Ekspertgrupi ppeprotsess kokkuv te
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 14

Ekspertgrupi “Õppeprotsess” kokkuvõte PowerPoint PPT Presentation


  • 110 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Ekspertgrupi “Õppeprotsess” kokkuvõte. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Eesti Haridusstrateegia 2020 seminar Tallinnas 25. mail 2011. Strateegia lähtekohad.

Download Presentation

Ekspertgrupi “Õppeprotsess” kokkuvõte

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Ekspertgrupi ppeprotsess kokkuv te

Ekspertgrupi “Õppeprotsess” kokkuvõte

Margit Sutrop

Tartu Ülikooli eetikakeskus

Eesti Haridusstrateegia 2020 seminar Tallinnas 25. mail 2011


Strateegia l htekohad

Strateegia lähtekohad

  • Hariduse laiem mõtestamine: haridusel on isiksuslik, kultuuriline ja ühiskondlik väärtus. Haridus kujundab ja kannab edasi neid väärtushoiakuid, mis on isikliku õnneliku elu kui kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule, arendades ühiskonna inimvara.

  • Uue haridusparadigma kehtestamine: õpiühiskonna kujundamine: kogu elukaart hõlmav õppimine, õppimine läbib kõiki sektoreid/valdkondi/tegevussfääre.

  • Haridusstrateegia lähtub Eesti ühiskonna ees seisvatest väljakutsetest.

  • Otsitakse sõlmprobleebleeme, mis võivad olla takistuseks haridussüsteemi seni kavandatud arengusuundade realiseerumisel.


Haridusprotsess

Haridusprotsess

  • Vaadata üle haridusprotsess ja selle erinevate osapoolte, haridusasutuste, õppija, ühiskonna ja riigi omavaheline toimimine.

  • Hariduses tuleb näha ühiskonna arengu võtmetegurit.

  • Probleemiks on ühiskonna teiste valdkondade ja hariduse sidususe suurendamine.

  • Ühiskond kooli! Kool avatuks kogukonnale! Toetada mehhanisme, mis soodustavad koostööd haridusasutuste ja teiste sotsiaalsete partnerite vahel.


Ppeprotsessi ekspertgrupi liikmed

Õppeprotsessi ekspertgrupi liikmed

  • Margit Sutrop

  • Ain Tõnisson

  • Viive-Riina Ruus

  • Jüri Ginter

  • Tiiu Kuurme

  • Tiia Lister

  • Aime Punga

  • Olga Schihalejev

  • Nelli Jung

  • Mailis Ostra-üliõpilaste esindaja

  • Edgar Rootalu-õpilaste esindaja


S nastatud v ljakutsed

Sõnastatud väljakutsed

1) Liikumine isiksuse arengut toetava ja koostöökeskse õpikäsituse suunas

2) Õpetaja positsiooni ja maine tõus, õpetajakoolituse täiustamine


Isiksuse ja arengukeskne pik sitlus olukord

Isiksuse ja arengukeskne õpikäsitlus - olukord

  • Endiselt on levinud faktikeskne õppimine, vähe pööratakse tähelepanu eneseväljendusele, probleemide lahendamisele, kriitilisele mõtlemisele, loovusele, ettevõtlikkusele, koostööle.

  • Hariduselus valitseb edetabelite, kontrollimise ja konkureerimise ületähtsustamine.

  • Õppeprotsess ei arvesta piisavalt erinevaid andekustüüpe ja erilaadseid mõtlemislaade.

  • Õppeprogrammid on ülekoormatud, tulemuseks on õpilaste vähene õpirõõm, suur koolistress ning kooliväsimus.

  • Õpetjad hindavad oma enesetõhusust madalaks ning ühiskonna suhtumist ebaõiglaselt kriitiliseks.


Petajate olukord

Õpetajate olukord

  • Noorte õpetajate vähesus- alla 40 aastaseid oli 2009 a. 26%

  • 7-9. klassi õpetajate seas oli 2008. naisi 84%


V r r uus v r veisson m leino m ots l pallas l sarv e s veisson a 2007

V-R Ruus,V.-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E.-S., Veisson, A.(2007)

  • õppetööülejõukäivkoormus: 70%;

  • õpilastekroonilineväsimus: 67%

  • õpilastetervistkahjustavkäitumine: 25% lohutus alkoholist, 22% suitsetab, narkootikumidetarbimine 3% õpilastest; alkoholitarbiminepõhikoolis (23%)

  • õpilastevastumeelsuskoolisuhtes, igavleminekoolis: 33%eitahakooliskäia,33%koolisigav,46% enamikõpetajaideiõpetahuvitavalt

  • õpilastekalduvuskasutadavägivalda: 67% on narrinud või kiusanud

  • õpetajasallimatus/väheneusaldatavusõpilastesilmis: 61% koolis on vähemaltüksõpetaja, kestedaeisalli, 33%koolis pole ühtkiõpetajat, kedausaldada


V ljakutsele vastamine

Väljakutsele vastamine

  • Õppija on õppeprotsessi lähtepunkt, õpetaja ülesandeks on õppija isiksuse arengu toetamine, õppimise tagasisidestamine, kool pole pelgalt tarkuse omandamise paik, vaid esmajoones keskkond, mis kujundab noort isiksust.

