1 / 30

Õppekava arendustöö etapid

Õppekava arendustöö etapid. Ain Tõnisson Haridus- ja teadusministeerium 03.10.08. Sisukord. Õppekavatöö ajaline perspektiiv ja korraldus PGS-muutused Põhikooli õppekava üldosa Gümnaasiumi õppekava üldosa Ainekavade arendus.

loman
Download Presentation

Õppekava arendustöö etapid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Õppekava arendustöö etapid Ain Tõnisson Haridus- ja teadusministeerium 03.10.08

  2. Sisukord • Õppekavatöö ajaline perspektiiv ja korraldus • PGS-muutused • Põhikooli õppekava üldosa • Gümnaasiumi õppekava üldosa • Ainekavade arendus

  3. 1. Õppekavatöö ajaline perspektiiv vastavalt lähteülesandele põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava arendamiseks aastatel 2008-2011 (seisuga 17.06.08) • PGSi muutmise seaduse eelnõu on valmis aruteludeks. Tähtaeg: 01.08.08 • Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade üldosade projektid (läbivate teemade lisaga) ning ettepanekud võimalike muutustega teistesse õigusaktidesse on valmis aruteludeks. Tähtaeg: 01.08.08 • Ainekavade projektid on valmis aruteludeks, avalikkusele tehakse kättesaadavaks selleks hetkeks olemasolevad kommenteerivad materjalid. Tähtaeg: 01.08.09 • Põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade eelnõud (üldosa ja kõik lisad) ja õppekavade rakenduskavade eelnõud. Tähtaeg: 01.12.09 • Õppekava juhendmaterjalide loomine algab koos õppekava puudutavate õigusaktide ettevalmistamisega ning osalt avalikustatakse õppekavaprotsessi erinevates etappides. Täpne koosseis ning ajakava lepitakse kokku 2008. aasta jooksul.  • Uuendatud õppekava rakendumine koolides algab alates 2010/2011 õppeaastast.

  4. 1. Õppekavatöö korraldus RÕK nõukogu – arendamise lähteülesanne Ekspertkogu – ettepanekud HTM üksus – koordinatsioon, PGS, üldosad Kaastöötajad ja eksperdid Huvirühmad ja arutelu REKK – tööd ainevaldkondade ja ainetega (va matemaatika) TÜ – läbivad teemad, lõiming, õppe disain ja õpitulemuste sõnastamine, matemaatika

  5. 2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekavaga seotud muutused (1) Põhikoolis ja gümnaasiumis omandatav üldharidus: 1) toetab Eesti keele ja kultuuri kestmist ja jätkusuutlikku arengut; 2) loob võimalused Eestis elavate rahvusvähemustele oma kultuuri tundmaõppimiseks ja tutvustamiseks; 3) toetab Eesti ühiskonna poliitilise korralduse, majanduse ja kultuuri edukat toimimist ning tasakaalustatud arengut; 4) loob eeldused oma elu ja tööga hästi hakkama saava, keskkonda positiivselt ümberkujundava, õnneliku ja väärika isiksuse arenguks.

  6. 2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekavaga seotud muutused (2) Põhikool on kohustatud tagama õpilasele võimalused: 1) koolikohustuse täitmiseks ja põhihariduse omandamiseks; 2) saavutada valmisolek õpingute jätkamiseks gümnaasiumis või kutseõppes; 3) saavutada valmisolek olla iseseisev, aktiivne, loov, eetiline, vastutustundlik, tasakaalukas, koostöövõimeline, rahuarmastav ja terve isiksus ning ühiskonnaliige, kes on võimeline määratlema ennast oma rahva liikmena; 4) arendada asjatundlikkust, mida ta vajab ühiskonnas ja elus toimetulekuks ning valikute tegemiseks edasisel õpiteel. (3) Gümnaasiumis on kohustatud tagama õpilasele võimalused: 1) üldkeskhariduse omandamiseks; 2) saavutada valmisolek õpingute jätkamiseks kõrgkoolis või kutseõppes; 3) areneda iseseisvaks, aktiivseks, loovaks, eetiliseks, vastutustundlikuks, tasakaalukaks, koostöövõimeliseks, rahuarmastavaks ja terveks isiksuseks ning ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline määratlema ennast oma rahva liikmena, eurooplasena ning ka maailmakodanikuna; 4) arendada asjatundlikkust, mida ta vajab ühiskonnas ja elus toimetulekuks, heaoluks ning eneseteostuseks ja elukestvaks õppeks.

