Toestaja mt aids i ennetuskeskus lektorid milvi noode ja sirle blumberg toetaja humana estonia
Download
1 / 43

Toestaja: MTÜ AIDS-i Ennetuskeskus Lektorid: Milvi Noode ja Sirle Blumberg Toetaja: Humana Estonia - PowerPoint PPT Presentation


  • 140 Views
  • Uploaded on

“Anonüümse nõustamisteenuse pakkumine läbi www.aids.ee kodulehekülje ning HIV/AIDS-teemalised arutelud lasteaedade õpetajatega” 01.01-31.12.2007. Toestaja: MTÜ AIDS-i Ennetuskeskus Lektorid: Milvi Noode ja Sirle Blumberg Toetaja: Humana Estonia. HIV/AIDS-i teemalised arutelud lasteaedades.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' Toestaja: MTÜ AIDS-i Ennetuskeskus Lektorid: Milvi Noode ja Sirle Blumberg Toetaja: Humana Estonia' - lei


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
Toestaja mt aids i ennetuskeskus lektorid milvi noode ja sirle blumberg toetaja humana estonia

“Anonüümse nõustamisteenuse pakkumine läbi www.aids.ee kodulehekülje ning HIV/AIDS-teemalised arutelud lasteaedade õpetajatega”01.01-31.12.2007

Toestaja: MTÜ AIDS-i Ennetuskeskus

Lektorid: Milvi Noode ja Sirle Blumberg

Toetaja: Humana Estonia


Hiv aids i teemalised arutelud lasteaedades
HIV/AIDS-i teemalised arutelud lasteaedades

Projekti eesmärk:

  • ennetada õpetajate ja lastevanemate hirmu HIV+ inimeste ja laste suhtes.

  • läbi viia 15 arutelu lasteaia õpetajatele ja lastevanematele, käsitledes teemasid: HIV-i nakatumise võimalused, HIV+ täiskasvanu ja/või laps, HIV+ naine, HIV+ laps lasteaias.

  • viia läbi ankeetküsitlus analüüsimaks lasteaednike teadmisi ja hoiakuid HIV/AIDS teemade suhtes


  • Kokku osales 26 lasteaeda, 402 lasteaiatöötajat

  • Osalenud lasteaiad olid järgmised: Rukkirääk, Sinilind, Luha,Sipsiku, Männikäbi, Õunake, Pargi - Viimsis, Kullerkupu, Laagna Rukkilill, 26, Miki - Keilas, Kullatera, Asunduse, Linnupesa, Nurmenuku, Unistuse, Lepatriinu, Midrimaailm, Sipsiku, Priisle, Tibutare -Tabasalus, Mooniõied, Midrimaa Sauel, Leppneeme - Viimsis, Piilupesa - Viimsis, Püünsi – Viimsis.




Uurimus lasteaiat tajate teadmised ja hoiakud hiv aids kohta

UURIMUS“Lasteaiatöötajate teadmised ja hoiakud HIV/AIDS kohta”

Ankeedi koostaja Maarja-Liisa Kütt, Tallinna Ülikoolist

Läbiviija Sirle Blumberg


Anketeeritute andmed
Anketeeritute andmed

  • Kokku osales ankeedi täitmisel 289 lasteaia töötajat, nendest 4 meest ja ülejäänud naised

  • 4,8% olid vene keelt, 2,1% muust rahvusest ja ülejäänud eesti keelt kõnelevad isikud


Anketeeritute andmed1
Anketeeritute andmed

  • Vastajaid jäid vanusevahemikku 18-71 eluaastat, keskmine vanus 42,2. Noorim vastaja oli 18 ja vanim 71 aastane

  • 56,4% olid kõrgharidusega, 30,5% omasid keskeriharidust, 7,1% omasid või omandasid muud kõrgharidust, 4,3% keskharidusega, 1,8% põhiharidusega





Kas olete kokku puutunud m ne hiv nakkuse v i aids i haige inimesega
Kas olete kokku puutunud mõne HIV-nakkuse või AIDS-i haige inimesega?



