1 / 34

UUS kriisindus komisjonide vaatenurgast/kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonide moodustamine

UUS kriisindus komisjonide vaatenurgast/kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonide moodustamine. 20 10 (Lääne-Eesti Päästekeskus tegevuspiirkonnas). Kriisireguleerimine. Taastamine. Valmistumine. Lahendamine. Ennetamine. KRIISIREGULEERIMISE OLULINE. Elanikkonna kaitse korraldamine.

loan
Download Presentation

UUS kriisindus komisjonide vaatenurgast/kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonide moodustamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. UUS kriisindus komisjonide vaatenurgast/kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonide moodustamine 2010 (Lääne-Eesti Päästekeskus tegevuspiirkonnas)

  2. Kriisireguleerimine Taastamine Valmistumine Lahendamine Ennetamine KRIISIREGULEERIMISE OLULINE Elanikkonna kaitse korraldamine Elutähtsate teenuste toimepidevus

  3. Eesti kriisireguleerimise korraldus • Asjassepuutuvate riigiasutuste juhtiv roll nii väiksemate, kui ka suuremate sündmuste lahendamisel, kui ka nende ennetamisel ja nendeks valmistumisel – omavalitsustel valdavalt toetav roll • Kriitilise infrastruktuuri kaitse ehk elutähtsate teenuste toimepidevuse süsteemi reguleerimine ja arendamine

  4. HO HOSis • sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist (kümned vigastatud) või põhjustab suure varalise kahju (kahju ulatus kümnetes miljonites kroonides) või suure keskkonnakahju (vajalik inimese sekkumine looduskeskkonna eelneva seisundi taastamiseks) või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende poolt kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus.

  5. KRIISIKOMISJONID Riigi keskvõim: Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid. VV kriisikomisjon– esimees siseminister 4 päästekeskuse ja prefektuuri tegevuspiirkonda – elanikkonnakaitse, turvalisuse regioonid. Regionaalne kriisikomisjon – esimees päästekeskuse direktor, aseesimees prefekt KOV kriisikomisjonid (väiksemad, kui 40 000 elanikuga kriisikomisjonid võivad moodustada ühiskomisjone) – juhivad linnapead või vallavanemad

  6. KRIISIKOMISJON Eesmärk: inimeste ja vara suurem turvalisus, riigi suurem julgeolek, õnnetustele ja sündmustele reageerimise suurem võimekus. Inimesed: ametikoha ja/või kompetentsi alusel eesmärgi ja ülesannete täitmiseks parim võimalik valik.

  7. VV KRIISIKOMISJON Ülesanded HOS, Erakorralise seisukorra seadus (oht põhiseaduslikule korrale). Moodustab, koosseisu ja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. Esimees siseminister. Liikmed ministeeriumide kantslerid, nõunikud, Päästeameti PD, Politsei ja piirivalveameti PD. Teenindab Siseministeeriumi struktuuriüksus. Töökeskkond Päästeametis Erika 3.

  8. REGIONAALNE KRIISIKOMISJON Ülesanded HOS. Moodustab Päästekeskus. Koosseisu ja põhimääruse kinnitab siseminister. Esimees Päästekeskuse direktor. Liikmed regionaalsete asutuste juhid, maavanemad. Teenindab Päästekeskuse kriisireguleerimisbüroo. Statsionaarne töökeskkond puudub. Moodustab vajaduse korral territoriaalse kriisikomisjoni, määrates selle esimehe, kehtestades põhimääruse ja kinnitades koosseisu. Päästekeskus korraldab: istungite materjalide ettevalmistamine, protokolli koostamine, liikmetega suhtlemine, istungite korraldamine.

  9. LÄÄNE-EESTI REGIONAALNE KRIISIKOMISJON 10. veebruaril 2010 (1. kvartali istung toimus Raplas). 12. mail 2010 (2. kvartali istung). 15. septembril 2010 (3. kvartali istung). 1. detsember 2010 (4. kvartali istung). Olemas 2010.a. tööplaan. Lisaks istungid vastavalt vajadusele (mingite trendide arenemine, suurõnnetused jms).