  7. 2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekavaga seotud muutused (5) Õppe korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile lastele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, elukohast või hariduslikest erivajadustest; 2) õpilaste liikumisel ühelt haridustasemelt või kooliastmelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi; 3) kool lähtub oma tegevuse korraldamisel ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimalusel vanemate ettepanekute ja piirkonna eripäraga; 4) kool on riiklike õppekavade piires vaba ja vastutav õppeprotsessi kujundamisel ning võimaldab õpetajal valida kasutatavaid meetodeid ja õppematerjale; 5) õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooliõppekavas põhikooli valikainete ja gümnaasiumi õppesuundade kujundamisel ning individuaalsetes õppekavades; 6) kool teeb oma tegevuse korraldamisel koostööd õpilaste, piiratud teovõimega õpilaste puhul nende seaduslike esindajatega, õpetajate, koolipidaja, asukohajärgse kohaliku omavalitsuse, paikkonna riigiasutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikeühendustega.

  8. 2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekavaga seotud muutused • Põhihariduse standardid kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud-, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks lihtsustatud riiklikus õppekavas kooliastmeti. Kooliastmed määratakse vastavas riiklikus õppekavas. • Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. • Õpilase ja kooli, piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja kooli kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist kooli õppe- ja kasvatustöö osana tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli- või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi. • Kool on kohustatud võimaldama õpilasele gümnaasiumiastmes riigikaitseõpetuse kursuse läbimise. Õpilasele on riigikaitseõpetuse kursusel osalemine vabatahtlik. • Kool on kohustatud õpetama mittekonfessionaalset religiooniõpetust, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15. Religiooniõpetuse õppimine on vabatahtlik.

  9. 2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekavaga seotud muutused Õpilaste suurim lubatud õppetundide nädalakoormus põhikoolis on:1) 1. klassis 20 õppetundi;2) 2. klassis 23 õppetundi;3) 3. ja 4. klassis 25 õppetundi;4) 5. klassis 28 õppetundi;5) 6. ja 7. klassis 30 õppetundi;6) 8. ja 9. klassis 32 õppetundi. Põhikoolis on nädala õppetundide summa ainevaldkonniti järgmine: 1) eesti keel või muu kooli õppekeeleks olev keel ja kirjandus: 46 tundi; 2) võõrkeeled: 33 tundi (eesti keelest erineva õppekeelega koolis 51 tundi, sh riigikeel 30 tundi); 3) matemaatika: 36 tundi; 4) loodusained: 30 tundi; 5) sotsiaalained: 21 tundi; 6) kunstiained: 23,5 tundi; 7) tehnoloogia: 14,5 tundi; 8) kehaline kasvatus: 22 tundi. Õpilaste väikseim lubatud koormus gümnaasiumis on 96 kursust (à 35 tundi). Kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe maht on 63 kursust ning see jaguneb ainevaldkonniti järgmiselt: 1) eesti keel või muu kooli õppekeeleks olev keel ja kirjandus: 9 kursust; 2) võõrkeeled: 12 kursust (eesti keelest erineva õppekeelega koolis 15 kursust, sh riigikeel 9 kursust); 3) matemaatika: 9 kursust; 4) loodusained: 13 kursust; 5) sotsiaalained: 8 kursust; 6) kunstiained: 6 kursust; 7) kehaline kasvatus: 6 kursust. NB! Gümnaasiumi kohta otsust ei ole, kajastub üks alternatiividest

  10. 3. Põhikooli riikliku õppekava üldosa tööversioon seisuga 02.10.08 Taotlused (mida me saada tahame?) • Põhikooli ülesanded • Alusväärtused • Õppe korraldamise põhimõtted • Võtmepädevused • 1) emakeelepädevus; • 2) võõrkeeltepädevus; • 3) matemaatikapädevus; • 4) loodusteaduslik pädevus; • 5) tehnoloogiline pädevus; • 6) sotsiaalne pädevus; • 7) esteetiline pädevus; • 8) õpipädevus; • 9) enesekohane pädevus; • 10) tegutsemispädevus. Sarnane lai suund kehtiva õppekavaga, loodetavalt lihtsam esitus.

