Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 52

Kas nõustajaks olemine on õigus, kohustus või vastutus? PowerPoint PPT Presentation


  • 72 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Kas nõustajaks olemine on õigus, kohustus või vastutus?. Anu Virovere , MSc. Inimese kõrgeim moraalne eesmärk on tema enda õnne saavutamine Ayn Rand, The Virtue Of Selfishness. MUUTUNUD MAAILM. INDUSTRIAAL ÜHISKOND JÕUKUS PALJU ASJU.

Download Presentation

Kas nõustajaks olemine on õigus, kohustus või vastutus?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

Kas nõustajaks olemine on õigus, kohustus või vastutus?

Anu Virovere, MSc


Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

Inimese kõrgeim moraalne eesmärk on tema enda õnne saavutamine

Ayn Rand, The Virtue Of Selfishness


Muutunud maailm

MUUTUNUD MAAILM

INDUSTRIAAL ÜHISKOND

JÕUKUS

PALJU ASJU


Muutunud maailm1

MUUTUNUD MAAILM

TEADMUSMAJANDUS

ENESETEOSTUS

ELAMUS(TÖÖRÕÕM)


V ljakutsed inimesele peter drucker

Väljakutsed inimesele (Peter Drucker)

  • Uus maailm esitab igale inimesele uusi väljakutseid –

    • Tulla toime kiiruse ja muutlikkusega

    • Olla paindlik

    • Tulla toime vastuoludega

    • Omada põhimõtteid orienteerumiseks selles maailmas


Milline liik j b ellu

Milline liik jääb ellu?

  • Kõige suurem?

  • Kõige tugevam?

  • Kõige kiirem?

    Mitte ükski neist-ellu jääb kõige

    PAINDLIKUM


Iga inimese jaoks on t htis teada

Iga inimese jaoks on tähtis teada

  • Kes ma olen...

  • Missuguste põhimõtete järgi elan?

  • Mis on minu olemasolu mõte?

  • Kuidas säilitan MINA-PILDI terviklikkuse kiiresti muutuvas maailmas?

  • Kuidas olla pidevas uuenemises?

    -ELUKESTEV ÕPE


Eetika

EETIKA

  • Eetika on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis on juhitud hea ja õige printsiibist.

  • Eetika on katse määrata reeglid, mis peaksid juhtima inimtegevust ja eluväärtusi.

  • Eetika määrab kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema


Klassikalised eetikateooriad p avad vastata kahele k simusele

Klassikalised eetikateooriad püüavad vastata kahele küsimusele

  • Missugune on õige inimväärne elu?

  • Kuidas peaks inimene käituma?


Moraal

Moraal

  • Moraalis nähakse eetikateaduse uurimise objekti.

  • Moraali defineeritakse kui käitumisnormide ja printsiipide kogu, mis reguleerib inimeste vahelisi suhteid.


Moraali struktuur

Moraali struktuur

No

Normid, tavad

Moraali-printsiibid

Kõrgemad väärtused


Moraali funktsioonid

Moraali funktsioonid

  • Humaanne funktsioon

  • Regulatiivne funktsioon

  • Väärtuslik, orienteeriv funktsioon-moraali ideaalid väljenduvad elu mõttes, annavad hingeelule perspektiivi

  • Tunnetuslik funktsioon

  • Kasvatuslik funktsioon


Kanti iguste ja kohustuste teooria

KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIA

  • INIMESE MORAALSEKS TEGUTSEMISEKS PEAKSID NII ÕIGUSED KUI KA KOHUSTUSED OLEMA TASAKAALUS.