  10. TERRITORIAALNE KRIISIKOMISJON Regionaalne kriisikomisjon moodustab vajaduse korral territoriaalse kriisikomisjoni, määrates selle esimehe, kehtestades põhimääruse ja kinnitades koosseisu. Initsiatiiv kohapealt. Regionaalse kriisikomisjoni kohapealne töögrupp. Esimees maavanem. Liikmed maavanema ettepanekul. Omavalitsuste komisjonide fookus on omavalitsusülesannete täitmine hädaolukorras, siis territoriaalne kriisikomisjon koosneb ametkondade esindajatest ja keskendub ka HOLPides kirjeldatud hädaolukordadele.

  11. TERRITORIAALNE KRIISIKOMISJON RKK 2. detsembri 2009 istungil vastuvõetud otsus: moodustada Lääne RKK territoriaalne kriisikomisjon Saaremaal. Määrata territoriaalse kriisikomisjoni esimeheks Saare maavanem. Esimehel esitada Lääne RKK 2010 1. kvartali istungiks komisjoni koosseisu ettepanek ja põhimääruse eelnõud. 2. moodustada Lääne RKK territoriaalne kriisikomisjon Hiiumaal. Määrata territoriaalse kriisikomisjoni esimeheks Hiiu maavanem. Esimehel esitada Lääne RKK 2010 1. kvartali istungiks komisjoni koosseisu ettepanek ja põhimääruse eelnõud. Otsus tühistatud RKK 10. veebruari istungi otsusega.

  12. OMAVALITSUSE KRIISIKOMISJON Kriisikomisjoni moodustamise põhjus ja eesmärk on: elanikkonna kaitse ja heaolu korraldamine omavalitsuse territooriumil inimeste ja vara suurema turvalisuse loomiseks ja; sündmustele reageerimise suurema võimekuse loomine omavalitsuses. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Omavalitsuse kriisikomisjon toetab selle seadusesätte täitmise võimalikkust erinevate kõrvalekallete korral.

  13. OMAVALITSUSE KRIISIKOMISJON Peamine ülesanne: kriisireguleerimise juhtimine ning korraldamine (oma vastutusalas); elanikkonnakaitse korraldamine; juhtiva ametkonna toetamine sündmustele reageerimisel.

  14. OMAVALITSUSE KRIISIKOMISJON kriisikomisjoni moodustamisel peab arvestama sellega, et kriisikomisjon peab olema valmis reageerima operatiivselt ehk tegutsema ideaalis 24h põhimõttel, kuid tema oluline fookus on olla koostööfoorum ning seda eelkõige ennetamise ja valmistumise faasis

  15. OMAVALITSUSE KRIISIKOMISJON jälgib ja analüüsib kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise ning hädaolukorras kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 6 sätestatud ülesannete ja pädevuste toimimist omavalitsusüksuses; analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile, regionaalsele kriisikomisjonile ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise, elanikkonna turvalisuse tagamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta omavalitsusüksuses abistab vajaduse korral hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel

  16. OMAVALITSUSE KRIISIKOMISJON Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas: elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, valla teede ja linnatänavate korrashoidu, valla- või linnasisest ühistransporti , sotsiaalabi ja –teenuseid. Hädaolukorra võib tekitada elutähtsate teenuste ulatuslikud häired või katkemised: energiasektoris; transpordisektoris; sidesektoris; finantssüsteemis; jne.

  17. OMAVALITSUSE KRIISIKOMISJON Ülesanded Hädaolukorra seadusest – üldistusaste. Moodustab kohalik omavalitsus – kohaliku omavalitsuse komisjon. Koosseisu ja põhimääruse kinnitab linna- või vallavalitsus (kooskõlastab Päästekeskus). Esimees linnapea või vallavanem – siit tulenevad õigused ja otsuse vastuvõtmisel hääletamisel mõtet ei ole. Liikmed tulenevalt ülesannetest ja täitmisest. Võimalus ühiskomisjonide moodustamiseks ühe või mitme omavalitsusega (alla 40 000 elanikuga vald/linn).

