1 / 20

Galaktikad. Universum

Galaktikad. Universum. Rapla Täiskavanute Gümnaasium 2006. Linnutee. Galaktika on tähtede kogum koos sinna juurdekuuluvate planeetide süsteemidega. Meie kodugalaktika on Linnutee. Avastati G. Galilei poolt. Linnutee. Sellel joonisel on kujutatud meie galaktika pealtvaates.

linore
Download Presentation

Galaktikad. Universum

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Galaktikad. Universum Rapla Täiskavanute Gümnaasium 2006

  2. Linnutee • Galaktika on tähtede kogum koos sinna juurdekuuluvate planeetide süsteemidega. • Meie kodugalaktika on Linnutee. • Avastati G. Galilei poolt

  3. Linnutee • Sellel joonisel on kujutatud meie galaktika pealtvaates. • Nagu näha paiknevad tähed selles spiraalikujuliselt.

  4. Magalhãesi Pilved • Fernãdo Magalhães märkas oma ümbermaailmareisil veel kaht Linnuteega sarnast tähtede kogumit, mis hilisemal uurimistel osutusid teisteks galaktikateks.

  5. Andromeeda Udukogu • Meie lähim naabergalaktika on Andromeeda Udukogu.

  6. Udukogud ja galaktikad • 19. sajandi lõpuni peeti selliseid helenduvaid moodustisi udukogudeks. • Alles 20. sajandi alguses ülivõimsate peegelteleskoopide kasutuselevõtuga hakati neid “lahutama koostisosadeks” ja nimetama galaktikateks.

  7. Galaktikate dünaamika • Galaktika sisemus on pidevas liikumises, • Tähesüsteemide liikumine võib olla nii kaootiline, kui ka kindla süsteemi järgi toimiv korrapärane liikumine. • Galaktikate dünaamikat on võimalik jälgida spektraalanalüüsi abil.

  8. Galaktikate ruumijaotus • Universumis ei paikne galaktikad ühtlaselt kogu ulatuses, vaid esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti. • Joonise servani on 500 miljonit valgusaastat.

  9. Jaan Einasto • Galaktikate uurija. • Akadeemik • 20 sajandi 100 suurkuju hulgas.

  10. “Apelsiinilõik” (1996) • Antud kaardil on kujutatud galaktikate paiknemist universumis. • 7 autorit 12 434 galaktikat.

  11. Mis on lõpmatus? • Lõpmatus on filosoofiline kategooria. • Lõpmatus on omadus, mis seisneb piiramatuses. • Lõpmatuks nimetatakse tavaliselt seda, millel pole ruumilist ega ajalist piiri.

  12. Lõpmatus • Ainult matemaatikud oskavad lõpmatu paigutada reaalsele, lõplikule pinnale.

  13. Kosmoloogiline printsiip • Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. • Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Tänapäevane formuleering pärineb Giordano Brunolt ("Lõpmatusest, Universumist ja maailmadest", 1584):

  14. Kolm “vaala” millel põhineb tänapäevane kosmoloogia

  15. Paisuv Universum • Ameerika astronoom Edwin Hubble tegi eelmise sajandi 20-ndatel aastatel kindlaks galaktikate maailmas valitseva olulise seaduspära: mida suurem on kaugus kahe galaktika vahel, seda suurema kiirusega nad teineteisest eemalduvad Võrdetegurit H nimetatakse Hubble'i parameetriks (või konstandiks) ja see iseloomustab Universumi suhtelist paisumiskiirust.

  16. Universumi tekke järelhelendus • Kui galaktikad praegu eemalduvad üksteisest, siis pidid nad kunagi varem olema nii tihedalt koos, et aine, millest koosnevad tähed, ja muu hajusaine moodustasid tiheda ülikuuma plasma. • Selline ürgaine oli soojuslikus tasakaalus kiirgusega, mis täitis varast Universumi. • Universumi paisudes nii aine kui ka kiirgus jahtusid. Kiirguse jahtumine tähendab tema lainepikkuse kasvamist. • Sellel hetkel, kui Universum jahtub nii palju, et kiirgus ei puutu enam ainega kokku, muutub aine kiirgusele läbipaistvaks. Toimub kiirguse eraldumine ainest ja hõre aine ei ole enam olulises vastasmõjus kiirgusega. Sellisesse kiirgusesse jääb jälg viimasest vastasmõjust ainega, kuigi ta jahtub edasi koos Universumi paisumisega. • See jälg kajastub nii kiirguse spektris kui ka tema temperatuuri ruumjaotuses See on kosmiline taustakiirgus ja seostatav “Suure paugu” teooriaga.

  17. Varase Universumi koostis • Varases Universumis valitsenud tingimuste tõttu said seal tekkida vaid mõned kergemad elemendid. • Lõviosa (osakaal massi järgi) sellest moodustavad vesinik (~75%) ja heelium (~25%). • Väga väikese osa moodustavad teised elemendid ja isotoobid (deuteerium) • Ürgkoostist kindlaks teha pole aga kerge ja seetõttu ei ole tulemused veel väga kindlad • Raskemad elemendid on tekkinud juba hiljem tähtedes tuumasünteesi käigus.

  18. Universum kui ajamasin • Universum on kui ajamasdin, mida kaugemale vaatad, seda nooremaid objekte näed.

  19. Suur Pauk • Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. • Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. • Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida. • Juba 1940. aastatel esitati teoorial põhinev oletus, et see on tekitanud mikrolainetausta. • 1960. aastatel see nähtus avastatigi, mis tõi kaasa Suure Pauguga konkureeriva statsionaarseisundi teooria populaarsuse järsu languse.

  20. Tänan tähelepanu eest! ametsma@ut.ee anmet.rtg 2006

More Related