Toestaja: MTÜ AIDS-i Ennetuskeskus Lektorid: Milvi Noode ja Sirle Blumberg Toetaja: Humana Estonia

1. “Anonüümse nõustamisteenuse pakkumine läbi www.aids.ee kodulehekülje ning HIV/AIDS-teemalised arutelud lasteaedade õpetajatega”01.01-31.12.2007 Toestaja: MTÜ AIDS-i Ennetuskeskus Lektorid: Milvi Noode ja Sirle Blumberg Toetaja: Humana Estonia

2. HIV/AIDS-i teemalised arutelud lasteaedades Projekti eesmärk: • ennetada õpetajate ja lastevanemate hirmu HIV+ inimeste ja laste suhtes. • läbi viia 15 arutelu lasteaia õpetajatele ja lastevanematele, käsitledes teemasid: HIV-i nakatumise võimalused, HIV+ täiskasvanu ja/või laps, HIV+ naine, HIV+ laps lasteaias. • viia läbi ankeetküsitlus analüüsimaks lasteaednike teadmisi ja hoiakuid HIV/AIDS teemade suhtes

3. Kokku osales 26 lasteaeda, 402 lasteaiatöötajat • Osalenud lasteaiad olid järgmised: Rukkirääk, Sinilind, Luha,Sipsiku, Männikäbi, Õunake, Pargi - Viimsis, Kullerkupu, Laagna Rukkilill, 26, Miki - Keilas, Kullatera, Asunduse, Linnupesa, Nurmenuku, Unistuse, Lepatriinu, Midrimaailm, Sipsiku, Priisle, Tibutare -Tabasalus, Mooniõied, Midrimaa Sauel, Leppneeme - Viimsis, Piilupesa - Viimsis, Püünsi – Viimsis.

4. Pildid lasteaedadest

5. Pilte lasteaedadest

6. UURIMUS“Lasteaiatöötajate teadmised ja hoiakud HIV/AIDS kohta” Ankeedi koostaja Maarja-Liisa Kütt, Tallinna Ülikoolist Läbiviija Sirle Blumberg

7. Anketeeritute andmed • Kokku osales ankeedi täitmisel 289 lasteaia töötajat, nendest 4 meest ja ülejäänud naised • 4,8% olid vene keelt, 2,1% muust rahvusest ja ülejäänud eesti keelt kõnelevad isikud

8. Anketeeritute andmed • Vastajaid jäid vanusevahemikku 18-71 eluaastat, keskmine vanus 42,2. Noorim vastaja oli 18 ja vanim 71 aastane • 56,4% olid kõrgharidusega, 30,5% omasid keskeriharidust, 7,1% omasid või omandasid muud kõrgharidust, 4,3% keskharidusega, 1,8% põhiharidusega

9. Anketeerimine viidi läbi enne koolitus-seminari

10. Lasteajatöötajate vanus

11. Kas olete kokku puutunud mõistega HIV/AIDS?

12. Kas olete kokku puutunud mõne HIV-nakkuse või AIDS-i haige inimesega?

13. Kui puutuksite kokku HIV+ inimesega, siis mida tunneksite? (vastusevariandid antud)

14. Põhjus miks vastajad valisid vastusevariandiks midagi muud võib-olla seotud sellega, et enamus inimestel puudub kokkupuude HIV/AIDS-i haige inimesega ning ei osata ette arvata oma reaktsioone. Midagi muud valinud vastajatel oli võimalus ise kirjutada, mida nad tunnevad. Enamik selle võimaluse valinud inimestest ei osanud kirjutada oma tundeid kokkupuutel HIV/AIDS-i haige inimesega, kuna puudusid sellised kogemused. Välja oli pakutud ka tunded teadmatus, uudishimu, võõristus.

15. Kas teie lasteasutuses on HIV+ last? • Ükski õpetaja ei vastanud jaatavalt • 86,5% puudus info selle kohta kas nende asutuses on HIV+ laps

16. Missugused on teie teadmised HI-viirusest ja AIDS-ist?

17. Tulemustest selgus, et lasteaia õpetajate teadmised HI- viirusest ja AIDS-ist nende endi hinnangul kalduvad olema mitte piisavad. Ankeet täideti enne koolitust ning peale selle läbimist kasvasid kindlasti lasteaia õpetajate teadmised ja enesekindlus, sest seminaril oli teadmiste osale suurt rõhku pandud.

18. Kas inimene, kes näeb terve välja võib olla nakatunud HIV-i?

19. Kuidas HIV-nakkus edasi kandub?

20. Väärarusaam oli HIV levikust hammustamisel 16%, suudlemisel 6%, sääsehammustusel 3%, sama voodi jagamisel 3%. HIV-positiivsega sama voodi jagamise küsimust võis kaheti mõista, kuna paljud vastajad küsisid koolitajalt, mida selle all on silmas peetud ja seega ei pruugi vastused olla täpsed.

