1 / 22

Leuveni Katoliiklik Ülikool R . Geers

Leuveni Katoliiklik Ülikool R . Geers. Kursus 2: Keskkonna ja loomade vastastikused mõjutused Teema 2: Söödaväärindus, otsene ja kaudne emissioon, sõnniku käsitsemine ja töötlemine Õppetund 1: Söödaväärindus, otsene ja kaudne emissioon, sõnniku käsitsemine ja töötlemine. Sisukord.

lethia
Download Presentation

Leuveni Katoliiklik Ülikool R . Geers

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Leuveni Katoliiklik Ülikool R. Geers Kursus 2: Keskkonna ja loomade vastastikused mõjutusedTeema 2: Söödaväärindus, otsene ja kaudne emissioon, sõnniku käsitsemine ja töötlemine Õppetund 1: Söödaväärindus, otsene ja kaudne emissioon, sõnniku käsitsemine ja töötlemine.

  2. Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Söödaväärindus 3. Sõnnikumajandus 3.1. Eritatud toitainete vähendamine 3.2.Eritatud toitainete ümbertöötlus 4. Järeldus Täiendav materjal: WP2T2L1.pdf

  3. 1. Sissejuhatus Loomakasvatuse maksumuse ja tasuvuse kujunemisel on oluline osa põllumajandusloomade söötmisel. Läbi aastate on püütud optimeerida söödaväärindust nii, et sööda maksumus ja toitainete kulu oleksid minimaalsed.

  4. 2. Söödaväärindus Sööda energia kasutamine looma poolt on kokku võetud järgmisel skeemil:

  5. 2. Brutoenergia (BE) Sööda BE on maksimaalne energiakogus, mis loomal on võimalik söödast saada (st sööda põlemisel saadav energia kogus). Sööda BE sõltub karbohüdraatide, rasva ja proteiini vahekorrast söödas. BE määratakse peamiselt kalorimeetriga (bomb calorimeter).

  6. 2. Seeduv energia (SE) Seeduv energia (SE)on sööda brutoenergia (BE)miinus rooja põlemisel saadud soojus. SE = BE – RE Seeduv energia on energia, mida loomal on võimalik kasutada. SE määramiseks on vajalik täielik ainevahetuslik uuring koos rooja kogumisega.

  7. 2. Rooja energia (RE) Rooja energia (RE) on mõõdetav rooja põlemisel vabaneva soojusena. See on seedimatu energia, mis väljutatakse rooja energiana. Seedimatu energia on peamine näitaja sööda hindamisel.

  8. 2. Metaboliseeruv energia (ME) Metaboliseeruv energiaon seeduv energia (SE) miinus uriini (UE) ja seedekulglas tekkivate gaaside energia (GE). ME = SE – (UE+ GE) ME jagatakse omakorda netoenergiaks (NE) ja soojustootluseks (ST). ME määramiseks on vajalik täielik ainevahetuse uuring koos rooja ja uriini kogumisega.

  9. 2. Uriini (UE) ja seedekulglas tekkivate gaaside energia (GE) Uriini energia (UE)on uriini põlemisel vabanev soojus. Energia kaod uriiniga on väikesed ning seotud peamiselt ainevahetuse lämmastikjääkide väljutamisega. Energia kaod gaasina on sigadel ja lindudel enamasti <1% sööda BEst.Mäletsejad toodavad märkimisväärse koguse metaani ning 4-12% BEst võib kaotsi minna metaanina.

  10. 2. Soojustootlus (ST) ja netoenergia (NE) Soojusenergia (ST) eraldub seede- ja ainevahetusprotsesside käigus (sööda manustamine, ainevahetus ja fermantatsioon seedekulglas). Ülejäänud energia, netoenergia (NE), kasutatakse elatuseks ja toodanguks. NE määramiseks on vaja määrata soojustootlus (ST).

  11. 2. Elatusenergia (NEe) ja toodangu energia (NEt) Elatusenergia (NEe) on vajalik elu jätkamiseks jakeha-temperatuuri säilitamiseks. Elatusenergia vajadused tehakse kindlaks ME ja ST abil. Kui NE kogus on suurem kui NEe , siis kasutab organism vahe toodanguks (NEt), kaasa arvatud uute kudede süntees, loote areng, piima süntees.

  12. 3. Sõnnikumajandus Vaatamata kõikidele uuringutele ja eksperimentidele jääb suur osa sööda energiast looma poolt kasutamata, seega on roojas palju toitaineid. • Suure toitainete sisalduse tõttu kasutatakse sõnnikut peamiselt maa väetamiseks. Kuid ülemääraste sõnniku koguste kasutamine väetamiseks on problemaatiline ja võib esile kutsuda keskkonnaprobleeme. • Keskkonnaprobleemide lahendamiseks on kaks võimalust: • eritatud toitainete koguse vähendamine, • eritatud toitainete taaskasutamine.