  • Haridus peab tagama infokirjaoskuse- õpetamine ei tähenda enam valmisteadmiste andmist vaid õppijate pädevuste kujundamist info hankimiseks, analüüsimiseks, kriitiliseks hindamiseks, korrastamiseks ja kasutamiseks.


Ettev etavad sammud strateegilisel juhtimisel

Ettevõetavad sammudstrateegilisel juhtimisel

  • üle vaadata riigi ja maakondliku taseme kontrollivas funktsioonis olevate spetsialistide ning toetavas rollis olevate spetsialistide vahekord või vastavad tööprofiilid

  • suurendada analüütilist potentsiaali

  • mitmekesistada koolide kohta kogutavat informatsiooni (sh välishindamissüsteemis) ning saavutada võimalus hinnata koolide poolt pakutavat lisaväärtust (vs lõpptulemust).

  • kirjeldada tingimused välishindamissüsteemile info kasutamiseks, et saavutada uuringuline funktsioon ja vähendada koolide hirmu (nt, et koole ei järjestata, nt, et tasemetööde eest ei panda õpilasele hindeid jne… ) NB! sõnamäng „test“-„uuring“


Ppija ja petaja rollide mbers nastamine

Õppija ja õpetaja rollide ümbersõnastamine

  • Õppija on õppeprotsessi lähtepunkt, õpetaja ülesandeks on õppija isiksuse arengu toetamine, õppimise tagasisidestamine

  • Arvestada tuleks iga õppija eripäraga, väärtustada erinevaid andekustüüpe (kunstilist, praktilist, sotsiaalset, emotsionaalset-empaatilist)

  • Õppesisude kõrval väärtustada sotsiaalsete oskuste arengut

  • Kohandada õpetajate ettevalmistus isiksuse tervikliku kujunemise toetamise ülesandega, anda teadmised ja kogemused vastavatest õppe- ja hindamis-meetoditest, sotsiaalpsühholoogilised teadmised ja oskused, väärtuskasvatuse meetodid.


Meetmed

Meetmed

  • Konstruktivistlike ja koostööpõhiste õpimudelite juurutamine ning sotsiaalsete kompetentside kujundamine õpilastel ja õpetajatel.

  • Arvestada iga õppija eripäraga, väärtustada erinevaid andekustüüpe (kunstilist, praktilist, sotsiaalset, emotsionaalset-empaatilist)

  • Koolide toetamine koolikultuuri kujundamisel ja väärtusarendusel.

  • Klassijuhataja rolli teadvustamine ja tunnustamine isiksuse arengu toetamisel.

  • Õpetajat toetava tervikliku tugisüsteemi (koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, sotsiaaltöötaja) väljaarendamine.


Petajate positsiooni ja maine t us meetmed 1

Õpetajate positsiooni ja maine tõus – meetmed (1)

  • Kohandada õpetajate ettevalmistus isiksuse tervikliku kujunemise toetamise ülesandega, anda teadmised ja kogemused vastavatest õppe- ja hindamis-meetoditest, sotsiaalpsühholoogilised teadmised ja oskused, väärtuskasvatuse meetodid.

  • Õpetaja õiguste-kohustuste-vastutuse tasakaalu viimine koos kontroli ja bürokraatia vähendamisega.

  • Uuriva õpetaja kontseptsioon- uurimine, looming, innovaatiline õpetamine- vastav tunnustussüsteem

  • Õpetaja palgaskeem motiveerima professionaalset arengut, palk seotakse lahti tunnikoormusest, õpetajatel õigus vabale semestrile.


Petajate positsiooni ja maine t us meetmed 2

Õpetajate positsiooni ja maine tõus – meetmed (2)

  • Kaotada ebavõrdsus õpetajate töö tasustamisel erinevates omavalitsustes.

  • Ülikoolid võtavad selge vastutuse õpetajakoolituse arendamise eest. Suurendatakse õpetajakoolituse valdkonnakoefitsienti.

  • Ellu rakendada noore õpetaja tugi- ja sisseelamissüsteem. Suurendatakse õpetaja elukutse avatust.

  • Ülikoolid arendavad välja haridusinnovatsiooni keskused.

  • Ülikooli õppejõudude valimisel ja töö hindamisel väärtustatakse pedagoogilist meisterlikkust.


  • Login