1 / 20

Kliimavöötmed

Kliimavöötmed. Koostaja: Reet Tuisk . http://www.learningwonders.com/cart/product.php?productid=241&cat=46&page=1. Sisukord. Maa ümber on vööd Põhikliimavöötmed Ekvatoriaalne kliima Troopiline kliima Parasvööde Mereline ja mandriline kliima Polaarvöötmed Päike “liigub”

lan
Download Presentation

Kliimavöötmed

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kliimavöötmed Koostaja: Reet Tuisk http://www.learningwonders.com/cart/product.php?productid=241&cat=46&page=1

  2. Sisukord • Maa ümber on vööd • Põhikliimavöötmed • Ekvatoriaalne kliima • Troopiline kliima • Parasvööde • Mereline ja mandriline kliima • Polaarvöötmed • Päike “liigub” • Õhumassid vahetuvad • Lähisekvatoriaalne kliima • Lähisekvatoriaalne maastik • Mussoonkliima • Lähistroopiline kliimavööde • Lähisarktiline ja lähisantarktiline vööde

  3. Maa ümber on vööd - kliimavöötmed http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/5/52/Kliimav%C3%B6%C3%B6tmed.svg • Vahetuvad põhja – lõuna suunas. Miks? • Kulgevad lääne – ida suunaliselt.

  4. Põhikliimavöötmed http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/5/52/Kliimav%C3%B6%C3%B6tmed.svg ARKTILINE VÖÖDE PARASVÖÖDE TROOPILINE VÖÖDE EKVATORIAALNE VÖÖDE TROOPILINE VÖÖDE PARASVÖÖDE ANTARKTILINE VÖÖDE Põhikliimavöötmetes on aastaringselt kliima- vöötmega samanimeline ja kindlate omadustega õhumass.

  5. Ekvatoriaalne kliimavööde http://wikipedia.ee/wiki/Ekvatoriaalv%C3%B6%C3%B6de http://intranet.st-peters.york.sch.uk/fileadmin/subjects/geography/geogintranet/htmlpages/c_grphs.htm • Aastaringselt ekvatoriaalne õhumass ja madalrõhuala • Keskmine t°~ 25 - 26° C • Sademeid > 2000 mm/a • Suur õhuniiskus Iseloomusta Päikese asendit ja päeva pikkust ekvaatori ümbruses. Miks on ekvaatori ümbruses aastaringselt suur sademete hulk?

  6. Iseloomusta õhu-niiskust Malabos Mis on selle peamine põhjus? Kuidas ja millega seoses muutub päikesepaiste kestus aasta jooksul? http://www.iexplore.com/dmap/Equatorial+Guinea/Weather+and+Climate TEMPERATUUR SADEMED MIN KESKMINE MAX ÕHUNIISKUS % PÄIKESEPAISTE KESTUS TUNDIDES

  7. Troopiline kliimavööde • Aastaringselt troopiline õhumass ja kõrgrõhuala • Sademete hulk aastas alla 250 mm • Suur ööpäevane t°- amplituud http://wikipedia.ee/wiki/Troopikav%C3%B6%C3%B6de http://commons.wikimedia.org/wiki/File:German_Climate_El_Golea.png http://commons.wikimedia.org/wiki/File:El_Golea-Sandgebirge%281586-25%29.jpg Iseloomusta troopilise kliimavöötme asendit. Miks kujuneb siin aastaringne kõrgrõhuala? Iseloomusta troopilise kliimavöötme ilma.

  8. Parasvööde http://wikipedia.ee/wiki/Parasv%C3%B6%C3%B6d http://intranet.st-peters.york.sch.uk/fileadmin/subjects/geography/geogintranet/htmlpages/c_grphs.htm • Aastaringselt parasvöötme õhumass • Esineb 4 aastaaega • Erinevused suurenevad pooluste suunas • Valitsevad läänetuuled • Eristub mereline ja mandriline kliimatüüp

  9. Mereline ja mandriline kliima http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Plymouth-kliima.svg • Soe suvi • Pakaseline talv • Suur aastane t°-amplituud • Vähe sademeid • Jahe suvi • Pehme talv • Väike aastane t°-amplituud • Ühtlaselt sademeid Arutle, mis on kujunenud erinevuste põhjused

  10. Polaarvöötmed: arktiline ja antarktiline kliima http://wikipedia.ee/wiki/Arktiline_kliimav%C3%B6%C3%B6de http://schools-wikipedia.org/images/450/45091.png.htm http://wikipedia.ee/wiki/Antarktiline_kliimav%C3%B6%C3%B6de http://et.wikipedia.org/wiki/Antarktika http://www.physicalgeography.net/fundamentals/7v.html mm C° PLATEAU STATION 79° S 3625 m 0° 150 -40° 50 -80° C° mm BARROW 72° N 9 m 20° • Paikneb pooluste ümbruses • Aasta keskmine t° alla 0° C • Aastaringselt kõrgrõhuala • Sademeid aastas alla 250 mm 150 0° -20° 50 -40° Miks on siin madalad t°- d ja väga vähe sademeid? Mille poolest ja miks erineb Arktika ja Antarktika kliima?

