1 / 22

Maamaksust ja maamaksuvabastusest

Maamaksust ja maamaksuvabastusest. Einike Uri Tallinna Linnavaraameti juhataja. Mõisted. Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks. Maa maksustamishind leitakse maa korralisel hindamisel, mis toimuvad perioodiliselt Vabariigi Valitsuse poolt määratud hindamisaastal.

lucian
Download Presentation

Maamaksust ja maamaksuvabastusest

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Maamaksust ja maamaksuvabastusest Einike Uri Tallinna Linnavaraameti juhataja

  2. Mõisted Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks. Maa maksustamishind leitakse maa korralisel hindamisel, mis toimuvad perioodiliselt Vabariigi Valitsuse poolt määratud hindamisaastal. Maa korralised hindamised Eestis - 1993.a, 1996.a ja 2001.a. Maamaks on ainus riiklik maks, mis laekub 100% KOV eelarvesse. Maamaksu maksab maa omanik või maa kasutaja. Maamaksu määra kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu vahemikus 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Maksumäära saab volikogu muuta maksustamisaasta 31. jaanuarini.

  3. Maamaksumäära näited Harjumaa omavalitsustest on maksimaalse määra 2,5%, kas osale või kogu territooriumile, kehtestanud näiteks Maardu, Paldiski, Saue, Keila, ja Tallinn, samuti Harku, Jõelähtme, Kernu, Kiili, Kose, Kuusalu, Kõue, Nissi, Padise, Rae, Saue ja Viimsi vald. Maksumäära on 2,5 protsendini tõstnud ka Halliste, Kehtna, Kõrgessaare, Pühalepa, Tähtvere vald jt. Linnadest näiteks Põltsamaa, Pärnu, Võhma, Kärdla, Haapsalu, Paide, Jõhvi, Jõgeva, Narva, Kohtla-Järve. Erand on Tartu, kus ka 2013. aastal on maamaksumäär endiselt 1%.

  4. Maamaksuseaduse muudatustest 2013.a enam avaldust esitama ei pidanud Maamaksuvabastus määrati riigi registrite andmete alusel maamaksuseaduses sätestatud tingimustel. Selleks kontrolliti maamaksuseaduses sätestatud tingimustele vastavate isikute andmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel seisuga 1. jaanuar 2013.

  5. Maamaksust vabastamise tingimustest Maamaksust vabastatakse maa omanik ja maa kasutaja, sh korteriomanik ja hoonestusõiguse ning kasutusvalduse omanik juhul, kui see on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Maksuvabastus määratakse elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas tiheasustusega aladel kuni 1500m² ulatuses ja hajaasustusega aladel kuni 2 ha ulatuses.

  6. Maksuvabastus linnaositi

  7. Maamaksuvabastus linnaositi

  8. Täiendav maamaksuvabastus Täiendav maamaksuvabastus on Tallinna linnas antud represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele. 2013. aastal maamaksuvabastuse saamiseks oli võimalik represseeritutel esitada avaldusi maamaksust vabastamiseks kuni 10. jaanuarini. Pärast 10. jaanuarit esitatud avalduste alusel vabastatakse represseeritud maamaksust 2014. aastal.

  9. Probleemid 2013. aasta üleriigilise maamaksuvabastusega Maamaksuvabastuse rakendamiseks analüüs puudub, maamaksuseaduse muudatused on kiirustades ettevalmistatud. Üleriigiline maamaksu infosüsteem MAKIS rakendub 2015 aastal. Erisused koduomanike kaasomandi ja korteriomandi puhul.

  10. Kaasomandi erisused Eelmisel aastal ei sõltunud kaasomandi korral maamaksuvabastus omanike arvust. 2013. aastal on kaasomanikud maamaksust vabastatud 1500m² ulatuses tiheasustusega aladel (ja 2 ha ulatuses hajaasustusega aladel) maatüki kohta kokku. Kui tiheasustusega alal asuv maatükk on suurem kui 1500 m², siis sõltub maksuvabastuse suurus maatükki omavate kaasomanike arvust. Nt. 3000 m² suurusel maatükil on kaks kaasomanikku. Vastavalt seadusele on maamaksust vabastatud 1500m² suurune osa maast. St. kumbki omanik vabastatakse 750 m² ulatuses ja ülejäänud osa eest tuleb kaasomanikel maksta. Kui kaasomanikke on kolm, siis vabastatakse maamaksust iga kaasomanik 500 m² ulatuses.