Põhjus miks vastajad valisid vastusevariandiks

midagi muud võib-olla seotud sellega, et enamus

inimestel puudub kokkupuude HIV/AIDS-i haige

inimesega ning ei osata ette arvata oma

reaktsioone.

Midagi muud valinud vastajatel oli võimalus ise

kirjutada, mida nad tunnevad. Enamik selle

võimaluse valinud inimestest ei osanud kirjutada

oma tundeid kokkupuutel HIV/AIDS-i haige

inimesega, kuna puudusid sellised kogemused.

Välja oli pakutud ka tunded teadmatus, uudishimu,

võõristus.


Kas teie lasteasutuses on hiv last
Kas teie lasteasutuses on HIV+ last?

  • Ükski õpetaja ei vastanud jaatavalt

  • 86,5% puudus info selle kohta kas nende asutuses on HIV+ laps


Missugused on teie teadmised hi viirusest ja aids ist
Missugused on teie teadmised HI-viirusest ja AIDS-ist?


Tulemustest selgus, et lasteaia õpetajate

teadmised HI- viirusest ja AIDS-ist nende

endi hinnangul kalduvad olema mitte

piisavad.

Ankeet täideti enne koolitust ning peale selle

läbimist kasvasid kindlasti lasteaia õpetajate

teadmised ja enesekindlus, sest seminaril oli

teadmiste osale suurt rõhku pandud.




Väärarusaam oli HIV levikust HIV-i?

hammustamisel 16%, suudlemisel 6%,

sääsehammustusel 3%, sama voodi

jagamisel 3%.

HIV-positiivsega sama voodi jagamise

küsimust võis kaheti mõista, kuna paljud

vastajad küsisid koolitajalt, mida selle all on

silmas peetud ja seega ei pruugi

vastused olla täpsed.


Kas tunnete hirmu kokkupuutumisel hiv aids iga
Kas tunnete hirmu HIV-i?kokkupuutumisel HIV/AIDS-iga?



Statistiliselt oluline erinevus ilmes HIV-positiivse või AIDS-i haige inimesega kokkupuutumisel ja hinnangus HIV-positiivse naise soovi sünnitada laps.

Selgus, et respondendid, kes on kokkupuutunud HIV-positiivse inimesega, pooldavad HI-viiruse kandja soovi sünnitada last.

Samal ajal kokkupuudet mitte omavate vastajate seas on neid inimesi, kes sellega nõus on, vähem.

Sellest võib järeldada, et HI-viiruse kandjatega kokkupuudet omavad respondendid suhtuvad paremini HIV-positiivse naise soovi sünnitada järglast.


Vaadates vastajate tundeid kokkupuututes AIDS-i haige inimesega kokkupuutumisel ja hinnangus HIV-positiivse naise soovi sünnitada laps.

HIV-positiivse või AIDS-i haige inimesega ja

suhtumisi HIV-positiivse naise soovi

sünnitada laps, ilmnes statistiliselt oluline

erinevus.

Õpetajad, kes suhtusid hästi HI-viiruse kandja

soovi sünnitada laps, tundsid kaastunnet (26%),

kuid sellesse negatiivselt suhtunud respondendid

tundsid ebakindlust (38,6%) ja hirmu (27,3%)

sellesse haigusesse nakatunutega

kokkupuutumisel.



Lasteaiat tajate suhtumine hiv positiivsetesse lastesse
Lasteaiatöötajate suhtumine ühes lasteaias?HIV-positiivsetesse lastesse



Erineva suhtumisega vastajad põhjendasid oma seisukohti ühes lasteaias?

järgmiste põhjustega: õnnetused, vigastused, eritised ja

tähelepanelikkus ning ettevaatlikkus igasuguste traumade

suhtes, et vältida võimalikku kokkupuudet verega.