21. Kas tunnete hirmu kokkupuutumisel HIV/AIDS-iga?

22. Kuidas suhtute HIV+ naise soovi sünnitada lapsi?(Vastusevariandid antud)

23. Statistiliselt oluline erinevus ilmes HIV-positiivse või AIDS-i haige inimesega kokkupuutumisel ja hinnangus HIV-positiivse naise soovi sünnitada laps. Selgus, et respondendid, kes on kokkupuutunud HIV-positiivse inimesega, pooldavad HI-viiruse kandja soovi sünnitada last. Samal ajal kokkupuudet mitte omavate vastajate seas on neid inimesi, kes sellega nõus on, vähem. Sellest võib järeldada, et HI-viiruse kandjatega kokkupuudet omavad respondendid suhtuvad paremini HIV-positiivse naise soovi sünnitada järglast.

24. Vaadates vastajate tundeid kokkupuututes HIV-positiivse või AIDS-i haige inimesega ja suhtumisi HIV-positiivse naise soovi sünnitada laps, ilmnes statistiliselt oluline erinevus. Õpetajad, kes suhtusid hästi HI-viiruse kandja soovi sünnitada laps, tundsid kaastunnet (26%), kuid sellesse negatiivselt suhtunud respondendid tundsid ebakindlust (38,6%) ja hirmu (27,3%) sellesse haigusesse nakatunutega kokkupuutumisel.

25. Kas HIV+ lapsed peaksid õppima eraldi või koos teistega ühes lasteaias?

26. Lasteaiatöötajate suhtumine HIV-positiivsetesse lastesse

27. Õpetajate valmisolek HIV-positiivse lapse tulekul lasteaeda

28. Erineva suhtumisega vastajad põhjendasid oma seisukohti järgmiste põhjustega: õnnetused, vigastused, eritised ja tähelepanelikkus ning ettevaatlikkus igasuguste traumade suhtes, et vältida võimalikku kokkupuudet verega. Mitmel korral nimetati ära ninaverejooks ja hammustamine, kuigi see on väärarusaam, sest HIV ei levi selliselt ning tõenäosus nakatuda ninaverejooksu või hammustamise läbi on imepisike. Kõige suuremaks põhjuseks miks õpetajad suhtuksid teistmoodi HIV-positiivsetesse lastesse kui tervetesse on oht enda ja teiste laste pärast nakatuda HI-viirusesse.

29. Õpetajad kommenteerivad … • „Ma jälgin teda kindlasti rohkem, et ei tekiks ohtu teistele lastele (nt. kaklus, ninaverejooks jne.)“ • „Nõuab erilist tähelepanu- erivajadusega lapsega“ • “Püüaks HIV-positiivset last hoida eemale võimalike vigastuste ja nakkuste eest“ • „Arvan, et me pole veel valmis suhtlemiseks selliste lastega. Puudub kogemus ja ka vastavad teadmised“

30. Õpetajate kommentaarid … • „Ei ole täpselt teada kuidas sellise lapsega käituda“ • „Loomulikult on ta eelkõige laps nagu ikka ja ei saa suhtuda eelarvamustega, kuid teravdatud tähelepanu on vajalik“ • „Kui peaksin verega kokku puutuma, oleksin steriilsusnõuete suhtes hoolikam (kummikindad). Kui ei pea just eluohtlikku (lapsel) verejooksu peatama“ • „Kindlasti hoiaks kõiki eemale“

31. Selgub, et üldiselt suhtuvad lasteaia õpetajad HIV-positiivsetesse lastesse teistmoodi kui tervetesse, sest õpetajad vastutavad kõikide laste eest ja nagu selgus põhjendustest, siis suhtuksid nad pigem tähelepanelikumalt ja prooviksid ennetada õnnetusi, kui halvustavalt HIV- positiivsetesse lastesse.

32. Juhul, kui lasteaeda tuleb HIV-positiivne laps, kas sooviksite teada tema haigusest?

33. Ükski lasteaia õpetaja ei vastanud, et tema lasteaias õpiks HIV-positiivne laps. Lapsevanemad ei soovi teatada lasteaiale oma lapse haigusest kuna kardavad, et see võib mõjutada suhtumist tema lapsesse. Vanematel ei ole ka kohustust informeerida lasteaeda oma lapse haigusest. Samuti on nö mitte nakatunud laste vanemate hoiakud negatiivsed HIV- positiivse lapse ja tema vanemate suhtes.

34. Kui teie lasteaias käiks HIV-positiivne laps, kas tunneksite et olete ohus

35. Vaadates respondentide ohu hinnangut oma tervisele, kui lasteaias käiks HIV-positiivne laps ja tundeid kokku puutudes HIV- positiivse inimesega, ilmnes oluline erinevus. Õpetajad, kes tundsid ohtu oma tervisele, tundsid ebakindlust. Respondendid, kes ei tundnud ohtu oma tervisele, valdas kaastunne puutudes kokku HIV-positiivsega.

