Download
1 / 16
160 likes | 514 Views
Multikultuursus ja integratsioon - multikultuurne töökeskkond ja sotsiaalne elu. Sillamäe Lastekaitse Ühing koostöös Peace Child Eestiga. Mida tähendab kultuur?. Mõistel ´ kultuur ` on erinevaid tähendusi sõltuvalt kontekstist ja distsipliinist.
E N D
Multikultuursus ja integratsioon-multikultuurne töökeskkond ja sotsiaalne elu Sillamäe Lastekaitse Ühing koostöös Peace Child Eestiga Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu
Mida tähendab kultuur? • Mõistel ´kultuur` on erinevaid tähendusi sõltuvalt kontekstist ja distsipliinist. • Kultuurilised faktorid:väärtused, kogemused, sümbolid, institutsioonid, suhted jne. • Kultuur määrab ära edu sotsiaalses ja majanduslikus arengus ja poliitilises demokratiseerumises. • Kultuurialased uurimistööd sotsiaalteadustes olid populaarsed 1940-1950 ja on saavutanud uut tähelepanu viimase 15 aasta jooksul.
Etnilisus • Kaks peamist lähenemist: • 1.PRIMORDIALISM – geneetiline lähenemine. Fookuses päritavad karakterid. • 2.INSTRUMENTALISM – poliitiliste eesmärkide sümbolid. Sotsiaalselt konstrueeritud etnilisus. • Kuidas peaks demokraatlik riik käsitlema kultuurilist mitmekesisust?
Etnilisus vs riik • 1. Liberaalne riik seisab kõrgemal kõigist etnilistest ja muudest gruppidest riigis. • 2.Etnokultuurilineneutraalsus on müüt. Valitsuse poliitikatega on võimalikarendada ja toetada rohkem kui ühte ühiskondlikku kultuuri ühes riigis.
Vähemus • Mitte domineeriv grupp. • Liikmed omavad etnilisi, religioosseid ja lingvistilisi karaktereid mis eristavad neid ülejäänud populatsioonist. • Rahvuslikud vähemused vs immigrandid
Akulturatsioon • Kaksikprotsess, mis hõlmab kultuurilist ja psühholoogilist muutust. • Grupitasand: muutused sotsiaalsetes struktuurides, institutsioonides ja kultuurilistes praktikates. • Indiviidi tasand: muutused käitumuslikus repertuaaris. • Pikaajaline protsess, mis võtab aastaid või lausa sajandeid.
Neli akulturatsiooni strateegiat (John Berry) • Mitte kõik grupid ja indiviidid ei läbi antud protsessi ühtemoodi. • Strateegiad koosnevad: • A) hoiakud – indiviidi eelistused akulturatsiooni suhtes • B) käitumised – indiviidi tegelikud tegevused.
Neli akulturatsiooni strateegiat II • Kaks põhiprobleemi: • A) eelistus alles hoida oma kultuuri ja identiteeti • B) eelistus suhelda teiste gruppidega ja olla laiema ühiskonna aktiivne osa. • Positiivsed või negatiivsed orientatsioonid kahe põhiprobleemi suhtes dominantse grupi või mittedominantse grupi vaatenurgast.
Mittedominantse grupi vaatenurgast • ASSIMILATSIOON – Indiviidid eelistavad oma pärimuskultuurist loobuda ja sulanduda dominantsesse ühiskonda. • SEPARATSIOON – Indiviidid eralduvad teistest ja sulguvad oma kultuuri. • INTEGRATSIOON – Indiviidid on huvitatud nii oma kultuuri säilitamisest kui laiemas ühiskonnas osalemises. • MARGINALISATSIOON – Puudub huvi oma identiteedi säilitamiseks kui teistega kontakteerumiseks.
Dominantse grupi vaatenurk • “MELTING POT” – dominantse grupi poolt edendatud assimilatsioon. • SEGREGATSIOON – dominantse grupi poolt peale sunnitud separatsioon • VÄLJA JÄTMINE – marginalisatsioon, mis on dominantse grupi poolt teostatud. • MULTIKULTURALISM – mitmekesisus on ühiskonna aktsepteeritud osa.
Assimilatsioon vs integratsioon • Assimilatsioon ja integratsioon on kaks eri kontseptsiooni ja sisaldavad erinevaidn tegevusi ja hoiakuid! • Integratsiooni saab vabalt valida vaid kui dominantne ühiskond on avatud ja kaasav ning orienteeritud kultuurilisele mitmekesisusele. • Mõlemapoolne kohenemine on vajalik. • Mittedominantsed grupid võtavad omaks ühiskonna põhiväärtused ja dominantne grupp on valmis kohandama rahvuslike institutsioone.
Kultuuridevaheline kommunikatsioon • Kultuuridevahelise suhtluse põhimõtted juhendavad kasuliku ja üheselt mõistetava info liikumist kultuuride vahel, seda teel, mis tunnustab austust osapoolte vastu ja vähendab vastuolusid. • Käesolevas kontekstis on kultuur sümbolite, uskumuste, suhtumiste, väärtuste, eelduste ja käitumisnormide jagatud süsteem.
Mis võib minna valesti? • Erinevatest kultuuridest inimesed kodeerivad ja dekodeerivad sõnumeid erinevalt, see suurendab arusaamatuste tekkimise võimalikkust. • Seega, esmane abinõu kultuuriliste erinevuste tunnustamisel peaks olema eeldus, et kõik ei mõtle ja käitu nii nagu meie.
Arusaamatuste tüübid • Keelelised • Õiguste, väärtustel ja vajadustel põhinevad • Eeldustel põhinevad • Olukorrast sõltuvad
Kultuuridevahelise kommunikatsiooni parandamine • Väldi slängi ja idioome, valides sõnu, mis omavad võimalikult ühetähenduslikku arusaamist; • Kuula hoolikalt ja kui kahtled, küsi kinnitust (eriti oluline kui kohalikud murrakud ja hääldus on probleemiks); • Tunnusta, et erinevad hääldused ja intonatsioon võivad tähendust märgatavalt muuta; ja • Austa kohalikke suhtlemise erisusi ja stiile ning jälgi kehakeele muutusi.