  18. OMAVALITSUSE KRIISIKOMISJON Eesmärk 2010: kriisikomisjonide põhimäärused ja koosseisud on kooskõlastatud päästekeskusega ning komisjonid on moodustatud. I samm: otsus oma või ühiskomisjoni osas (soovitav aeg - märts). II samm: põhimääruste koostamine, kooskõlastamine, jõustamine (1. poolaasta). III samm: liikmete leidmine ja määramine (1. poolaasta). IV samm: 1. istung (2. poolaasta). V samm: koolitused/teabepäevad – korraldab päästekeskus (2010).

  19. ÜHE- VÕI ÜHENDKOMISJON RKK soovitus omavalitsuste kriisikomisjonide moodustamiseks: omavalitsused peavad otsuse langetamisel (oma või ühiskomisjoni loomine) arvestama kriisireguleerimise alase ülesannete täitmise võimalikkusest. Tähelepanu tuleb pöörata komisjonidevahelisele koostööle: kohalikud omavalitsused moodustavad oma kriisikomisjonid tulenevalt seadusest ja juhul kui nad ei otsusta ühiskomisjonide kasuks. Oluline on täita seadusega omavalitsusele pandud kohustused. Omavalitsuste kriisikomisjonide koolitused ja õppused, kus pädevad riigiasutused nõustavad ja õpetavad (pääste, politsei jne), peaks toimuma maakonna/omavalitsusliidu põhiselt. Omavalitsuste kriisireguleerimine võib toimuda koostöö vormis (ühine elutähtsa teenuse pakkuja, tõmbekeskuse järgi, mingil muul ühisel alusel).

  20. ÜHE- VÕI ÜHENDKOMISJON Päästekeskuse soovitus omavalitsuste kriisikomisjonide moodustamiseks: moodustage komisjon igas omavalitsuse, tehke ühiseid istungeid, koosolekuid, arutelusid, sest... ...omavalitsuste kriisikomisjonide koolitused ja õppused, kus pädevad riigiasutused nõustavad ja õpetavad (pääste, politsei jne), peaks toimuma maakonna/omavalitsusliidu põhiselt. Omavalitsuste kriisireguleerimine võib toimuda koostöö vormis (ühine elutähtsa teenuse pakkuja, tõmbekeskuse järgi, mingil muul ühisel alusel).

  21. ÜHENDKOMISJON Võimalus KOKS-is omavalitsusüksuste koostööd reguleerivaid sätteid aluseks võtta - § 62 lg 1. Selle kohaselt võivad vallad ja linnad ühiste huvide väljendamiseks ja ühiste ülesannete täitmiseks (vastav volitusnorm HOS § 5 lg 2) tegutseda ühiselt ja anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale. Variant 1 - KOV-id, kes otsustavad luua ühiselt kriisikomisjoni , lepivad kokku, milline KOV kehtestab põhimääruse. Põhimääruses sätestatud regulatsioon on kohustuslik täitmiseks kõikide KOV-ide territooriumil, kes on andnud volituse ühise kriisikomisjoni põhimääruse kehtestamiseks. Variant 2 – ühendkriisikomisjonide puhul KOKS § 7 lg 3 mis sätestab et volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning igal KOV-il tuleb kriisikomisjoni põhimäärus eraldi kehtestada, harmoneerides vastastikused õigused ja kohustused eelnevalt KOV-ide vahel.

  22. MOODUSTAMIN Hädaolukorra seaduse § 5 lg 5 annab volitusnormi KOV kriisikomisjoni põhimääruse ja koosseisu kinnitamiseks valla- või linnavalitsusele. Seega tuleb KOV kriisikomisjoni põhimäärus sätestada valla- või linnavalitsuse määruse kui üldaktiga (KOKS § 7 lõike 1 alusel volikogu kui valitsus võivad anda üldaktidena määrusi). Kriiskomisjoni koosseisu nimetamine võiks olla ka üksikakt konkreetsete isikute nimetamiseks- seega  siin võib valla- või linnavalitsus anda korralduse kriiskomisjoni liikmete nimetamise kohta või koosseisu kinnitamiseks, kui  liikmed kuuluvad komisjoni koosseisu ametikohast tulenevalt. 

