Muld

1. Muld 2008

2. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus;

3. Murenemise tähtsus looduses: • tekivad setted, muld, muutub pinnamood. • Muld on elukohaks paljudele organismidele. • Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele.Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. • Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. • Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend.

4. MULLA KOOSTIS Mulla horisont Mulla profiil VEDEL OSA 25% GAASILINE OSA 25% TAHKE OSA 50% ORGAANILINE ANORGAANILINE ORGANISMID HUUMUS KIVIMID MINERAALID Millises horisondis on enim orgaanilist ainet?

5. Muld koosneb erineva suurusega mineraalosakestest kruus liiv aleuriit savi Sellel skaalal nähtamatu Aleuriit on purdsete, mille terasuurus on 2...62,5 μm (Wentworthi lõimiseskaala). Aleuriit on terasuuruselt savi ja liiva vahepealne sete. Omadustelt ja tekkelt on aleuriit pigem liiva kui savi sarnane. Sarnaselt liivale koosneb ka aleuriit valdavalt kvartsiteradest. Mõnikord nimetatakse aleuriiti tolmuks või mölliks. Aleuriidist koosneb suurem osa lössist. Veest üleküllastunud aleuriidi ja savi segu on muda. Aleuriidist moodustunud liivakivi sarnane kivim on aleuroliit (allikas: Wikipedia). Kus on mullaosakeste vahelised poorid suuremad – liiv- või savimullas?

6. Mulla mehaaniline koostis ehk Liivaosakese d < 2mm Eripind ~10 cm²/g Saviosakese d < 0,02mm Eripind >100 cm²/g Füüsikalise savi moodustavad osakesed, mis on väiksemad kui 0,02 mm Mis on mulla lõimis? Kumb on savisem - saviliiv või liivsavi?

7. Muldade tihenemine Mida tähendab muldade tihenemine? Selgita joonise põhjal. Millised tegurid soodustavad muldade tihenemist? Joonista mulla koostise sektordiagramm, mis kujutab tihenenud mulda. ? normaalse lasuvustihedusega muld

8. Mulla niiskus Selgita, kuidas mõjutab mulla vee- ja õhusisaldust: - pikaajaline põud? - pikaajaline sajuperiood?

10. Millised toodud mullatekketeguritest mõjutavad enim huumusekujunemist? Põhjenda! KLIIMA Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimejäänuste kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine ELUSTIK Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhustamisele) RELJEEF Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht AEG Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 – 12000 aastat LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis (toitained); Happesus või aluselisus; Sügavus, värvus, struktuur

11. KLIIMA - murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, lõppsaadus. - sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). - sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. • ELUSTIK • Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. • Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeem aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Millised toodud mullatekketeguritest mõjutavad enim huumusekujunemist? Põhjenda! AEG Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. RELJEEF -Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. -Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjap aeglasemalt. -Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. LÄHTEKIVIM Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse.

12. Inimtegevuse mõju • Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. • Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.

13. B. lõuna põhi C. A. põhjaveetase D. Märkige, millises joonisel kujutatud kohas • soojenevad mullad kõige kiiremini ……… • on erosiooniohtlikkus suurim ……………… • on mullad kõige niiskemad ………………… • on mullad kõige põuakartlikumad …………