  11. 3. Põhikooli riikliku õppekava üldosa tööversioon seisuga 02.10.08 Selgus, kuidas taotlused saavutatakse? Taotluste realiseerimine • Oodatavad õpitulemused • Nõuded õpikeskkonnale • Põhimõtted vaimse ja sotsiaalse õpikeskkonna kohta • Kohustuslikud õppetegevused kirjeldatakse ainekavades ja õpilase loovtööna seitsmendas või kaheksandas klassis. • Kohustuslik õppesisu kirjeldatakse ainekavades. • Vajalikud õpikeskkonna erinõuded kirjeldatakse ainekavades. • Esitatakse nõuded õppekorraldusele • Esitatakse nõuded hindamisele. Vajalikud erinõuded hindamisele õppeainetes esitatakse ainekavades.

  12. 3. Põhikooli riikliku õppekava üldosa tööversioon seisuga 02.10.08 Lähteseisukohad • Käsitus inimese arengust ja arengukeskkonnast • Õppekava õpi-, teadmus- ja õpetamiskäsitus • Õpikeskkond • Vaimne • Sotsiaalne • Füüsiline • Kooliorganisatsioon Koondada head kooli ja õpetust kirjeldav

  13. 3. Põhikooli riikliku õppekava üldosa tööversioon seisuga 02.10.08 Lõimida ained ainevaldkonniti Õppe sisu • Ainevaldkonnad 1) emakeel ja kirjandus 2) võõrkeeled 3) matemaatika; 4) loodusained; 5) sotsiaalained; 6) kunstiained; 7) tehnoloogia; 8) kehaline kasvatus. • Läbivad teemad 1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine, 2) keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng, 3) kodanikuühiskond ja ettevõtlikkus, 4) omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus, 5) teabekeskkond, 6) tehnoloogia ja innovatsioon, 7) tervis ja ohutus, 8) väärtused ja kõlblus.

  14. 3. Põhikooli riikliku õppekava üldosa tööversioon seisuga 02.10.08 Kindlus koolidele ja võimalus koolidele Õppekorraldus Tunnijaotusplaan klassiti ja kooli kohustused kooliastmeti Kool tagab õpilasele kooliastme jooksul õppe kohustuslikes õppeainetes mahus, mis vastab vastavate õppeainete kooliastme klasside summaarsele mahule. Kooli õppekavas võidakse teha erisusi paragrahv 29 lõikes 1 toodud tunnijaotusplaanist, tagades õppe kooliastme summaarses mahus. Tunnijaotusplaan klassiti kirjeldatakse kooliõppekavas. Kooli võimalus muuta õppeainete loendit Kool võib kooli hoolekogu kooskõlastuse olemasolul viia sisse erinevusi riikliku õppekava kohustuslike õppeainete ja läbivate teemade loendisse ning tunnijaotusplaani, tagades võrdväärsed võimalused õpitulemuste saavutamiseks ning teiste riiklikust õppekavast tulenevate nõuete täitmiseks. Kooliõppekavas kirjeldatakse seosed riikliku õppekava nõuetega. Nimetatud erinevuste olemasolul kooliõppekavas esitatakse kooliaasta lõpul või lapsevanema palvel õpilaste hinded riiklikus õppekava kohustuslike õppeainete loendi alusel. Loovtöö Seitsmendas või kaheksandas klassis korraldab kool õpilastele loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö vm. Loovtöö temaatika valitakse läbivate teemade alusel kooli poolt, täpsema teemavaliku teevad õpilased. Loovtööd võib teostada nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Loovtöö korraldus kirjeldatakse kooliõppekavas. Surve loovuseks ja koostööks

  15. 3. Põhikooli riikliku õppekava üldosa tööversioon seisuga 02.10.08 • Õpilaste nõustamine • Koostöö lapsevanemaga Kultuuriliste ja hariduslike erivajadustega õpilased • Erineva kultuuritaustaga ja õppekeelest erineva emakeelega õpilased • Hariduslike erivajadustega õpilased Et õpe oleks sobiv õpilase vajadustega