  11. Korteriomand Korteriomandite omanikud on maamaksust vabastatud 1500m² ulatuses tiheasustusega aladel kui korteriomaniku elukoht on sellel maal asuvas hoones vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Erinevalt kaasomandist on iga korteriomandi omanik maksust vabastatud 1500 m² ulatuses isiku kohta. Nt. Kortermaja, mille kinnistu on 4000 m², on jaotatud korteriomanditeks. Kortermajas on kokku 40 korteriomanikku. Iga korteriomanik on maamaksust vabastatud kuni 1500 m² ulatuses. Seega iga korteriomanik, kelle elukoht on vastavalt rahvastikuregistri andmetel registreeritud samal aadressil, saavad maamaksuvabastust.

  12. Mitme sihtotstarbega kinnistud Maa omanikud, kellele kuuluva maa sihtotstarve on osaliselt elamumaa ja osaliselt ärimaa (nt 30% ärimaa, 70% elamumaa), omavad kaasomandina nii elamise otstarbeks ette nähtud maad kui ka ärilisel eesmärgil kasutatavat maad. Kui elamumaalt on korteriomanik maamaksu tasumisest vabastatud, siis temale kuuluva ärimaa osa eest tuleb tasuda maamaksu. Selline olukord tuleneb maa maksustamise õiguslikust korraldusest Eestis, kuid on ebaõiglane.

  13. Õiguskantsler taunib maamaksuvabastusega hämamist

  14. Sihtotstarbe määramisest Maaüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutusotstarbest tulenev sihtotstarve. Ühele katastriüksusele võib määrata kuni kolm sihtotstarvet 5%-lise täpsusega. Sihtotstarbe muutmise aluseks on detailplaneering, kasutusluba või ehitusluba. Nt. Viiekorruselise hoone, mille esimesel korrusel on äripinnad ja järgmisel neljal korrusel korterid, maaüksuse (krundi) sihtotstarbeks on elamumaa (E) 80 % ja ärimaa (Ä) 20 %.

  15. Kinnistu koosneb mitmest katastriüksusest Maamaksuseaduses on mõiste elamumaa jäänud defineerimata, täpsemalt piiritlemata - näiteks kinnistuga. Maareformi või arendustegevuse käigus ei ole ümberkruntimise või maade liitmise tegevusi lõpule viidud.

  16. Näide

  17. Ühel elamumaal mitu erinevat korteriomandit Viimaste aastate praktikas seatakse majas asuvate erinevate pindade osas erinevad korteriomandid (nt korter, panipaik, parkimiskoht). Nende maksustamine toimub eraldi ja soodustust saab vaid ühe korteriomandi osas. Põhjustab korteriomanike ebavõrdset kohtlemist.

  18. Registrite andmete kvaliteet Probleemid riiklike registrite andmete osalisest mitteühildumisest. Riiklikud registrid (kinnistusraamat, ehitisregister, rahvastikuregister) ei ole täielikult üle läinud aadressandmete süsteemile, mis on omakorda põhjustanud palju andmetöötluse probleemening sellega seoses lisatööd KOVidele.

  19. Maamaksu summa üle 5 euro Maksu- ja Tolliamet liidab KOVi piires isiku kõikide maakasutuste maksukohustused ning maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on vähem kui 5 eurot. Näide: Isikul on kolm kinnistut. Esimese kinnistu maamaks on 2 eurot, teise kinnistu maamaks on 3 eurot ja kolmanda kinnistu maamaks on 6 eurot.Sel aastal saab isik maksuteate maamaksu summale 2+3+6=11 eurot. Eelmisel aastal talle kahe esimese kinnistu puhul maksuteadet ei esitatud ning tal tuli tasuda vaid kolmanda kinnistu eest 6 eurot.

  20. Riigikontrolli aruanne maamaksu arvestamise kohta 2013. aastast rakenduv kodualuse maa maksuvabastus töötati välja kiirkorras, kuna seda nõudis valitsusliidu lepe. Ühtegi analüüsi selle kohta, kas seadus on plaanitaval kujul üldse rakendatav ja milliste kuludega on seda võimalik rakendada, ei tehtud. (Riigikontrolli aruanne Riigikogule „Maamaksu arvestamisega seotud probleemid“. Tallinn, 19. november 2012)

  21. Maamaksu info www.eesti.ee portaalis on avatud alates 1. veebruarist 2013 koduomaniku maamaksuvabastuse teenus, kus on näha maksuvabastuse suurus. E-maksuamet

  22. Küsimuste ja probleemidega, palun võtke ühendust Kontakt: Tallinna Linnavaraamet Vabaduse väljak 10, III korrus infotelefon 6404454

More Related