Mitmel korral nimetati ära ninaverejooks ja hammustamine,

kuigi see on väärarusaam, sest HIV ei levi selliselt ning

tõenäosus nakatuda ninaverejooksu või hammustamise

läbi on imepisike. Kõige suuremaks põhjuseks miks

õpetajad suhtuksid teistmoodi HIV-positiivsetesse lastesse

kui tervetesse on oht enda ja teiste laste pärast nakatuda

HI-viirusesse.


Petajad kommenteerivad
Õpetajad kommenteerivad … ühes lasteaias?

  • „Ma jälgin teda kindlasti rohkem, et ei tekiks ohtu teistele lastele (nt. kaklus, ninaverejooks jne.)“

  • „Nõuab erilist tähelepanu- erivajadusega lapsega“

  • “Püüaks HIV-positiivset last hoida eemale võimalike vigastuste ja nakkuste eest“

  • „Arvan, et me pole veel valmis suhtlemiseks selliste lastega. Puudub kogemus ja ka vastavad teadmised“


Petajate kommentaarid
Õpetajate kommentaarid … ühes lasteaias?

  • „Ei ole täpselt teada kuidas sellise lapsega käituda“

  • „Loomulikult on ta eelkõige laps nagu ikka ja ei saa suhtuda eelarvamustega, kuid teravdatud tähelepanu on vajalik“

  • „Kui peaksin verega kokku puutuma, oleksin steriilsusnõuete suhtes hoolikam (kummikindad). Kui ei pea just eluohtlikku (lapsel) verejooksu peatama“

  • „Kindlasti hoiaks kõiki eemale“


Selgub, et üldiselt suhtuvad lasteaia ühes lasteaias?

õpetajad HIV-positiivsetesse lastesse

teistmoodi kui tervetesse, sest õpetajad

vastutavad kõikide laste eest ja nagu selgus

põhjendustest, siis suhtuksid nad pigem

tähelepanelikumalt ja prooviksid ennetada

õnnetusi, kui halvustavalt HIV-

positiivsetesse lastesse.


Juhul kui lasteaeda tuleb hiv positiivne laps kas sooviksite teada tema haigusest
Juhul, kui lasteaeda tuleb HIV-positiivne laps, kas sooviksite teada tema haigusest?


Ükski lasteaia õpetaja ei vastanud, et tema sooviksite teada tema haigusest?

lasteaias õpiks HIV-positiivne laps.

Lapsevanemad ei soovi teatada lasteaiale

oma lapse haigusest kuna kardavad, et see

võib mõjutada suhtumist tema lapsesse.

Vanematel ei ole ka kohustust informeerida

lasteaeda oma lapse haigusest. Samuti on

nö mitte nakatunud laste vanemate hoiakud

negatiivsed HIV- positiivse lapse ja tema

vanemate suhtes.



Vaadates respondentide ohu hinnangut oma tunneksite et olete ohus

tervisele, kui lasteaias käiks HIV-positiivne

laps ja tundeid kokku puutudes HIV-

positiivse inimesega, ilmnes oluline

erinevus.

Õpetajad, kes tundsid ohtu oma

tervisele, tundsid ebakindlust.

Respondendid, kes ei tundnud ohtu oma

tervisele, valdas kaastunne puutudes kokku

HIV-positiivsega.



  • Peaaegu pooled, 45% vastajatest, arvasid, et inimestesse …

    ühiskond suhtub HIV-positiivsetesse inimestesse kartlikult,

    mis kinnitab veelkord inimestes hirmu olemasolu HIV/AIDS-

    i ees.

  • 38% on veendumusel, et inimesed suhtuvad HI-viiruse

    kandjatesse eelarvamustega.

  • Alavääristavalt suhtub ühiskond HIV-positiivsetesse

    inimestesse 12% vastanute arvates, mis tõestab fakti, et

    meie ühiskonnas peavad sellised inimesed taluma

    negatiivset suhtumist.

