Geograafilised kliimatekketegurid

1. Geograafilised kliimatekketegurid

2. Ookeanide ja mandrite mõju kliimale • Merepind on üsna sile – tuule kiirus 2-3 korda suurem • Baarilised süsteemid on ookeani kohal püsivamad • Albeedo erinevused: veepinnal 0,05-0,14, maapinnal 0,10-0,30, lume korral ka üle 0,9 • Valgus levib kümneid meetreid vees, seega veepinna kiirgusbilanss on suurem

3. Ookeanide ja mandrite mõju kliimale • Veepinna soojusmahtuvus 3,5% soolsuse juures 0,93 cal/g, mulla puhul 0,5-0,6 cal/g • Veepind soojeneb ja jahtub ca kaks korda aeglasemalt kui maapind • Temperatuuri ööpäevane käik ookeanil on väga väike, maismaal aga suur. Sama ka aastase käigu kohta • Temperatuuri erinevustest tulenevad õhurõhu erinevused mere ja maismaa vahel

4. Õhurõhu seaduspärasused ookeanil • Lähistroopikas on maapind aastaringselt soojem kui meri, maksimum ookeani kohal (Assoori, Havai maksimum) • Parasvöötmes talvel maksimum mandri kohal, meri soojem (Islandi, Aleuudi miinimum) • Suvel kontrastid väiksemad, mandri kohal rõhk madalam

6. Globaalne hoovuste süsteem

7. Soojad hoovused • Passaathoovused • Ekvatoriaalne vastuhoovus • Golfi ja Põhja-Atlandi hoovus • Kuroshio ja Põhja-Vaikse ookeani hoovus • Brasiilia hoovus • Mosambiigi ja Agulhase (Nõelaneeme) hoovus

8. Külmad hoovused • Kanaari • California • Peruu • Benguela • Labradori • Grööni • Oyashio • Läänetuulte hoovus • Falklandi

9. Hoovuste mõju ranniku kliimale • Soe hoovus (troopikas idarannikul, parasvöötmes läänerannikul) annab soojust ja niiskust • Külm hoovus (troopikas läänerannikul, parasvöötmes idarannikul) muudab kliima jahedaks ja troopikas täiesti kuivaks

11. Auramiseks vajalikud tingimused • Vaba veepind, niiske muld, taimkate • Energiahulk (päikese energia, sooja õhu advektsioon) • Sooja hoovuse kohal suur auramine, külma hoovuse kohal palju väiksem

12. Tingimused, mille korral ookean niisutab maismaad • Ookeani kohal peab õhu niiskusesisaldus olema suurem kui mandri kohal • Atmosfääri tsirkulatsiooni iseloom peab soodustama õhu kandumist ookeanilt mandrile • Atmosfääri vertikaalne kihistus peab soodustama õhu tõusu

13. Niiskuse jaotuse seaduspärasused • Troopikas valdab idavool, mandrite idarannik ja eriti mägede idanõlvad on niiske, pilvise ja sademeterohke kliimaga, mandrite läänerannik kuiv, kõrbeline • Parasvöötmes valitseb läänevool, läänerannikud saavad palju niiskust, sademete maksimum sügisel ja talvel, miinimum kevadel ja suvel

14. Niiskuse jaotuse seaduspärasused • Mussoonkliimaga aladel mandrite idaosas on suvel niiskuse kandumine ookeanilt mandrile soodustatud, talvel aga takistatud, kuiv talv muutub kiiresti niiskeks vahetult mere läheduses (Korea, Primorje, Sahhalin)

15. Udud mere kohal • Advektiivne jahtumisudu – soojem niiske õhk on liikunud jahedama aluspinna kohale (kevadel ja suvel) • Advektiivne auramisudu – sooja veepinna kohale on liikunud jahe õhk (sügisel ja talvel)

16. Ookeanide kliima mõju taimkattele • Ookeani niisutav ja temperatuuri amplituudi vähendav toime on soodne lopsaka ja soojalembese taimkatte arenguks (öökülma oht minimaalne) • Lähispolaaraladel madalad suvised temperatuurid takistavad metsakoosluste arengut, valitsevad lopsakad lähisarktilised rannikuniidud