  16. 3. Põhikooli riikliku õppekava üldosa tööversioon seisuga 02.10.08 Hindamine ja põhikooli lõpetamine • Hindamine • Eesmärgid • Kujundav ja kokkuvõttev hindamine • Tagasiside • Põhikooli lõpetamine Saavutatakse ainult seda, mida hinnatakse => hinnata tuleb seda, mida tahetakse saavutada Kooli lõpetamisse puutuv on õppekava osa

  17. 4. Gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa Gümnaasiumi alternatiivsete lähenemiste ning tunnijaotuse üle puuduvad otsused. Küsimused: • Põhikool ja gümnaasium erinevused? Põhitaseme õpe ja kesktaseme õpe on kontseptuaalselt erinevad, millel on erinevad eesmärgid, sisu ja korraldus. Gümnaasiumit nähakse iseseisva koolitüübina, samas ei nähta põhikooli ja gümnaasiumi eristamist esmase ülesandena. Nähakse ette gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste tihedamat integreerumist. • Missugune peaks olema gümnaasiumide võrk? Gümnaasiumide võrgu arendamisel lähtutakse põhimõttest, et õpilasele võimaldatakse endale lähimas gümnaasiumis kvaliteetne tema huvidele vastav gümnaasiumiharidus. Missugused on koolile esitatavad mõistlikud nõudmised selles osas? • Kuidas tagada kvaliteet? Gümnaasiumi kvaliteedi tagamiseks sekkutakse tugevamini õpikeskkonna ja kvalifitseeritud õpetajaskonna olemasolusse. Selleks esmajärjekorras a) kirjeldatakse RÕKs ainealased õpikeskkonna vajadused, b) kirjeldatakse RÕKs süvendavad kursused ning eeldatakse vastava õppe võimekust igas gümnaasiumis, c) muudetakse õpetajate kvalifikatsiooni puudutavat määrust viies sisse nõude õpetaja ainealasele kvalifikatsioonile (praegu ainevaldkondlik). • Kas meil on prioriteet? Gümnaasiumi rahastamismudelis arvestatakse vajadusega rahastada erinevalt õppekohti erinevates õppesuundades. Eelkõige nähakse selles võimalust kasvatada loodusteaduste, tehnoloogia ja matemaatika süvendatud õppes osalevate õpilaste hulka. • Kas on vaja sekkuda üldkesk- ja kutsekeskhariduse proportsiooni? Sekkutakse üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse proportsiooni. Kuidas seda teha? Missugune on soovitud proportsioon?

  18. 5. Ainekavade arendus Etapid: • ainevaldkonna lähteülesanne • ainevaldkonna lähteülesande kooskõlastamine • ainevaldkonnast tulenevad ettepanekud õppekava üldosa sõnastamiseks • õppeprotsessi planeerimine • ainekava • arutelud • juhendmaterjalid

  19. 5. Ainekavade arendus – ainevaldkonna lähteülesanne Vajalik kokku leppida sisulised positsioonid, mida arvestades ja millest lähtudes arendustööd läbi viiakse. • Aluseks võetavad dokumendid • Ainevaldkonna lähtekohad ja eesmärgid. Sõnastatakse peamised arusaamad, millest lähtub ainevaldkonnas läbiviidav õpe ning eesmärgid ning ülesanded, mida ainevaldkond ja seal olevad ained ellu viivad. Võrreldes üldosasse minevaga ei eeldata siin kindlat vormi. Siinne tekst peaks olema aluseks hilisemale juhendmaterjalile, kus toodu peaks leidma lahtikirjutamist. • Ainevaldkond ja õppekava arendustöö prioriteedid (LÜ 2.). Kirjeldatakse ainevaldkonna panustamist prioriteetide elluviimisel.   • Ainevaldkond ja õppekava arenduseesmärgid (LÜ 1.2.)Mida valdkond saab teha nimetatud muredega. • Ainevaldkonna arendamiseeesmärgid ja prioriteedid, mille lahendamisele peab arendus kaasa aitama (sh erinevates strateegiates toodud vajadused). Kirjeldatakse hetkeolukord ja tee edasiminekuks. • Ainevaldkonna aluskokkulepped. (sh tunnijaotus aineti ja klassiti). Lisaks tunnijaotusele on erinevates valdkondades teisi olulisi kokkuleppeid, nt kirjanduse algus või aluseks võetavad keeletasemed. Või et lähtutakse sellest või tollest tehtud arendustööst. Materjalid kättesaadavad alates 6. oktoobrist www.oppekava.ee

