1 / 11

Marju Randmer Emakeelepäev , märts 2011

Sõnade “ buffet ” , “ Rootsi laud ” , “ fourchette -laud ” ehk “ furšettlaud ” ja “ selvelaud ” kasutuseelistustest. Marju Randmer Emakeelepäev , märts 2011 . Miks just need sõnad ?.

locke
Download Presentation

Marju Randmer Emakeelepäev , märts 2011

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Sõnade“buffet”, “Rootsi laud”, “fourchette-laud” ehk “furšettlaud” ja “selvelaud” kasutuseelistustest Marju Randmer Emakeelepäev, märts 2011

  2. Miks just need sõnad? • viimastel aastatel on saanud populaarseks serveerimisviis, mille puhul toidud ja joogid ning lauanõud pannakse lauale, kust iga sööja valib endale soovitu ise, • uuritud sõnade kasutamisega pöördub Keelenõuande poole pidevalt keelekasutajaid, kes tunnevad end nende sõnade kirjutamisel ebakindlalt ning ootavad keelekorraldajatelt selgeid juhiseid, • Merike Mägedi uuringust on selgunud, et keelekasutajad tunnevad ennast ebakindlalt just erinevate menüüde ja toodete nimetuste kirjutamisel ning pöörduvad just seetõttu Keelenõuande poole.

  3. Töö eesmärk • Selgitada välja ning anda ülevaade sellest: • missugused on eesti keele kõnelejate eelistused sõnade “buffet”, “Rootsi laud”, “fourchette-laud” ehk “furšettlaud” ja “selvelaud” kasutamisel: kas eelistatakse ülekaalukalt tsitaatsõnalisi variante või mugandeid, • missugused on erinevate eelistuste põhjused: kas valdkonnaga enam kokku puutuvatel inimestel on mingid selged kindlaks kujunenud eelistused või ei, • kuidas eesti keele kõnelejad vaadeldavate sõnade sisu mõistavad.

  4. Kuidas eesmärk täideti? • Viidi läbi veebipõhine küsitlus, millele vastas 108 inimest • Küsitluse abil kaardistati vaadeldavate sõnade kasutamist ja mõistmist ning püüti teha järeldusi vastustes eri näitajate (vanus, sugu, elukoht, valdkonnaalane kokkupuude, huvi valdkonna vastu, väljas söömise harjumused) lõikes.

  5. Mida võis järeldada? • peamised erinevused eelistustes esinevad valdkonnas tegutsevate ja valdkonnaga mitte kokku puutuvate vastajate vahel, • valdkonnas tegutsevad inimesed eelistavad kas muganenud kujusid või harjumuspäraseid kujusid, mis on tihti ebakorrektsed (nt “buffee”, “rootsi laud”), valdkonnaga mitte kokkupuutuvad inimesed eelistavad aga selgelt tsitaatsõnalisi kujusid (nt “buffet”, “fourchette-laud”), • kui sõna on sisult kasutajale võõras, eelistatakse tsitaatsõnalist kuju (nt fourchette-laud), kui sõna on saanud juba tuttavamaks, hakatakse eelistama mugandeid (nt furšettlaud).

  6. Sõna “buffet” kasutuseelistused Kõige enam eelistati ebakorrektset mugandit “buffee”. Eelistusi põhjendati peamiselt sisetundega, mugavusega ja ka sellega, et sellist varianti oldi varem kuskil nähtud. Viidati ka sellele, et teadvustatakse, et korrektne kirjapilt oleks justkui “buffet”, kuid sellele eelistatakse eestipärasemat ja mugavamat valikuvarianti.

  7. Sõna “fourchette-laud” ehk “furšettlaud” kasutuseelistused Eelistustes domineeris tsitaatsõna “fourchette-laud”, kuigi tulemusi analüüsides võis järeldada, et need vastajad, kes teadsid sõna tähendust, eelistasid pigem muganenud kuju “furšettlaud”. Võimalikeks paralleelvariantideks pakuti “suupistete laud” ja “suupistelaud”.

  8. Sõnaühendi “Rootsi laud” kasutuseelistused Enam kui pooled vastajad eelistasid selgelt väiketäheliselt kirjutusvarianti “rootsi laud”. Sellist kuju eelistanud vastajad olid suures osas vanusegrupist, kes õppisid koolis 1998. aastal, mil mindi üle ühelt kohanimelise täiendiga ühendit puudutavalt reeglilt teisele: kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites.

  9. Sõna “selvelaud” kasutuseelistused Eelistati ülekaalukalt varianti “selvelaud”. Valdkonnas töötavad vastajad pidasid oluliseks märkida, et selle sõna asemel eelistaksid nad kasutada hoopis muid sõnu: näiteks “bufee”, “buffee”, “buffeelaud”, “buffetlaud” või “toidulaud”.

  10. Sõnadedefineerimine • Vaadelvaid sõnu nende tähendusega kokku viies selgus, et: • sõnadele “Rootsi laud”, “fourchette-laud” ehk “furšettlaud” ja “puhvet” leidis ligi 50% või enam vastanutest sõnale ühe sobiva ja kindla definitsiooni. • sõnade “buffet” ja “selvelaud” definitsioonides nii ülekaalukat eelistust välja ei tulnud – sõnade tähendus ei ole ehk piisavalt selge või ei leidunud sobivat sõnaseletust pakutud variantides. • sõna “puhvet” ei pea vastajad “buffet” ja “Rootsi laua” sünonüümiks, vaid eristavad seda siiski selgelt mingi asutuse juures töötava väikese kohvikulaadse söögikoha või joogi ja kergema söögi müügiletiga.

  11. Kokkuvõtteks • Eelistused sõnade kirjutamisel sõltuvad kõige rohkem sellest, kas inimene on toitlustus- ja/või kokandusvaldkonnaga seotud või mitte. • Valdkonnas tegutsevad inimesed eelistavad kas muganenud kujusid või harjumuspäraseid kujusid, mis on tihti ebakorrektsed (nt “buffee”, “rootsi laud”), valdkonnaga mitte kokkupuutuvad inimesed eelistavad aga selgelt tsitaatsõnalisi kujusid (nt “buffet”, “fourchette-laud”). • Kui sõna on sisult kasutajale võõras, eelistatakse tsitaatsõnalist kuju (nt fourchette-laud), kui sõna on saanud juba tuttavamaks, hakatakse eelistama mugandeid (nt furšettlaud).

More Related