  • IGA ÕIGUS SÜNNITAB KOHUSTUSE

  • KOHUSTUSED TULENEVAD ÕIGUSTEST

  • ÕIGUSTE TEOORIA IIDSEKS VARIATSIOONIKS ON

  • KULDNE REEGEL -KÄITU TEISTEGA NII

    NAGU TAHAKSID, ET

    NAD KÄITUVAD SINUGA


Kanti iguste ja kohustuste teooria1

Absoluutsed õigused:

õigus elule

õigus vabadusele

õigus privaatsusele

õigus turvalisusele

õigus teada

õigus omandile

Peamised kohustused on:

vägivaldsusetus

usaldusväärsus

ausus

õiglus

enesekriitilisus

täiustumispüüd

KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIA


Positiivne ps hholoogia martin e p seligman ehe nn

Positiivne psühholoogiaMartin E.P.Seligman “Ehe õnn”

  • Aristoteles,

  • Platon,

  • Aquino Thomas

  • Vana Testament

  • Talmud

  • Konfutsius

  • Samuraikoodeks

  • Koraan


Hised voorused

Ühised voorused

  • Tarkus ja teadmised

  • Vaprus

  • Armastus ja humaansus

  • Õiglus

  • Kannatlikkus

  • Sprituaalsus ja mõistuseülese austamine


Kasvatuse kolm p hiv rtust

Kasvatuse kolm põhiväärtust

  • Iga inimene on väärtuslik, ainulaadne ja kordumatu

  • Iga inimene on ühtmoodi väärtuslik

  • Inimene on ühiskondlik olend, kelle elul on täiuslik tähendus vaid suhtlemisel teiste inimestega


Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

  • Kes on kasvataja, nõustaja ja õpetaja?


Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

Kas lapsevanemaks olemine, õpetamine ja kasvatamine on õigus, kohustus või voorus?


Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

Need, kes võtavad kasvatamist ja õpetamist õigusena, kogevad nendeks olemist auasjana ja naudivad õpetamist ja kasvatamist.

Tavaliselt nad väärtustavad ka õiglust.

Õiglus tähendab ka teatud nõudmiste esitamist.


Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

Kui õpetamine tundub kohustusena, tajutakse seda raske tööna.

Sel juhul nõutakse kasvatatavalt tänulikkust, alandlikkust ja kuulekust.

Eetika uurijad arvavad, et selline õpetaja või kasvataja ei käitu alati eetiliselt õigesti.


Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

Vooruste puhul lähtutakse kasvatuse taustal sellest põhimõttest, et inimene on loomult heatahtlik ja püüab sisemisest jõust tulenevalt aina paremaks inimeseks saada.


Hoolimise eetika

Hoolimise eetika

Kasvataja ameti üheks põhiväärtuseks võikski olla n-ö hoolimise eetika, mille all mõeldakse teistest inimestest, keskkonnast, ühiskonnast, inimkonnast ja tähtsateks peetavatest asjadest hoolimist ning hoolimise kasvatamist.


Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

Elu suured küsimused – mis on õige ja vale, hea ja halb – saavad vastuse läbi teiste inimeste.

Õpetamine on eetiline tegevus.

Vanemad, õpetajad ja täiskasvanud inimesed on tänapäeval ühiskonna esindajad ja ühiskonna poolt esitatud ootuste ellu viijad.


V rtused

VÄÄRTUSED

  • Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides.

  • Juhtimine on õigupoolest elufilosoofia (R.S.Sharma).


V rtuste funktsioonid

Väärtuste funktsioonid

Käitumise ja tegevuste seisukohalt on väärtustel järgmised funktsioonid:

  • annavad käitumisideaalid

  • on standardiks

  • on motivatsiooni allikaks

  • aitavad säilitada enesehinnangut

  • on aluseks otsustamisel


L pp ja tugiv rtused m rokeach

LÕPP- JA TUGIVÄÄRTUSED (M.Rokeach)

  • Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid –

    sageli väljendatavad inimese eesmärkidena

  • Tugiväärtused ehk abistavad väärtused (instrumentaalsed väärtused) –

    vahendid eesmärkide saavutamiseks


Rokeachi v rtused

Lõppväärtused

ELUTARKUS

ENESETEOSTUS

ENESEAUSTUS

KÜPS ARMASTUS

LUNASTUS

MUGAV ELU

NAUDING

PEREKONNA TURVALISUS

PÕNEV ELU

RAHU KOGU MAAILMAS

RAHVUSLIK JULGEOLEK

SISEMINE TASAKAAL

SOTSIAALNE TUNNUSTUS

TÕELINE SÕPRUS

VABADUS

VÕRDSUS

ÕNN

ÜMBRITSEV ILU

Instrumentaalsed väärtused

ABIVALMIS

ANDESTAV

ARMASTAV

AUS

EDASIPÜÜDLIK

JULGE

KORRALIK

KUJUTLUSVÕIMELINE

KUULEKAS

LOOGILINE

RÕÕMSAMEELNE

SALLIV

SÕLTUMATU

TASAKAALUKAS

VAIMNE

VASTUTUSTUNDLIK

VIISAKAS

VÕIMEKAS

Rokeachi väärtused


Areng ja arendus

ARENG JA ARENDUS

Vaimne - emotsionaalne

?

Eetiline

Lingvistiline

Sotsiaalne

Kognitiivne

Füüsiline


Ksikisiku eneseavalduse vormid

Üksikisiku eneseavalduse vormid:

Isiklikud omadused

Hoiakud

ET

EV

EU

EH

Võimed

Emotsioonid

ET – eneseteadvustamine

EV – eneseväärtustamine

EU – eneseusk

EH - enesehinnang


Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

TEISED INIMESED

Vaimsed motiivid

Usulised motiivid

ALTRUISTLIKUD MOTIIVID

Materiaalsed motiivid

Professionaalsed motiivid

MINA


Enesehinnang

Enesehinnang

  • Enesehinnang on kõikide asjade mõõt

  • Enesehinnang on suhtumine sellesse, mida ma endast tean

    • edutunne, kiitus, mida jagab välismaailm on lapsele väga olulised

  • EQ - õppida vaatlema oma tundeid ja nende alusel käituma


  • Mis on emotsionaalne intelligentsus

    Mis on emotsionaalne intelligentsus

    • Mõiste “emotsionaalne intelligentsus” võtsid 1990.aastal kasutusele USA psühholoogid Peter Salovey Harvardi ülikoolist ja John Mayer Hampshire´i ülikoolist, et kirjeldada eduks vajalikke emotsionaalseid omadusi.


    Nende seas on

    Nende seas on:

    • Empaatia

    • Tunnete väljendamine ja mõistmine

    • Enesevalitsemine

    • Sõltumatus

    • Kohanemisvõime

    • Teistele meeldimine

    • Inimestevaheliste probleemide lahendamine

    • Püsivus

    • Sõbralikkus

    • Lahkus

    • Austus


    Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

    Positiivse enesehinnangu aksioomid:

    • Mina olen väärtuslik.

    • Kõik need kelledest mina hoolin, hoolivad minust ka.

    • Kui ma midagi ette võtan, ma saavutan selle ka kui tublisti pingutan.

      Negatiivse enesehinnangu aksioomid:

    • Mina olen väärtusetu, elu on mõttetu.

    • Keegi ei hooli minust.

    • Mul ei õnnestu miski.


    Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

    Eneseteadlikkus tähendab:

    • Ettekujutust iseendast

    • Enda positiivsete külgede teadmist

    • Enda negatiivsete külgede teadmist

    • Teadmist, et me ei tea endast kõike

    • Enda tunnetest arusaamist

    • Iseenda aktsepteerimist

      Eneseregulatsioon:

    • Aru saada oma soovidest

    • Võime ära tunda,manipulatsiooni

    • Oskus kehtestada

    • Oskus otsida käitumise põhjuseid iseendas


    Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

    Milline peaks olema kasvamise ja õppimise keskkond?


