P llukultuuride pindalatoetuse meede 7 m rts 2003
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 30

Põllukultuuride pindalatoetuse meede 7. märts 2003 PowerPoint PPT Presentation


  • 61 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Põllukultuuride pindalatoetuse meede 7. märts 2003. Kõva nisu Muu nisu ja meslin Rukis Oder Kaer Mais Terasorgo Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili. Suhkrumais Raps ja rüps Sojauba Hernes Põlduba Magus lupiin Lina Kanep. Põllukultuur.

Download Presentation

Põllukultuuride pindalatoetuse meede 7. märts 2003

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


P llukultuuride pindalatoetuse meede 7 m rts 2003

Põllukultuuride pindalatoetuse meede7. märts 2003


P llukultuur

Kõva nisu

Muu nisu ja meslin

Rukis

Oder

Kaer

Mais

Terasorgo

Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili

Suhkrumais

Raps ja rüps

Sojauba

Hernes

Põlduba

Magus lupiin

Lina

Kanep

Põllukultuur


P llukultuuride turukorraldusmeetmed

Põllukultuuride turukorraldusmeetmed

  • Tootmise toetus (pindalatoetus);

  • Interventsiooni kokkuost

    • Nisu, rukis oder;

  • Ekspordi litsentsid;

  • Impordi litsentsid;

  • Ekspordi toetused;

  • Tolli tariifid ja impordi maksud;

  • Toiduabi programmid.


Seosed visiooniga 2006

Seosed visiooniga (2006)

  • Põllumajanduslik maakasutus moodustab ca 850 tuhat hektarit.

  • Suhteliselt intensiivsem piima ja teraviljatootmine on koondunud viljakama mullastikuga piirkondadesse konkurentsivõimelistes, tootmiseks optimaalse suurusega ettevõtetesse.


P llukultuuride toetust reguleerivad

Põllukultuuride toetust reguleerivad:

  • NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1251/1999, millega kehtestatakse teatavate põllukultuuride tootjatele toetussüsteem 17. mai 1999;

  • KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2316/1999, milles sätestatakse teatavate põllukultuuride tootjate toetussüsteemi kehtestava nõukogu määruse (EÜ) nr 1251/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad 22. oktoober 1999.


P llukultuuride toetust reguleerivad veel iacs

Põllukultuuride toetust reguleerivad veel (IACS):

  • NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 3508/92, millega kehtestatakse ühenduse teatavate toetuskavade ühtne haldus- ja kontrollisüsteem 27. november 1992;

  • KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2419/2001, millega sätestatakse nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3508/92 kehtestatud teatavate ühenduse toetuskavade ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad 11. detsember 2001.


Meetme sihtgrupp

Meetme sihtgrupp

  • Ühenduse põllukultuuride tootjad, kes täidavad toetuse saamise tingimusi

    • tootja: põllumajandustootja, olenemata tema õiguslikust seisundist siseriiklikult ja kelle põllumajandusettevõte on ühenduse territooriumil.


Peamised n uded

Peamised nõuded

  • Eestis ei või toetust taotleda maa suhtes, mis oli 1. oktoober 2002 pikaajalise kultuurkarjamaa, pikaajaliste kultuuride või metsa alla või mida kasutati mittepõllumajanduslikel eesmärkidel;

  • Baaspind 362 827 ha;

  • Maa kohustusliku tootmisest kõrvaldamise põhimäär 10 % (toetusaluste kultuuride pinnast);

  • Min ala 0,3 ha, külvatud vastavalt kohalikele normidele


Meetme maht

Meetme maht

  • 2001 – 327 500 toetusalust hektarit(sisaldab tootmisest kõrvale jäätud maad(set-aside) 22 000 ha);

  • baaspind 362 827 ha;

  • 63 €/t e 985,74 EEK/t, Eesti baassaagikus 2,4 t/ha so


Siseriiklik valik

Siseriiklik valik

  • Võime otsustada maksta toetust rohusilo pindadele (tuleb taotleda eelnevalt eraldi baaspind)

    • Prognooside kohaselt alates 2005 selleks baasala ei jätku st me ei peaks seda võimalust kohaldama


