiis) Kliiniline juhtumikorraldus clinical case management • Hõlmab kõiki vahendusmudeli funktsioone, kuid neile lisandub teatud teenusteotsene osutamine. • Keskseks elemendiks on kliendiga püsiva kontakti ja usaldussuhte saavutamine. • Eeldab spetsiifilisi klienditöö oskusi • Klientidega koormatus väiksem kui vahendusmudelis. Marju Medar

Juhtumikorralduse mudelid (K.Kiis) Integreeritud mudelmultiprofessional case management Klientide puhul, kes vajavad eri sektorite teenuseid ning kõrge riskitaseme tõttu on neid vaja järjekindlalt jälgida ja toetada üsna pika perioodi vältel. • Suur rõhk multiprofessionaalsel meeskonnal. • Kõrget kvalifikatsiooni nõudev. • Pakutavate teenuste ring lai. • Suhteliselt väike koormatus klientidega. Marju Medar

Juhtumipõhine võrgustikutöö