  • 3% peab ühiskonna suhtumiseks midagi muud ja kõigest

  • 2% on veendunud, et inimesed suhtuvad HI-viiruse

    kandjatesse hoolivalt. Midagi muud valinud vastajad tõid

    välja, et ühiskonnas on suhtumised erinevaid, on nii häid

    kui ka halbu hoiakuid.



Kokkuv te
Kokkuvõte kui tervetesse?

  • Antud uurimuses osalenud lasteaia õpetaja on eesti keelt kõnelev, 42,2 aastane naissoost kõrgharidusega isik, kes omab kokkupuudet HIV/AIDS-i mõistetega, kuid puudub kokkupuude HIV-positiivse või AIDS-i haige inimesega. Kokkupuutes HIV-positiivse või AIDS-i haige inimesega tunneksid vastajad ebakindlust.


  • Respondendid hindavad oma teadmisi HI-viirusest ja AIDS-ist keskmiseks. Teadlikud ollakse sellest, et terve väljanägemisega inimene võib olla nakatunud HIV-i (97,8%) ning HI- viirus kandub edasi HIV-positiivse verega (96,2%), kuid vähem teati lapse võimalusest nakatuda HI-viirusesse sünnitamisel (67,8%) ning rinnapiimaga emalt lapsele (58,1%). Peaaegu pooled (49,5%) omab väärarusaama sellest, et HIV-positiivse hammustamisel tervet inimest on võimalik nakatuda.


  • HIV-positiivse lapse tulekuks nende rühma ei ole lasteaia õpetajad siiski veel valmis (37,1%), aga juhul kui selline laps lasteaeda tuleb siis lasteaia õpetaja soovib teada tema haigusest (97,5%).

  • HIV-positiivsete lastesse suhtuks õpetaja teisiti kui tervetesse lastesse (47,3%). Kuna lasteaia õpetajatel puuduvad praktilised kogemused HIV-positiivsete inimestega, siis on nad toetunud lihtsalt faktidele HIV-ist ja võtnud negatiivse hoiaku HIV-positiivsete laste tulekusse lasteaeda, ilma neid päriselt tundmata

  • Õpetajad, kes suhtuvad HIV-positiivsetesse lastesse teisiti kui tervetesse, pooldavad selliste laste eraldi õppimist, aga respondendid, kes ei suhtu teisiti HI-viiruse kandjatesse lastesse, pooldavad nende õppimist koos tervetega.


  • Õpetaja tunneb hirmu HIV/AIDS-iga kokkupuutumisel (73,9%) ning ohustatuna HI-viirusest (64,7%), kui tema lasteaias käiks selline laps.

  • Hirm on põhjustatud teadmatusest ja kogemuse puudumisest, millest võib järeldada, et kui inimesed oleksid teadlikumad HIV/AIDS-i teemadega ning omaksid rohkem kokkupuuteid siis oleksid inimesed tolerantsemad.

  • Õpetajad, kes hindavad ennast ohustatuna HI-viiruse poolt, kui lasteaias käiks HIV-positiivne laps, tunnevad ebakindlust, aga mitte ohustatud respondendid tunnevad kaastunnet kokkupuutumisel HI-viiruse kandjatega. Kuna õpetaja tunneb ise hirmu, siis on ta arvamusel, et ka ühiskond suhtub HIV-positiivsetesse inimestesse kartlikult (44,6%).


  • Kuna enamus lasteaia õpetajatest ei ole valmis HIV-positiivse lapse tulekuks lasteaeda, siis on nende hoiakud tugevad, aga kui teised inimesed omaksid positiivseid hoiakuid HIV-positiivsete suhtes, siis muutuksid ka lasteaia õpetajate omad (Bachman, Mauruste 2001, 276). Inimestele on tähtis, mida arvavad nende käitumisest neile olulised inimesed, samuti ühiskond. Inimesed ootavad heakskiitu oma käitumisele, aga kui seda ei tule, siis nad muudavad seda, vastavalt ühiskonnas soositavate käitumiste suunas (Harro 2002, 29).


ad