  20. 5. Ainekavade arendus – ainevaldkonna lähteülesande kooskõlastamine • Lähteülesande kooskõlastamise eesmärgiks on tagada nii arendajatele kui tellijatele kindlus, et arendustööd viiakse läbi mõistlikus suunas. • Kooskõlastamine toimub: • a) asjassepuutuvates aineliitudes ja teistes institutsioonides (selle nimekirja arutavad läbi REKK ainevaldkonnajuht ja HTM koordineerijad), • b) pärast seda HTM koordineerijatega. • Kui HTM koordineerijad või ainevaldkonnajuhid või HTM ekspertkogu peab vajalikuks, siis toimub kooskõlastamine ekspertkogus. Kui ekspertkogu või RÕK nõukogu peab vajalikuks, siis viiakse küsimused RÕK nõukokku. Selles etapis tulevad eeldatavasti sisse nihked ainevaldkonniti. Siiski eeldatakse enamuste ainevaldkondade puhul selgust 30.10.08. Vastutus HTM ja REKK vahel: HTM, vajadusel ekspertkogu ja RÕKnõukogu – HTM; aineliidud jne – REKK.

  21. 5. Ainekavade arendus – ainevaldkonnast tulenevad ettepanekud õppekava üldosa sõnastamiseks Õppekava üldosa loomisel on oluline ainevaldkondade esindajate panus üldosa tekkesse, palutakse ettepanekuid õppekava üldosa sõnastamiseks. Samuti on vajalikud ettepanekud teistele ainevaldkondadele ja ainetele Tulemuseks • Ettepanekud üldosa sõnastamiseks (va küsimustes, mis on RÕK nõukogu otsused) • Ettepanekud teistele töörühmadele Tähtajaks 30.11.08.

  22. 5. Ainekavade arendus – õppeprotsessi planeerimine (koos rakendusvajaduste hindamisega) • Ainekavade koostamisele peab eelnema (või toimuma paralleelselt) töö, kus püstitatakse eesmärgiks seatavad õpitulemused ning seotakse need õppesisu, kasutatava aja, metoodiliste lahenduste, õpikeskkonna ning hindamisega. • Selle töö käigus on võimalik planeerida ka lõimingut ning tööd läbivate teemadega. Samuti on mõistlik märkida muutused võrreldes kehtiva ainekavaga ning hinnata rakendusvajadusi. • Õppe planeerimisel on toeks TÜ ÕAK poolt pakutav nõustamine läbivate teemade, õpitulemuste sõnastamise ja lõimingu osas. Tähtaeg tööversioonile 12.01.09, seejuures • Eeldades, et eelmistel õppekava arendusfaasidel on mitmetes ainetes palju ära tehtud ning kaasatavad õpetajad omavad õppe planeerimise kogemust (igapäevaselt koolis), siis ei alustata tühjalt kohalt. • Töö 4. etapiga võib alata enne 3. etapi lõppu, aga arvestada tuleb võimalikke muutusi, mida 3. etapp kaasa võib tuua. • Avaliku arvamuse mõistlikuks kaasamiseks on otstarbekas demonstreerida tööversioone

  23. 5. Ainekavade arendus – õppeprotsessi planeerimine Miks on vaja õpet planeerida õppekava tegemise juures: * Et hinnata õpitulemuste, õppesisu, õppetegevuste ja ajaressursi kooskõla • Tulemus peab olema selline, et arukas õpetaja suudaks otsustada, kas sellised õpitulemused on ette antud aja jooksul elluviidavad * Et edendada tsunftisisest üksmeelt * Et anda abi õpetajale

  24. 5. Ainekavade arendus – õppeprotsessi planeerimine Õppe planeerimisel on keskne leppida kokku, mida me tahame õppega saavutada – missugused on oodatavad õpitulemused. Püütakse siduda järgmisi elemente või vähemalt osasid neist: • Õpitulemused • Õppesisu • Õppetegevused ja metod. soovitused • Kasutatav aeg (kas tundides või proportsioonina) • Hindamine • Tingimused õpikeskkonnale • Võimalik diferentseerimine • Võimalused lõiminguks ja läbivate teemade käsitlemiseks • Kommentaarid muutustest võrreldes kehtiva ainekavaga ja rakendamisvajadus

  25. 5. Ainekavade arendus – õppeprotsessi planeerimine Kuivõrd ainete lähtepositsioonid on erinevad, siis saab olla erinev ka esimese tööversiooni (ja teiste versioonide) valmidusaste (detailsus, elementide rohkus). Kuivõrd aineloogikad on erinevad, siis võivad erinevad esitused. Otsus tehakse koos REKK ainevaldkonnajuhi ja HTM koordineerijatega. Tulemuseks on: • Õppeprotsessi kirjeldus • Rakendusvajaduste hinnangud Iga järgmine versioon on parem kui eelmine!

