1 / 12

KÕRBESTUMINE

KÕRBESTUMINE. Marju Tajur 10.C. Kõrb. Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga loodusmaastik, kus on hõre ja liigivaene taimkate või puudub see üldse. Kõrbekliimale on iseloomulikud: temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (vastavalt kuni 30 ja 90 °C),

liluye
Download Presentation

KÕRBESTUMINE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. KÕRBESTUMINE Marju Tajur 10.C

  2. Kõrb • Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga loodusmaastik, kus on hõre ja liigivaene taimkate või puudub see üldse. • Kõrbekliimale on iseloomulikud: temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (vastavalt kuni 30 ja 90 °C), kõrge õhutemperatuur (absoluutne maksimum 59 °C), päikseline ilm (50-80% päevadest), sademete vähesus (keskmiselt 50-175 mm aastas), suur aurumine, väike õhuniiskus, tugevad tuuled. • Kõrbe rasketes elutingimustes tulevad toime vaid vähesed loomad ja taimed. Neile on iseloomulikud suur kuumataluvus, väike veevajadus ja hea veesäilitusvõime. 1/3 kogu maakerast moodustavad kuivad või poolkuivad alad.

  3. Kõrbestumine • Kõrbestumine (ingl. desertification) on kõrbete pealetung ehk aridifikatsioon. • Kõrbestumiseks nimetatava protsessi läbi väheneb maa taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus ning halvenevad ka teised looduskomponendid. • See toimub aladel, kus on vähe sademeid ja/või hõre taimkate. • Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävimisest tundlikel servaaladel. • Taimestiku hävides mullatemperatuur tõuseb, pinnas muutub veeja tuule eest kaitsetuks ning liivad hakkavad liikuma ja kõrbeala suureneb. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (60 000 ruutkilomeetrit) viljakat pinnast

  4. Kõrbestumise põhjused • Looduslikudtegurid: • Põuad. Nende tõttu kuivavad allikad, langeb jõgede ja maa-aluste valgalade veetase, mille tagajärjel hävineb mullastiku pealmine struktuur ning maapind kuiveneb. Põuaperioodide pikenemine toob kaasa kõrbestumist, sest pärast põlenguid on metsi üha raskem taastada. • Viljaka mulla ärakanne ehk erosioon: • Tuul kannab ära mullaosakesed. • Paduvihmadest ja üleujutustesttekkiv vooluvesi kannab viljaka mulla ära. Selle tagajärjel muutub maa harimis- kõlbmatuks ja võib kõrbestuda. • Kliima üldine soojenemine, mille tagajärjel pinnase temperatuur tõuseb ning sellele järgnev suurenenud aurustumistase põhjustab kõrbestumist. Sahara kõrb liigub globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga umbes 1,5 km lõuna poole.

  5. Kõrbestumise põhjused • Kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimeste hoolimatu tegevuse tagajärjel. • Kõrbestumise peamine põhjus on maailma suurenev rahvaarv. • Inimtegevused, mis suurendavad kõrbete teket: • Liigne põlluharimine. Maaharimine halvendab mulla sidusust ning soodustab tuuleerosiooni, mistõttu mulla kõige pindmine ja viljakam kiht kantakse lõpuks ära. Tuuleerosiooni soodustab ka ühekülgne väetamine. • Liigkarjatamine. See paljastab maa, muutes selle erosioonitundlikuks, vaesustab ala taimestikku.

  6. Kõrbestumise põhjused • Metsade raie. Taimkate takistab ersiooni. Peale taimestiku hävitamist saavad liivaluited vabalt edasi liikuda. • Liigniisutamine. Niisutuskanalite ehitamine tõstab põhjavee taset, tõusev vesi toob endaga kaasa mullavees lahustuvaid sooli. Vee aurudes sadenevad soolad maha ja moodustavad lõpuks vettpidava kõva sooldunud kihi, mis ei sobi taimede kasvuks. Rahvastiku kasv Inimtegevusest tulenev kliima- soojenemine Põud Erosioon Kõrbestumine Intensiivsem maakasutus Liigne põlluharimine, karjakasvatus, metsade raie Mullastruktuuri muutumine, taimkatte hävimine

  7. Kõrbestumise tagajärjed • Viljakate muldade hävimine ja harimiskõlbmatutemaa-alade suurenemine. • Selle tagajärjel jäävad väga paljud inimesed inimesed töötuks. • Suureneb toidupuudus. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, eriti Sahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. • Kümneid miljoneid inimesi ähvardab kõrbe pealetungi tõttu kodu kaotus (neist saavad keskkonnapõgenikud). • Tolmutormid. • Hinnanguliselt võib igal aastal Sahara piirkonnast atmosfääri tõusta umbes miljard tonni tolmu. • Kõrbetest pärinevad tolmuosakesed kahjustavad inimeste tervist kõikjal maailmas. Need tekitavad hingamisprobleeme ja kannavad edasi baktereid ning seenhaigusi.

  8. Kõrbestumise tagajärjed • Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. • Hävida võivad kuni 2300 taime- ja loomaliiki. • Veekogude kuivamine. • Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. • Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud ning kahaneb jätkuvalt. Nii on juhtunud näiteks Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud ning kahaneb jätkuvalt

  9. Kõrbestumise levik • Kõrbestumine ohustab umbes 70% maailma kuivadest aladest ja ligi veerandit maakera kogupindalast. Neil aladel elab umbes viiendik maakera rahvastikust. • Kõige rohkem kannatavad kõrbestumise tõttu Sahara ümbrus, Lähis-Ida, Kesk- ja Lõuna-Aasia, Austraalia, USA lääneosa, Lõuna-Ameerika lõuna- ja idaosa ja Mehhiko.

  10. Lahendused • Loodusvarade säästlikum kasutamine. • Metsaderaie vähenamine, uute metsade istutamine. • Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus). • Looduslike tõkete rajamine põldude äärde. Erosiooni takistamiseks. • Ratsionaalsed maaparandusvõtted.

  11. Keskkonnaalased rahvusvahelised kokkulepped • ÜRO süsteemis hakati koordineeritud vastumeetmeid arutama 1970ndatel, jõustus rahvusvaheline kõrbestumise konvetsioon alles aastal 1996. Tänaseks on konventsiooniga liitunud üle 190 riigi, liitunute seas pole Eestit (erinevalt näiteks Lätist ja Leedust). • Kõrbestumist kajastavaid kokkuleppeid: • Rio de Janeiro bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. • ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon. • Kyoto protokoll.

  12. Kasutatud materjalid: • http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1#Kõrbestumine • http://www.greengate.ee/index.php?page=1&id1=23794 • http://www.lasylg.tln.edu.ee/Akursus/Intel/Tood5/k6rbed.ppt#10 • http://www.eau.ee/~semjonov/Loeng5_keskktervis.pdf • http://www.postimees.ee/170605/online_uudised/169202.php • http://www.roheline.ee/content/view/264/7/lang,et/ • http://en.wikipedia.org/wiki/Desertification

More Related