17. Merelise kliima tunnused • Õhutemperatuuri ööpäevane käik tühine ja aastane käik on väike – alla 10°C • Temperatuuri maksimum ja miinimum on aastases käigus nihkunud 1-2 kuud edasi (kevad on jahe ja sügis soe) • Õhuniiskus suur, sademeid rohkelt, maksimum sügisel ja talvel, miinimum kevadel ja suvel • Üleminekuaastaajad venivad pikaks • Tuuled tugevad

18. Kontinentaalse kliima tunnused • Õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane käik on suur • Temperatuuri ja sademete maksimum esineb põhjapoolkeral juulis ja miinimum jaanuaris, kevad on soojem ja sügis jahedam • Kevad ja sügis mööduvad kiiresti • Õhuniiskus väiksem, sademeid on vähem, sademete maksimum suvel

19. Kliima kuivus (ariidsus) Väljendatakse sademete ja potentsiaalse auramise (auruvuse) suhtega. Niiskusindeks K=R/E

20. Reljeefi mõju kliimale Mägialade mõju kliimale võib vaadelda kahes plaanis a)    tekitavad mäestikele omase väga suure ruumilise muutlikkusega kliimatingimused; b) olles takistuseks õhumasside liikumisele mõjutavad kliima kujunemist palju laiemal alal.

21. Mägialade mõju territoriaalne mastaap • makromastaapne orograafia mõjutab õhumasside liikumist kogu maakeral; • mõju mesomastaapsetele meteoroloogilistele protsessidele (tsüklonite liikumine, frondid); • kohaliku reljeefi (org, nõlv, mäehari, kuru, tipp) mõju meteoelementidele.

22. Kliimat kujundavad • koha absoluutne kõrgus • mäeahelike suund ja kuju • nõlvade ekspositsioon ja kallakus • reljeefi üldine liigestatus

23. Mägialade kliimale on iseloomulik suur muutlikkus ja laigulisus, sageli on mäestik klimaatiliseks piiriks

24. Üldised kliima kujunemise seaduspärasused mägedes • kõrguse kasvades õhurõhk langeb • kõrgemal on atmosfääri läbipaistvus suurem • päikesekiirguse hulk on kõrgemal suurem • sõltuvalt nõlvade ekspositsioonist toimub kiirguse ümberjaotumine nõlvade vahel • albeedo mägedes suureneb lumikatte tõttu ja väheneb reljeefi suurema liigestatuse pärast

25. Üldised kliima kujunemise seaduspärasused mägedes • efektiivne kiirgus mägedes suureneb, kiirgusbilanss väheneb • mullatemperatuur sõltub nõlva ekspositsioonist • õhutemperatuur kahaneb kõrguse kasvades, kuid sõltub väga kohalikest oludest • reljeefi väljaulatuvatel osadel on temperatuuri kõikumised tasandatud, nõgusates osades aga võimendatud

26. Üldised kliima kujunemise seaduspärasused mägedes • mäed põhjustavad kohaliku tsirkulatsiooni teket (mäe- ja orutuuled, liustikutuuled, föön, boora jt.) • tuule väli deformeerub reljeefi toimel • mäed aktiviseerivad tsüklonaalset tegevust, pilvede ja sademete teket tuulepealsetel nõlvadel • mäestik on takistuseks õhumasside liikumisteel

27. Üldised kliima kujunemise seaduspärasused mägedes • kõrguse kasvades õhu niiskusesisaldus väheneb • suhteline õhuniiskus üldiselt ei muutu, pilvede tekkimise kihis suureneb ja antitsüklonaalses inversioonikihis väheneb • pilvisus on mägedes suurem, udu esineb sageli

28. Üldised kliima kujunemise seaduspärasused mägedes • sademete hulk kasvab tuulepealsel nõlval kuni teatud kõrguseni, millest edasi hakkab vähenema • kõrgemal mägedes esineb lund rohkemkui madalamal • mägedes kujuneb välja klimaatiline kõrgusvööndilisus

29. Mikroklimaatilised erinevused Põhjustatud aluspinna erinevustest Esinevad püsivalt, makrokliima foonil, eelkõige selge ilmaga, maalähedases õhukihis, fikseerimiseks vaja erimõõtmisi

