1 / 17

Andra Altoa

Andra Altoa. Kasutamata võimalused omavalitsuste projektide rahastamisel (teostamisel). Ideede alguspunkt. Muutunud majanduskeskkond. Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamiseks on vaja käitumismustrite süsteemseid muutusi nii inimeste, ettevõtete, tootmisharude kui ka riigi tasandil.*

larissa-rowland
Download Presentation

Andra Altoa

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Andra Altoa Kasutamata võimalused omavalitsuste projektide rahastamisel (teostamisel)

  2. Ideede alguspunkt

  3. Muutunud majanduskeskkond • Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamiseks on vaja käitumismustrite süsteemseid muutusi nii inimeste, ettevõtete, tootmisharude kui ka riigi tasandil.* • Otsustavat rolli mängib lähitulevikus kõigi majandussubjektide muutumisvõimelisus, mis tugineb kõigi osapoolte uutele hoiakutele, teadmistele ja oskustele. • EL toetuste mõju - kas Iiri, Soome või Kreeka arengumudel? • investeerimiskliima parandamine ja välisinvesteeringud (Iirimaa) • või rõhk kodumaisele teadmiste loomisele ja laiapõhjalisele inimkapitali arengule (Soome) • või ekstensiivne EL toetusrahade kasutamine, mis siiski ei too kaasa struktuurimuutusi majanduses (Kreeka) * Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated, Eesti Arengufond, Tallinn 2008

  4. Kuidas saame mikrokeskkonnasvõtta suurt vaadet? Seest väljapoole • Kompleks. Seatud perspektiivid määravad konkureerimise ulatuse. Tegevusulatus saab olla piirideta ja laiem kui arvatud. • Kiirus. Keskkond muutub kiiresti, kerkivad uued väljakutsed ja võimalused. • Jõud. Tarbija ootab isikustatud lähenemist, isikustatud tooted ja teenused. Väljast sissepoole • Pinge. Konkurents surub peale, jäljendatakse kiiresti, see on möödapääsmatu. • Võimalused. Eristumisvõimalusi on enam kui kunagi varem. • Suund. Jätkatakse samal suunal, üritatakse parandada seniseid tooteid ja teenuseid.

  5. Kas liiga uskumatud ideed? Mis tagab edu? • Atraktiivsed lood, mis köidavad inimeste meeli ja emotsioone. Sõna jõud. • Uut laadi tegevusmudelid – avatus vs varjatus. Tööprotsesside avamine nt tarbija/kohalik elanik on valmis panustama senisest enam. • Jõuline juhtimine ja projekti vedamine. Kõik teavad, miks see projekt on oluline ja kuhu tahetakse jõuda.

  6. Mille alusel valitakse elukohta?The Danish Institute of Rural Research and Development, Febr 2007 Linnalised piirkonnad %Töö 14,6 Haridus 7,9Sõbrad, pere 17,9Võimalus elamuehituseks 3,2Looduslähedus 2,3 Vaba aja võimalused 2,8Sündinud ja kasvanud 13,5Ligipääs avalikele teenustele 0,9 Muud erinevad 27,0 Maapiirkonnas elavate inimeste põhjendused %

  7. Sidusgruppide kaasamisest koostöö-kogukondadeni • Mitmed takistused, miks suurepärased ideed ei teostu – kardetavad tervise- ja keskkonnariskid, ebapiisav infrastruktuur, ressursside piiratus sh inimkapital, teadmised, finantsid. • Üksikud institutsioonid ja organisatsioonid ei suuda olukordi üksi lahendada. Sidusgruppide kaasamine, isegi megacommunity’ te loomine on möödapääsmatu. • Kontrollivaba tsoon – huvigruppide esindajate kogunemine tegevusplaani väljatöötamiseks, võimalus kaasa rääkida, kuid ükski osapool ei domineeri. • Kaasatud võivad olla nt riiklikud institutsioonid, kohalikud omavalitsused, eraettevõtjad (ka konkureerivad), kohalikud arvamusliidrid, heategevusorganisatsioonid, mõjuvõimu omavad organisatsioonid, ülikoolid, konsultandid, finantsinstitutsioonid jne.