  26. 5. Ainekavade arendus – ainekava Kaalutakse tõsiselt, missugused osad õppeprotsessi kirjeldamisel tekkinust peaksid olema: • kõigile koolidele kohustuslikud • kajastatud kindlasti õppematerjalides • olema aluseks välishindamisele. Ainevaldkond „……“ • Ainevaldkonna kuuluvus. Missugused ained kuuluvad ainevaldkonda ja mis klassist algab? • Ainevaldkonna lühikirjeldus • Ainevaldkonna eesmärgid. • Ainevaldkonna roll võtmepädvuste ja läbivate teemade elluviimisel, suhe teiste ainevaldkondadega • Ainevaldkonna sisemine ülesehitus. Ülevaade ühistest olulistest rõhuasetustest, põhimõtetest, kontseptsioonidest, käsitlusviisidest, teemadest. Samuti tuleks tuua välja erisused, mille poolest ainevaldkonna õppeained üksteisest erinevad. (max 2 lk kirjeldav tekst)

  27. 5. Ainekavade arendus – ainekava • Õppeaine „…. “ • Üldalused • Õppeaine lühikirjeldus. Sarnaselt ainevaldkonnale 3-4 rida. Kui ainevaldkonnas on üks õppeaine, siis tuuakse ainult õppeaine kirjeldus • Õppeaine eesmärgid. Loeteluna konkreetsed eesmärgid. • Õppeaine kirjeldus. Tegemist on seletava tekstiga, kus a) kirjeldatakse aine osised, b) olulisemad aluseks võetavad kontseptsioonid ja rõhuasetused, c) õppetegevused ja nende muutumine kooliastmeti, d) muu oluline info, mis ei ole otseselt sätestav, aga mis vajab ütlemist. (max 1 lk)

  28. 5. Ainekavade arendus – ainekava • I kooliaste • Õpitulemused kooliastmeti. Üldosast tulenevalt on koolidel kohustuslik läbida õpe kooliastme jooksul. • Õppesisu kooliastmeti. • Nõuded õppetegevusele. Esitatakse konkreetsed nõuded tegevustele, mis igal juhul on vajalik läbi viia. Õppetegevuse juures ei esitata seletavat teksti. Kui õppetegevusi ei ole vaja sätestada, siis õppetegevuste osa ainekavas puudub. • Nõuded füüsilisele õpikeskkonnale. Esitatakse konkreetsed nõuded füüsilisele õpikeskkonnale (õppevahendid ja muu õppematerjal, aga mitte õpikud ja üldised vahendid nt arvuti ja dataprojektor), mis igal juhul on vajalik tagada õpitulemuste saavutamiseks. Õpikeskkonna juures ei esitata kirjeldavat/seletavat teksti. Kui õpikeskkonda puudutavat ei ole vaja sätestada, siis õpikeskkonna osa ainekavas puudub. • Nõuded hindamisele. Esitatakse erinõuded hindamisele, mis on kooskõlas üldosaga. Erinõuded esitatakse eelkõige juhul, kui on teada või karta, et koolides traditsiooniliselt kasutatav hindamismetoodika ei taga uue õppekava õpitulemuste adekvaatset hindamist. • II kooliaste …. jne

  29. 5. Ainekavade arendus – arutelud • Püüda mitte kinni hoida informatsiooni. • Mitte loota, et töörühm suudab vaikuses saavutada lõplikult hea lahenduse

  30. 5. Ainekavade arendus – juhendmaterjalid • Ka lähteülesanne on hilisem juhendmaterjal • Õppeprotsessi kirjeldus on oluline juhendmaterjal • Juhendmaterjalide vajadus ja võimalused nende tekkeks ei ole fikseeritud.

More Related