30. Mikroklimaatilised erinevused • Suurenevad üha enam maapinna lähedal • Temperatuuri amplituud suureneb • Mulla kohal temperatuuri ööpäevane maksimum 1 tund varem kui 2 m kõrgusel • Öösel on maapinna kohal õhu püsiv kihistus, inversioon, päeval ebapüsiv kihistus (30 cm kihis langus kuni 5°C)

31. Mikroklimaatilised erinevused • Suurim temperatuuri amplituud maapinnal • Mullas amplituud sügavusega väheneb ja faasid hilinevad • Suurim soojenemine paljal maapinnal, rohukate vähendab amplituudi • Halvad soojusjuhid turvas-, liiv- ja rähksed mullad, hea soojusjuht savikas gleimuld

32. Reljeefi mõju mikrokliimale • Peamisteks reljeefi teguriteks nõlvade ekspositsioon ja reljeefi üldine liigestatus • Päikesekiirguse ümberjaotumine nõlvadel • Erinevused mullatemperatuurides • Väiksem ööpäevane temperatuuri amplituud künka lael, suurim nõos ja orus • Öökülmavaba perioodi pikkuse erinevused 40-50 päeva

33. Reljeefi mõju mikrokliimale • Nõgudes suur õhuniiskuse ööpäevane käik, sageli kaste, hall, udu • Tuule väli on rohkem deformeerunud • Liigestatud reljeef suurendab õhu vertikaalset liikumist, pilvisust, sademeid • Sademete maksimum kõrgustiku tuule-pealses osas, miinimum tuulealuses osas • Lumikatte ümberjaotumine nõlvadel

35. Taimkatte mõju mikrokliimale • Taimkate raskendab soojus- ja niiskus-vahetust võrreldes palja maapinnaga • Maapinnale langeb vähem kiirgust ja rohkem neeldub taimkattes • Temperatuuri ööpäevane amplituud on väiksem, õhuniiskus suurem • Maksimaalne ja minimaalne temperatuur ei esine mitte maapinnal, vaid kõrgemal

36. Metsa mõju mikrokliimale • Peamine osa otsekiirgusest langeb latvadele • Tiheda metsa alla jõuab vaid hajuskiirgust • Latvade kõrgusel päeval kõige soojem, öösel kõige jahedam • Võrreldes lageda alaga on metsas suvel päeval jahedam, öösel soojem • Ööpäevane temperatuuri amplituud väike

37. Metsa mõju mikrokliimale • Õhuniiskus metsas suurem, maksimaalne puude latvade kõrgusel • Mets takistab õhuvoole, tuul nõrk • Lumikate metsas ühtlasem, paksem, pole tuule ärakannet, lume sulamine aeglasem • Metsalagendiku mikrokliima • Metsaserva mikrokliima

38. Soomassiivide mikrokliima • Temperatuuri kõikumised tasandatud • Sõltuvus veetemperatuurist ja veetasemest • Põuasel ajal, kui raba “tolmab”, võivad temperatuuri kõikumised olla väga suured • Õhuniiskus on suurem, sageli esineb udu • Soomullad suvel kõige jahedamad, kevadel on pinnas kaua jäätunud

39. Veekogude mõju mikrokliimale • Temperatuuri kõikumisi tasandav toime • Suvel võib väike veekogu soojeneda enam kui õhk, talvine jää püsib järvedel kaua • Öökülmavaba periood on tunduvalt pikem • Sügisel esineb sageli udu • Tuuled tugevamad

40. Mulla tahenemise mikroklimaatiline muutlikkus Haanja kõrgustikul

41. Mulla tahenemise mikroklimaatiline muutlikkus Haanja kõrgustikul

42. Inimühiskonna mõju kliimale Avaldub majandusliku tegevuse kaudu, mõju kaudne Metsa maharaiumine, steppide üleskündmine, ülekarjatamine Fossiilse kütuse põletamine

43. Suurlinna kliima • Väheneb atmosfääri läbipaistvus, otse-kiirguse juurdevool ja efektiivne kiirgus • Soojasaar - miinimumtemperatuur kõrgem • Auramine ja õhuniiskus väiksem • Enam pilvi, sademeid • Tuule väli deformeerub • Linnabriis