  11. http://wikipedia.ee/wiki/Antarktiline_kliimav%C3%B6%C3%B6de http://et.wikipedia.org/wiki/Antarktika C AMUNDSEN-SCOTT C DAVIS 0° 0° Antarktika 90° S -20° -20° -40° -40° 68°35' S 77°58' E. -60° -60° J A S O N D J V M A M J J A S O N D JV M A M J SUVI TALV Mis suunas ja miks t° ning sademete hulk langeb? Mis kuudel ja miks on t°-d kõrgemad? Miks on ka polaarpäeval madalad t°-d?

  12. Päike “liigub” ja … 23,5° 0° 23,5° Iseloomusta temperatuuri muutuse seaduspärasust ja selgita selle seost Päikese asendiga. … muutub õhutemperatuur. http://en.wikipedia.org/wiki/File:MonthlyMeanT.gif

  13. http://en.wikipedia.org/wiki/File:MeanMonthlyP.gif Kus on päike seniidis suvisel, kevadisel/sügisesel, talvisel pööripäeval? Kuidas avaldub see õhumasside ja sademete hulga muutuses? Vahekliimavöötmetes vahetuvad õhumassid • suvisel ajal on valitseb ekvaatoripoolse põhivöötme õhumass • talvisel ajal valitseb poolusepoolse põhivöötme õhumass 23,5° 0° 23,5°

  14. http://www.physicalgeography.net/fundamentals/7v.html Õhumassid vahetuvad vastavalt Päikese asendile. Kõige selgemalt väljendub see sademete- ja kuivaperioodi vahetumises. Lähisekvatoriaalne kliimavööde Lähisarktiline kliimavööde Lähisantarktiline kliimavööde Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline kliimavööde

  15. http://wikipedia.ee/wiki/L%C3%A4hisekvatoriaalne_kliimav%C3%B6%C3%B6dehttp://wikipedia.ee/wiki/L%C3%A4hisekvatoriaalne_kliimav%C3%B6%C3%B6de http://climatediagrams.com/africa/chad/ndjamena.htm http://www.climatediagrams.com/climate.php Talvel kuum ja kuiv troopiline õhumass, mis liigub koos Päikesega pooluse poolt Lähisekvatoriaalne kliima DARWIN N`DJAMENA J V M A M J J A S O N D J V M A M J J A S O N D • Suvel soe ja niiske ekvatoriaalne õhumass, mis kaasneb seoses Päikese “liikumisega” ekvaatori poolt

  16. Lähisekvatoriaalne maastik https://wildlife-internships.wikispaces.com/Lions+on+the+African+Savanna … on iseloomustatav kahe aastaajaga. A B • Kas kliimadiagramm kujutab põhja- või lõunapoolkera kliimat? Selgita • Kumb pilt kujutab suvist, kumb talvist maastikku? Mille põhjal otsustasid?

  17. Mussoonkliima http://www.physicalgeography.net/fundamentals/7v.html http://seiklemeaasias.blogspot.com/2010_11_01_archive.htm MANGALORE • Suvel kujuneb mandri kohal madalrõhuala, ookeani kohal kõrgrõhuala. Niiske õhk ookeani kohalt toob kaasa suure sademete hulga • Talvel kujuneb mandri kohal kõrgrõhuala, ookeani kohal madalrõhuala. Tuuled puhuvad maismaa kohalt ning sademeid on vähe. Selgita madal- ja kõrgrõhuala kujunemist suvisel ning talvisel aastaajal.

  18. Lähistroopiline kliimavööde http://wikipedia.ee/wiki/L%C3%A4histroopiline_kliimav%C3%B6%C3%B6de http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Los_Angeles_Graph_clim.svg http://fr.wikipedia.org/wiki/Floride LISSABON 2 CALIFORNIA 1 FLORIDA Kuiv lähistroopika • Suvel valitseb kuum ja kuiv troopiline õhumass, mis tuleb kõrbete kohalt • Talvel valitseb jahedam ja niiskem parasvöötme õhumass Niiske lähistroopika • Suvel valitseb ookeani kohalt tulnud niiske troopiline õhu-mass, talvel kuivem mandri kohalt liikunud õhumass

  19. Lähisarktiline ja lähisantarktiline kliima Mis on t°- ja sademete režiimi erinevused? C CHURCHILL 30° BELLINGSHAUSEN C 20° 10° 0° 0° -20° -10° 62° S 59° W -20° -40° -30° -60° J A S O N D JV M A M J http://wikipedia.ee/wiki/L%C3%A4hisarktiline_kliimav%C3%B6%C3%B6de http://wikipedia.ee/wiki/L%C3%A4hisantarktiline_kliimav%C3%B6%C3%B6de http://www.grc.k12.nf.ca/climatecanada/churchill.htm http://wikipedia.ee/wiki/Antarktiline_kliimav%C3%B6%C3%B6de Selgita, mis tegurite mõjul sellised erinevused tekivad?

  20. http://www4.uwsp.edu/geO/faculty/ritter/interactive_climate_map/climate_map.htmlhttp://www4.uwsp.edu/geO/faculty/ritter/interactive_climate_map/climate_map.html Vaata kliimadiagramme

More Related