Siseriiklik valik1

Siseriiklik valik

  • Võime riigi määratletud objektiivsete kriteeriumide kohaselt jagada siseriiklik baaskülvipind osa-baaskülvipindadeks

    • Kui riiklik baaskülvipind ületatakse, võime objektiivsete kriteeriumide kohaselt toetust vähendada täielikult või osaliselt nendes osa-baaskülvipindades, kus ületamine toimus

    • Eesti ei peaks vastavat võimalust rakendama


Kohustus

Kohustus

  • Peame kehtestama regionaalselt erinevad keskmised saagikused.

    • maisi suhtes võib kohaldada erinevat saagikust;

    • niisutatavale ja mitteniisutatavale maale võib määrata erineva saagikuse.

    • Ettepanek kehtestada piirkonnajaotuskavas 1 tootmispiirkond st kogu Eestile rakendada ühte saagikust


Kohustus1

Kohustus

  • Peame kehtestama keskkonnaalased nõuded tootmisest kõrvaldatud maale

    • Vajavad välja töötamist;


Siseriiklik valik2

Siseriiklik valik

  • Võime määrata suurema (üle 10 %) lubatud protsendimäära maa vabatahtlikult tootmisest kõrvaldamiseks

    • Peaks lubama 5 – 10 % vabatahtlikult kõrvale jätta

  • Võime mitte lubada uute taotlejate poolt tootmisest kõrvalejäetud maanadeklareerida metsastatud maad, keskkonnaprogrammi alust maad sellises piirkonnas, kus on pidev oht, et ületatakse piirkondlik baaskülvipind

    • Peaksime lubama st mitte kasutama antud võimalust


Siseriiklik valik3

Siseriiklik valik

  • Võime tootmisest kohustuslikult kõrvalejäetud aladena aktsepteerida:

    • a) väiksemaid alasid, kui need hõlmavad selliste püsivate piiride nagu müüride, hekkide või vooluveekoguga ümbritsetud terviklikke maatükke;

    • b) terviklikke maatükke, mis on vähem kui 20 meetrit laiad piirkondades, kus sellise suurusega maatükid on tavapärased;

    • c) püsivate vooluveekogude või järvede ääres asuvaid vähemalt 10 meetri laiuseid maatükke, mida kontrollitakse eraldi keskkonnakaitsenõuete järgimise tagamiseks

    • Ilmselt puudub vajadus vastava võimaluse kasutamiseks, võibolla võimalus c???


Kohustus2

Kohustus

  • Peame määrama kindlaks tingimused, mille järgi alates 15. juulist võidakse tootjatel lubada tootmisest kõrvale jäätud maale järgmise aasta saagi seemne külvi

    • Tingimused vajavad määratlemist


Siseriiklik valik4

Siseriiklik valik

  • Võime otsustada anda tootmisest kõrvaldamise toetust mitmeks aastaks, kõige rohkem viieaastaseks ajavahemikuks

    • Ei peaks kohaldama, kuna kontroll keeruline


Siseriiklik valik5

Siseriiklik valik

  • Võime kindlaksmääratud tingimustel toetusele õigustatud ala nõuetest kõrvale kalduda

    • Vastavaid võimalusi peaksime kasutama (vajalik välja töötada meetmed, millega välditakse toetuskõlbliku ala suurenemine ja vastavad riikliku sekkumise vormid)


Kohustus3

Kohustus

  • Peame kehtestamavajalikud meetmed tuletamaks taotlejatele meelde, et keskkonnaalaseid õigusakte tuleb järgida

    • Õigusaktis tuleks sätestada konkreetse nõudena keskkonnakaitsenõuete täitmise kohustus ja eelkõige toetuse taotlemise juhendis lahti seletada, millised keskkonnakaitselised nõuded meil kehtivad.