  13. 3.1. Eritatud toitainete koguse vähendamine Isegi parimates tingimustes loomad ei kasuta 100% tarbitud toitainetest, kuid toitainete ekskretsiooni võib vähendada kuni 50%, pöörates vajalikku tähelepanu söötmisele ja söötmisprogrammidele. 1. Toitainete ekskretsiooni vähendamiseks on vajalikud täpsed teadmised toitainete vajadusest ning söötade koostisest ja toitainete omastatavusest. 2. Tuleb täiustada söötmisseadmeid ja söötmiskorraldust nii, et söödajäägid oleksid minimaalsed

  14. 3.1. Eritatud toitainete koguse vähendamine Söödaratsioonid tuleb koostada toitainete omastatavuse alusel. Sööda toitainete ülemäärast hulka tuleb vähendada. Liigne söödakogus ratsioonis on tavaliselt alatoitluse ohu vältimiseks. Kristalsete aminohapete ja kvaliteetse proteiini kasutamine on efektiivne moodus lämmastiku ekskretsiooni vähendamiseks. Toitainete kasutamist saab suurendada sööda töötlemise ning ensüümide ja teiste söödalisandite lisamise abil.

  15. 3.1 Eritatud toitainete koguse vähendamine Tuleb kasutada geneetiliselt modifitseeritud söötasid, millel on parem toitainete tasakaal ja omastatavus. Tuleb kasutada spetsiifilisi ratsioone eri vanuserühma ja eri soost loomadele, kuna looma vajadused muutuvad seoses eaga ja erinevad sugude vahel. Tuleb kasutada jääkide vähendamise printsiipi optimaalse toitainete taseme abil.

  16. 3.2. Sõnniku käitlemine Tahket sõnnikut hoitakse tavaliselt sõnnikuhoidlates betoonist padjandil, mis on varustatud virtsakanaliga välja valguva virtsa kogumiseks. Sõnnikuhoidla mahtuvus varieerub 2…12 kuu sõnnikukoguse vahel. Vedelsõnnikut hoitakse nii farmiehitiste sees kui väljas. Läga hoidmine kanalites loomaruumide pilupõranda all on levinud sea- ja lihaveiste farmides. Loomaruumidest väljaspool kasutatakse vedelsõnniku hoidmiseks erinevaid hoidlaid: mahuteid, šahte, tiike, anaeroobseid laguune.

  17. 3.2. Sõnniku transport ja laotamine Loomakasvatuse heitmeteteisaldamine intensiivse loomakasvatuse piirkondadest kujutab ilmselt ühtset lahendust toitainete ülejäägiga seotud keskkonna-probleemidega. Loomakasvatuse heitmeid on võimalik kõrvaldada kahel viisil: 1) maa-alused torustikud võimaldavad täielikult automatiseerida kogu protsessi, nõuavad suuri investeeringuid. 2) transportlägatsisternide või veoautodega, vajalik väiksem esialgne investeering, suuremad jooksvad kulutused.

  18. 3.2. Sõnniku transport ja laotamine • Läga laotamise masinadkoosnevad treilerile monteeritud paagist ning seadmest, mis võimaldab reguleerida laotamise kogust ja moodust. Survemahutitega lägalaoturid on sagedamini kasutatav tehnika. • Kasutatakse erinevaid pinnasele laotamise süsteeme: • Paiskjaotur on kõige praktilisem, kuid puudusteks on suur hajuvus, kõrge ammoniaagi emissioon ja ebaühtlane jaotamine. • Madalasemeline süsteemvõimaldab väljutada läga otse maapinnale, millega hoitakse parema kontrolli all haisu ja ammoniaagi emissioon. • Läga viimine pinnasesse– eelisteks vähene emissioon ja taimede kaitse.

  19. 3.2. Sõnniku toitainete kasutamine Paljudes maades kasutatakse sõnniku toitaineid vähemalt osaliselt põllukultuuride väetamiseks. Siiski, mineraalväetiste kasutamise vähendamine seoses sõnniku kasutamisega on praktikas vähe levinud, välja arvatud kohtades, kus on kehtestatud paiksed piirangud.

  20. 3.2. Kasutusel olevad sõnniku käitlemise süsteemid Sõnniku käitlemiseks on välja töötatud või töötamisel palju variante, kuid mõnda tehnoloogiat kasutatakse piiratult. On kasulik arvestada nendega, mis on tõepoolest kasutusel. 1.Segamine: sõnnik ilma segamata hoidmisel jaguneb osadeks sedimentatsiooni ja flotatsiooni tõttu, mis kutsub esile käitlemise probleeme. 2.Separeerimine: tahkete osiste mehaaniline eraldamine vedelsõnnikust.

  21. 3.2. Kasutusel olevad sõnniku käitlemise süsteemid 3. Aeroobne töötlemine: bioloogiline töötlemine, praegusel ajal mitte eriti levinud. Sellise töötlemise eesmärgiks on soovimatu ammoniaagi kõrvaldamine nitrifikatsiooni/denitrifikatsiooni protsessidega. 4. Anaeroobne töötlemine: laagerdamine biogaasi tekkimisega muutub järjest ahvatlevamaks. Sellise töötlemise eeliseks on haisu ja biokeemilise hapnikutarbe (BOD) vähendamine, haiguste kontroll, lihtsam käitlemine ja paremad väetise omadused. 5. Komposteerimise süsteemid: tahke sõnniku käsitlemisel kasutatakse praktikas ainult komposteerimist.

  22. 4. Järeldus Põllumajandusloomade söötmisel on loomapidamisel oluline osa. Söödaväärinduse optimeerimiseks on tehtud palju uuringuid, kuid isegi parimate tingimuste korral ei kasuta loomad 100% tarbitud toitainetest. Seega sisaldab sõnnik toitaineid. Liigsetes kogustes sõnniku kasutamine maa väetamiseks põhjustab keskkonnaprobleeme. Seepärast on tähtis vähendada toitainete kogust väljaheidetes ja võtta eritatud toitained taaskasutusele.

More Related