36. Kas inimesed suhtuvad ühiskonnas HIV-positiivsetesse inimestesse …

37. Peaaegu pooled, 45% vastajatest, arvasid, et ühiskond suhtub HIV-positiivsetesse inimestesse kartlikult, mis kinnitab veelkord inimestes hirmu olemasolu HIV/AIDS- i ees. • 38% on veendumusel, et inimesed suhtuvad HI-viiruse kandjatesse eelarvamustega. • Alavääristavalt suhtub ühiskond HIV-positiivsetesse inimestesse 12% vastanute arvates, mis tõestab fakti, et meie ühiskonnas peavad sellised inimesed taluma negatiivset suhtumist. • 3% peab ühiskonna suhtumiseks midagi muud ja kõigest • 2% on veendunud, et inimesed suhtuvad HI-viiruse kandjatesse hoolivalt. Midagi muud valinud vastajad tõid välja, et ühiskonnas on suhtumised erinevaid, on nii häid kui ka halbu hoiakuid.

38. Kas teie suhtuksite HIV-positiivsetesse lastesse teistmoodi kui tervetesse?

39. Kokkuvõte • Antud uurimuses osalenud lasteaia õpetaja on eesti keelt kõnelev, 42,2 aastane naissoost kõrgharidusega isik, kes omab kokkupuudet HIV/AIDS-i mõistetega, kuid puudub kokkupuude HIV-positiivse või AIDS-i haige inimesega. Kokkupuutes HIV-positiivse või AIDS-i haige inimesega tunneksid vastajad ebakindlust.

40. Respondendid hindavad oma teadmisi HI-viirusest ja AIDS-ist keskmiseks. Teadlikud ollakse sellest, et terve väljanägemisega inimene võib olla nakatunud HIV-i (97,8%) ning HI- viirus kandub edasi HIV-positiivse verega (96,2%), kuid vähem teati lapse võimalusest nakatuda HI-viirusesse sünnitamisel (67,8%) ning rinnapiimaga emalt lapsele (58,1%). Peaaegu pooled (49,5%) omab väärarusaama sellest, et HIV-positiivse hammustamisel tervet inimest on võimalik nakatuda.

41. HIV-positiivse lapse tulekuks nende rühma ei ole lasteaia õpetajad siiski veel valmis (37,1%), aga juhul kui selline laps lasteaeda tuleb siis lasteaia õpetaja soovib teada tema haigusest (97,5%). • HIV-positiivsete lastesse suhtuks õpetaja teisiti kui tervetesse lastesse (47,3%). Kuna lasteaia õpetajatel puuduvad praktilised kogemused HIV-positiivsete inimestega, siis on nad toetunud lihtsalt faktidele HIV-ist ja võtnud negatiivse hoiaku HIV-positiivsete laste tulekusse lasteaeda, ilma neid päriselt tundmata • Õpetajad, kes suhtuvad HIV-positiivsetesse lastesse teisiti kui tervetesse, pooldavad selliste laste eraldi õppimist, aga respondendid, kes ei suhtu teisiti HI-viiruse kandjatesse lastesse, pooldavad nende õppimist koos tervetega.

42. Õpetaja tunneb hirmu HIV/AIDS-iga kokkupuutumisel (73,9%) ning ohustatuna HI-viirusest (64,7%), kui tema lasteaias käiks selline laps. • Hirm on põhjustatud teadmatusest ja kogemuse puudumisest, millest võib järeldada, et kui inimesed oleksid teadlikumad HIV/AIDS-i teemadega ning omaksid rohkem kokkupuuteid siis oleksid inimesed tolerantsemad. • Õpetajad, kes hindavad ennast ohustatuna HI-viiruse poolt, kui lasteaias käiks HIV-positiivne laps, tunnevad ebakindlust, aga mitte ohustatud respondendid tunnevad kaastunnet kokkupuutumisel HI-viiruse kandjatega. Kuna õpetaja tunneb ise hirmu, siis on ta arvamusel, et ka ühiskond suhtub HIV-positiivsetesse inimestesse kartlikult (44,6%).

43. Kuna enamus lasteaia õpetajatest ei ole valmis HIV-positiivse lapse tulekuks lasteaeda, siis on nende hoiakud tugevad, aga kui teised inimesed omaksid positiivseid hoiakuid HIV-positiivsete suhtes, siis muutuksid ka lasteaia õpetajate omad (Bachman, Mauruste 2001, 276). Inimestele on tähtis, mida arvavad nende käitumisest neile olulised inimesed, samuti ühiskond. Inimesed ootavad heakskiitu oma käitumisele, aga kui seda ei tule, siis nad muudavad seda, vastavalt ühiskonnas soositavate käitumiste suunas (Harro 2002, 29).