Siseriiklik valik6

Siseriiklik valik

  • Võime otsustada et teatav piirkond ei sobi teatavate põllukultuuride tootmiseks

    • Ilmselt pole meil täiesti sobimatuid piirkondi

  • erandina 00 tüüpi rapsi sert seemnega külvatudaladele pindalatoetuse saamise tingimustele vastavate alade hulka lugeda ka alasid, kuhu on külvatud ühe või mitme määruses sätestatud kategooria rapsi- ja rüpsiseemneid

    • Peaksime vastavat võimalust kasutama


Siseriiklik valik7

Siseriiklik valik

  • Võime otsustada edasi lükata toetustaotluste esitamise lõpptähtaega kuni 15 juunini

    • Ettepanek kehtestada nii kevadkülvi kui ka toetuse taotluste esitamise lõpptähtajaks 15. juuni.


Siseriiklik valik8

Siseriiklik valik

  • Kui pindalatoetuse taotlus on seotud ainult püsirohumaaga, võime ette näha, et selle võib esitada pärast kindlaksmääratud kuupäeva, kuid mitte hiljem kui 1. juulil

    • Ei ole ilmselt vaja rakendada


Siseriiklik valik9

Siseriiklik valik

  • Võime otsustada et pindalatoetuse taotluses tuleb märkida ainult muutused, mis on toimunud võrreldes eelmisel aastal esitatud pindalatoetuse taotlusega

    • Esimene aasta kindlasti mitte, ehk hiljem. Enne peab süsteemi käima saama


Siseriiklik valik10

Siseriiklik valik

  • Võime lubada et põllumajandusettevõtja edastab pädevatele asutustele nõutavaid teatisi elektrooniliselt

    • Peaksime lubama siis kui PRIA selleks valmis


Kohustus4

Kohustus

  • Peame kindlaks määrama põllumajandusliku maatüki miinimumsuuruse, mille kohta võib taotluse esitada. Miinimumsuurus ei tohi siiski ületada 0,3 hektarit (põllumajanduslik maatükk (MPKS-is põld): ühtne maatükk, millel üks tootja kasvatab üksikkultuuri või segavilja)

    • Hetkel meil 0,3 ja ilmselt peaks selliseks jääma


Siseriiklik valik11

Siseriiklik valik

  • Võime otsustadaselliste piirkondade puhul, mille põldude teatavad iseärasused, eelkõige hekid, kraavid ja müürid on traditsiooniliselt heade põllumajandus või maakasutuse tavade osa, et vastavat ala tuleb tervikuna käsitada kasutatava maatükina (põlluna), tingimusel et selle laius ei ületa meie poolt kindlaksmääratavat üldlaiust

    • Peaks võimaldama näiteks PM keskkonnaprogrammi raames rajatavate põõsasribade jmv arvamist põllumajandusliku maatüki hulka


Siseriiklik valik12

Siseriiklik valik

  • Võime kehtestadatoetuse miinimum suurus tasemel 50 eurot (782,33 EEK-i)

    • Ei peaks vist rakendama, sest põllukultuuride toetust on tootjal õigus taotleda ka ühele 0,3 ha suurusele põllule ja 2004 oleks vastav toetus vaid 390 krooni

  • Võime kehtestadatagasinõude miinimum suurus tasemel 100 eurot (1564,66 EEK-i)

    • Seda võiks rakendada


Administreerimine

Administreerimine

  • Taotluse esitamise kuupäev üldreeglina 15 mai

  • Kasutades meile antud legaalseid võimalusi saaksime kehtestada 15 juuni.

  • Taotlus esitatakse PRIA-le taotleja ettevõtte asukohajärgse PRIA piirkondliku teenistuja kaudu


Administreerimine1

Administreerimine

  • Toetusi makstakse 16. novembri ja 31. jaanuari vahel.

  • Kui kohaldatakse siiski tootmisest kõrvale jäätud maa kasutamist non-food toodanguks, siis makstakse pindalatoetusi tootmisest kõrvaldatava maa eest 16. novembri ja 31. märtsi vahel


Interventsiooni kokkuost

Interventsiooni kokkuost

  • Nisu, rukis, oder

  • Interventsiooni hind 1585,16 EEK/t

  • Ost toimub 1. November – 31. Mai

  • Min kogus 80 t ja peab vastama min kvaliteedi nõuetele

  • Pakkumised tehakse PRIA-le


  • Login