  8. Mõned pealkirjad aastatest 2006-2007, Eesti Päevaleht • 40 miljonit maksev steriliseerimistehas jäi tegevusloata. • Nördinud elanikud kaebasid minister Tamkivi kohtusse. • Esimene ports kaupa on tehases juba poolteist aastat steriliseerimist oodanud. • Steri tehas Saue vallas hakkas kiiritama. Probleem? Kes on mõjutatud? Kas piisaval määral huvitatuid on kaasatud? Koostoime ja huvid? Tegevuste sidusus? Kuidas nähakse meie organisatsiooni väljast? Millist tulemust ootame? Võimalikud tulemuse indikaatorid? Teiste partnerite peegeldused?

  9. Miks on laiem vaade veel oluline?Teadmiste ja kogemuste ülekanne • Tavapärane era- ja avaliku sektori partnerlus (Private Public Partnership) vs suur koostöövorm (Megacommunity) Avatud innovatsiooni mõtteid – KAASA NUTIKAID INIMESI OMA ORGANISATSIOONIST JA VÄLJASTPOOLT Idee Toetused% Kohalik eelarve% Erakapital% Piirangud lähtuvalt prioriteetidest Kohaliku keskkonna tundmine Täiendavad kogemused, teadmised

  10. Toetuste mittetaotlemise põhjused % SEB ja Innopolis KOV-de uuring 2005.a

  11. Edukate tulemusteni • Liigne bürokraatia kaasa partnerid, konsultandid, rakendusasutuste allüksused • Ettevalmistuste kulukus küsi ettevalmistustoetusi SEB-st* • Juhtimisoskuste, kogemuste puudumine kaasa partnerid (ka teadusasutused, ülikoolid), ole avatud, mõtle huvigruppidele ja nende võimalikule panusele, SEB kompetents rahastamisskeemi väljatöötamisel • Omafinantseeringu puudumine SEB partnerlus • Sobiva toetusskeemi puudumine head ideed saavad teoks paljude partnerite koostöös, pöördu SEB-sse juba ideefaasis. * KfW krediidiliiniga kaasnevad ettevalmistustoetused KOV projektidele

  12. Erinevad lahendused rahastamiseks KfW Bankengruppe krediidiliini korral SEB KfW KOV Struktuurifondide korral Toetuse taotleja Rakendus-üksus EL struktuuri- fondid SEB

  13. KfW laenuressurss kohalikele omavalitsustele • KfW ja SEB Eesti Ühispanga ressursileping 26.11.2007 • Omavalitsuste investeerimisprojektide finantseerimiseks • omavalitsustele • äri- ja mittetulundus-ühingutele kui osutavad avalikke teenuseid • sihtasutustele kui osutavad avalikke teenuseid • Maht 25 mln eurot • Toetused pangale ja kliendile • Pala Põhikool, renoveeritud KfW MFF1 toel

  14. Sobivad projektid • Investeering peab olema seotud omavalitsuse infrastruktuuri ehitamise, renoveerimise või parendamisega • Finantseerimiskõlblikud nt: • investeeringuks vajalike objektide ost • ehitiste ost või ehitus, sealhulgas seotud seadmete nagu näiteks IT-seadmete ost • kommertssõidukite ost • immateriaalse vara ost, kui see kajastatakse bilansis • projektiga seotud planeerimiskulud • Eelmisest ressursist rahastatud: • sotsiaalobjektide - koolide, lasteaedade, kultuurimajade, kiriku renoveerimised ja juurdeehitused • teede-ehitus • kütte- ja kanalisatsioonisüsteemide, gaasitorustiku ehitus • prügila rajamine

  15. Mitte abikõlblikud projekti kulud Pikaajaline finantseering Abikõlblikud projekti kulud EL poolt nõutav omafinantseering EL toetus järelfinantseeringuna Sildfinantseerimine EL projektide sildfinantseerimine • Koostatakse arendusprojekt • Koostöös pangaga töötatakse välja finantseerimisskeem • Koostatakse ja esitatakse taotlus rakendusüksusele • Positiivse toetusotsuse korral teostatakse projekt panga kaasfinantseerimise abil • Koostatakse projekti aruandlus, järgneb toetuse laekumine • Laekunud toetusest makstakse sildfinantseerimine pangale tagasi. • Võimalused finantseerimiseks

  16. Kokkuvõte • Lai vaade annab võimalusi uueks arenguks • Suured ideed on teostatavad • Hinda võimalikku ebaedu ja riske • Ole avatud ja kaasa partnereid • Ole teadlik ressurssidest ja kompetentsist, mida saab SEB pakkuda • Kujunda ise tulevikku

  17. Tänan! Andra Altoa SEB Eesti Ühispank Jaepanganduse divisjon andra.altoa@seb.ee Tel 665 56 70

More Related