  23. MOODUSTAMINE Päästekeskus nõustab põhimääruse koostamist ja koosseisu moodustamist – anname põhimääruse eelnõu ettepaneku omavalitsustele. Kooskõlastus ametliku kirjaga. Asjaga peaks tegelema hakkama kohe. Vallas peaks olema ametnik, kes on kriisiasjades suhestuja päästekeskusega/maavalitsusega (abivallavanem näiteks). Pääste poolt nõustavad: toomas.luik@rescue.ee, meelis.viks@rescue.ee raivo.kremer@rescue.ee.

  24. OMAVALITSUSE KRIISIKOMISJON • KOV kriisikomisjoni kuuluksid kindlasti • olulisemad omavalitsusüksuse ametnikud; • olulisemate funktsionaalsete asutuste esindajaid (pääste, politsei, Kaitseliit, kaitsevägi, keskkonnaasutused, tervishoiuasutused); • Elutähtsa teenuse teenuse pakkuja esindajad; • Komisjon koosneb põhiliikmetest. Komisjoni suurus jäägu omavalitsuse otsustada. Päästekeskuse hinnangul liikmete arv soovituslikult 15 miinus.

  25. ELUTÄHTIS TEENUS HOS Kohalik omavalitsusüksus korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:1) kaugküttesüsteemi ja -võrgu toimimine;2) valla teede ja linnatänavate korrashoiu toimimine;3) veevarustuse ja kanalisatsiooni, sealhulgas reoveepuhastite toimimine;4) jäätmehoolduse toimimine (rannikureostus)?;5) valla- või linnasisese ühistranspordi toimimine. Kui hädaolukorra lahendamist juhib täidesaatva riigivõimu asutus või (HOLP) siis omavalitsus (kriisikomisjon) juhib elutähtsa teenuse teenus tagamisega seotud “operatsioone”.

  26. ESMATÄHTIS TEENUS HOS Kohalik omavalitsusüksus korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste esmatähtsate teenuste toimepidevust:1) kaugküttesüsteemi ja -võrgu toimimine;2) valla teede ja linnatänavate korrashoiu toimimine;3) veevarustuse ja kanalisatsiooni, sealhulgas reoveepuhastite toimimine;4) jäätmehoolduse toimimine (rannikureostus)?;5) valla- või linnasisese ühistranspordi toimimine. Kui hädaolukorra lahendamist juhib täidesaatva riigivõimu asutus või (HOLP) siis omavalitsus (kriisikomisjon) juhib esmatähtsa teenuse teenus tagamisega seotud “operatsioone”.

  27. Näide: rannikureostus Merereostus: juhib ja korraldab PPA. Rannikureostus: rannikul korraldab ja juhib pääste. Eluslooduse päästet korraldab Keskkonnaamet. Jäätmekäitlus merel – PPA. Jäätmekäitlus rannikul – Keskkonnaamet. Kriisikomisjonid abistavad vajadusel oma tegevuspiirkonnas mere- ja rannikureostuse ohjamist teostavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel. Kui Keskkonnaamet leiab, et rannikul avastatud vallasasi ei põhjusta suurt keskkonnakahju, siis käsitletakse vallasasja jäätmena jäätmeseaduse mõistes ning selle käitlemine toimub jäätmeseaduses sätestatud korras!