    10 d naamilist liikumapanevat emotsiooni

    10 dünaamilist (liikumapanevat) emotsiooni

    • Obsession - idee, mis hoiab teid kindlas tegevuses

    • Challenge - väljakutse, soov võita

    • Passion - kirg, oma töö, toote, idee või konseptsiooni suhtes

    • Commitment - pühendumus

    • Determination - eesmärgikindlus

    • Delight - oskus nautida, tunda rõõmu

    • Love - soov anda

    • Pride - eneseuhkus, väärikus, uhkus oma organisatsioonist

    • Desire - soov olla ja omada

    • Trust - usk oma organisatsiooni väärtuslikusesse, usaldamine


    10 h vitavat tunnet

    10 hävitavattunnet

    • Nõrkus

    • Viha – antagonismi tunne

    • Apaatia

    • Stress

    • Mure – mure tuleviku pärast

    • Vaenulikkus

    • Kadedus

    • Aplus – kõrgenenud võimuiha

    • Enesekesksus

    • Mittesallimine, vihkamine


    Millisena n hakse kasvatust

    Millisena nähakse kasvatust?

    Üheks võtmeküsimuseks on, milles on kasvatuse olemus.

    Alice Miller (1986): kasvatus ja võimu kasutamine tähendavad sama asja.

    Võim kasvatuseetilise probleemina


    Nn ja tervis

    Õnn ja tervis

    • Stefan Klein oma raamatus “Õnne saladus” väidab, et õnnelikud inimesed on tervemad ja elavad keskmiselt kauem.

    • Inimese elustiil ja oskus olla õnnelik määrab tema eluea kestvuse ja elu kvaliteedi rohkem kui pärilikud tingimused, keskkond ja meditsiiniline teenindamine.


    Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

    Õnn

    • Õnn on tegevuse tagajärg, kirjutab Aristoteles.

    • Õnn ei ole juhuse või jumalate kingitus, vaid saab osaks sellele, kes oma võimalused optimaalselt ära kasutab.

    • See tähendab, et tark inimene paneb oma anded enda kasuks tööle.

    • Järeldus – õnn on inimlike võimaluste täitumises.

    • Uurijad väidavad, et õnne saab õppida, neid reegleid järgides.


    Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

    • LISALUGEMINE


    Kohlbergi moraaliteooria

    Kohlbergi moraaliteooria

    Inimese moraalsus saavutakse kasvamise ja arengu tulemusena. Ta on seotud inimese suhetega teiste inimestega ning määratud kultuurikeskkonnaga, kus laps kasvab. Alljärgnevalt vaatleme Kohlbergi moraaliteooriat.

    Kohlberg tugineb oma moraaliteoorias Piaget’ lapse kognitiivse (tunnetusliku) arengu tasemete teooriale. Kohlberg eristab 3 põhilist taset inimese moraalse arengu ontogeneesis ning jagab need omakorda kõik kaheks etapiks.


    J tkub

    Jätkub...

    Eelkonventsionaalne tase - õige ja vale defineeritakse nende terminitega, mis väljendavad isiklikke tundeid. Sellel tasemel valitseb egoism.

    Konventsionaalne tase - õige ja vale defineeritakse küll läbi subjektiivsete tunnete, aga on mõjutatud ka kollektiivsetest tunnetest. Õige on kõik see, mis sobib autoriteetsete figuuridega - vanemad, ühiskondlikud rolliootused (lasteaed). Kohustused = reeglid, normid. Sellel tasandil valitseb konformsus ja konsensus.

    Postkonventsionaalne tase - siin defineeritakse õige ja vale viitamisega objektiivsetele printsiipidele.


    J tkub1

    Jätkub...

    Moraalse kohustuse mõtte areng Kohlbergi teoorias on seotud ratsionaalse mõtlemise oskuste arenguga ning oskused sisaldavad deduktiivset loogikat ning võimet ennast distantseerida sellest, mis on isiklik, egotsentriline ja konsensusele baseeruv.


    Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

    I TASE – kuulekus ja karistus (obedience and punishment)

    Peamine põhjus teatud tegude mittetegemiseks on vältida karistust.

    Kuuletuda autoriteedile.

    II TASE – individualism ja vastastikkus (individualism and reciprocity)

    Kriteeriumiks, mis on õige, on isiklik kasu või hea iseendale.

    Mõnikord sõltub õige suhetest teistega. Mõiste ”fair play – aus mäng”, laps peab õppima arvestama teistega, kui tahab olla teiste poolt aksepteeritav mängukaaslane.


    Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

    III TASE – inimestevaheline konformism (interpersonal conformity)

    ”Hea poiss,” ”kena tüdruk,” ”kena inimene.” Sellel tasandil püütakse ära teenida teiste heakskiitu ja kohaneda ühiskonna nõudmistega.

    IV TASE – sotsiaalne süsteem ning kord ja seadus (law and order)

    Inimene on osa ühiskonnast ja peab täitma reegleid.

    Õige on seadusekohane. Sellel tasandil lähtutakse ennekõike valitsevatest reeglitest ja püütakse täita seadust.


    Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

    V TASE – sotsiaalne kokkulepe (social contract)

    Õige ja vale määramisel lähtutakse printsiibist: rohkem head võimalikult paljudele.

    Sellel tasandil peaks olema omaks võetud teatud filosoofilised moraali põhimõtted.

    VI TASE – universaalne eetiline printsiip (universal ethical principles)

    Siin ei tugine otsus lihtsalt tasemele ”parim paljudele,” vaid see on ”moraalse agendi” soov, et igaüks elaks nii hästi kui võimalik.


    Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

    Viies ja kuues tase vastavad kognitiivse arengu postkonventsionaalsele tasandile.

    Sellel tasandil vaatleb inimene moraalseid printsiipe kui universaalseid hindamiskriteeriume, mis võetakse aluseks konkreetsete otsuste langetamisel.

    Mitte kõik inimesed ei jõua oma arengus sellele tasandile.

    Sageli lähtutakse otsustamisel karistuse kartusest või soovist meeldida teistele inimestele ja üldised printsiibid ei ole iseenda jaoks ära tunnetatud.

    Näiteks loobutakse purjuspäi rooli istumisest kartuses politseile vahele jääda, mitte sellest, et see tegu on oma olemuselt halb ja võib tuua kahju teistele inimestele.


    Kas n ustajaks olemine on igus kohustus v i vastutus

    Me võime määrata inimese küpsust järgmisel viisil:

    Realistliku käsitluse omamine endast ja teistest;

    Iseenda ja teiste aktsepteerimine;

    Olevikus elamine, olles samal ajal teadlik nii minevikust ja tulevikust;

    Põhiväärtuste olemasolu;

    Oma võimete ja huvide arendamine, et eluga hästi toime tulla.

    Lisaks eelpoolöeldutele on olulised ka tolerantsus erisuste suhtes, oskus tunnistada, et mitte alati ei oma sa kõiki vastuseid ja terviklikkuse tajumine.

    Küpset isiksust iseloomustab ka elutarkuse olemasolu.


    Intelligentsuse liigid

    Intelligentsuse liigid

    • H.Gardner tõi esile 9 erinevat intelligentsust:

      ruumiline, kehalis-kinesteetiline, muusikaline, keeleline, loogilis-matemaatiline, interpersonaalne, intrapersonaalne intelligentsus, naturalistlik intelligentsus, eksistentsiaalne intelligentsus

      IQ testid põhinevad loogilis-matemaatilisel intelligentsusel

    • Lisaks eelpooltoodutele toob Goleman juurde EQ – emotsionaalse intelligentsuse

    • Sternbergpraktilise intelligentsuse

    • Zohar jt lisasid SQ – sünaptilise ehk vaimse intelligentsuse


  • Login