  28. ELANIKKONNA TEAVITAMINE Teavituskohuslane: hädaolukorra lahendamise plaanis nimetatud hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus ja elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, elutähtsat teenust osutav asutus või isik. Kohustused: tagama elanikkonna varajase hoiatamise talle teatavaks saanud hädaolukorra tekkimise vahetust ohust ja hädaolukorrast, tagama avalikkuse teavitamise hädaolukorra tekkimise vahetu ohu kõrvaldamisest ning hädaolukorra lahendamisest. KOV kriisikomisjoni tegevusest ja otsustest teavitab avalikkust KOV; Kriisikomisjoni alalise kriisikommunikatsiooni töögrupi moodustavad suurema kui 40 000 elanikuga KOV kk; KOV kk vastav töögrupp või avalikkuse teavitamise eest vastutama määratud ametnik kahes rollis: abistaja ja ise teavitamise eest vastutaja.

  29. Komisjonide roll HORAdes Kriisikomisjonide osa riskianalüüside juures: VVKK kiidab heaks hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõtte. RKK vaatab läbi kriisikomisjoni tegevuspiirkonda puudutava hädaolukorra riskianalüüsi osa. OVKK vaatab läbi kriisikomisjoni tegevuspiirkonda (omavalitsust/omavalitsusi) puudutava hädaolukorra riskianalüüsi osa.

  30. Tekkinud küsimused • kellele komisjon allub ja kuidas suhestub ta nii Päästekeskuse kriisireg. büroo, regionaalse kui territoriaalse komisjoniga? Aruandlus, tegevuste kooskõlastamine reaalsetes olukordades.  • Kas tegutseme kõik paralleelselt ja ajame igaüks oma rida või allume kuidagi üksteisele? • - komisjoni suurus- milline on teie seisukoht selles osas? On valida kas laiapõhjalise ja paljusid eksperte kaasava, või väikesekoosseisulise ja ad hoc spetsialiste kaasava komisjoni vahel. • -komisjoni istungite vormi ei ole määratletud, kas operatiivsuse huvides võiks olla siiski välja toodud võimalus pidada seda nt Skype'i vm tehnilise vahendi abil? Sest vajadus aru pidada võib olla ka olukorras, kus füüsiliselt kokku saada pole võimalik.

  31. Hädaolukordade RA ja HOLP Hädaolukorrad, mille riskianalüüsis peab kajastuma regionaalne tasand on (sulgudes, mille kohta tehakse HOLP): • ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju (HOLP); • ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes (HOLP); • tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi (HOLP); • torm (HOLP); • üleujutus tiheasutusalas (HOLP); • ulatuslik merereostus; • ulatuslik rannikureostus; • ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; • paljude kannatanutega õnnetus maanteel; • paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; • paljude kannatanutega või suurelooduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga;

  32. Hädaolukordade riskianalüüs • paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; • massirahutus; • epideemia; • massiline mürgistus; • erakordselt külm ilm; • erakordselt kuum ilm; • episootia; • riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus. Kohaliku omavalitsuse tasandi kajastamise vajaduse riskianalüüsis otsustab pädev asutus.

  33. ETO Ettevõte, kes omab olmejäätmete veo eri- ja ainuõigust vähemalt 40 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses. Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas ületab 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta. Kohalike teede teehoidu teostav ettevõtja tiheasustusega omavalitsuses, kus elab rohkem kui 40 000 elanikku. Vee-ettevõtja, kui tema tegevuspiirkonda jääb ühisveevärgisüsteem, mis teenindab 40 000 või suurema elanike arvuga tiheasustusala või reovesi juhitakse tema hallatavasse üle 2000 inimekvivalendi suuruse koormusega reoveepuhastisse;

  34. ETO Elektrienergia tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW. Elektri liinivaldaja, kelle riigipiiri ületava elektriliini ülekandevõimsus on suurem kui 100 MW. Põhivõrguettevõtja. Jaotusvõrguettevõtja, kes osutab võrguteenust 10 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses. Võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija ja kes osutab ülekandeteenust. Kütuse müüja, kes omab 10 ning enam tanklat ja kes on esindatud vähemalt kolmes maakonnas. Krediidiasutus. Universaalse postiteenuse osutaja. Kiirabibrigaadi pidaja. Piirkondliku haigla ja keskhaigla pidaja. Sideteenuse osutaja, kes on läbi sidumispunkti seotud teise sideteenuse osutajaga.

More Related