Narva linna üldplaneering

1. Narva linna üldplaneering h e n d r i k s o n & k o

2. Ettekande ülesehitus I Üldplaneeringu koostamise protsess II Üldplaneeringu ettepaneku koosseis III Visioon jastrateegiad IV Olulisemad üldplaneeringuga kavandatavad muudatused

3. I Üldplaneeringu koostamise ajagraafik • 1997. algatati üldplaani projekti koostamine • projekti eelnõu valmis 1999. a oktoobris, eelnõu otsustati saata täiendamisele • 2000.a aprillis tellis Arhitektuuri- ja Linna Planeerimise Amet üldplaneeringu olemasolevate materjalide analüüsi • 2000.a suvel teostati Narva üldplaneeringu koostamiseks riigihange, mille võitis OÜ Hendrikson&Ko • üldplaneeringu töögrupid alustasid septembris, novembri alguseks töötati välja visioonid • detsembri lõpuks valmis esialgne üldplaneeringu lahendus, mida tutvustati volikogule 20.12.2000 • veebruaris valmis üldplaneeringu ettepanek koos keskkonnamõjude hindamisega

5. II Üldplaneeringu projekti koosseis Hetkesituatsiooni ja taustmaterjali analüüs, probleemid Visioon Võrgustike meetodil väljatöötatud maakasutusstrateegiad Õiguslik alus -maakasutusplaan Projektipõhine rakenduskava Tingimused detailplaneeringute koostamiseks

6. Üldplaneeringu tekstiosa koosneb: Narva linnavolikogu otsuse"… üldplaneeringu kehtestamisest” seletuskiri Üldplaneeringu I köide Ülevaade olemasolevast olukorrast Üldplaneeringu II köide Üldplaneeringuga kavandatavad muudatused Üldplaneeringu III köide Narva linna üldplaneeringu 2001-2012 seletuskiri Üldplaneeringu IV köide Üldplaneeringu rakenduskava ettepanek

7. Üldplaneeringu I köide - ülevaade olemasolevast olukorrast, arengueelduste analüüs Üldplaneeringu II köide - üldplaneeringu üldpõhimõtted, metoodiline lahenduskäik, väljatöötatud maakasutusstrateegiad, üldplaneeringuga kavandatavad muudatused Üldplaneeringu III köide - üldplaneeringu sisulise tulemuse, maakasutusplaani, seletuskiri maakasutuse sihtotstarvete ja ka linnaosade kaupa Üldplaneeringu IV köide - üldplaneeringu rakenduskava ettepanek

8. III Visioon ja strateegiad Narva linna arengu põhijooned: • muutused majanduskeskkonnas - sekundaarsektori mitmekesistumine ja kvalitatiivne areng; territooriumite intensiivsem kasutamine; muudatused territooriumite paiknemises, täiendavate tööstusalade reserveerimine ei ole vajalik; tertsiaarsektori (sh teenindus) nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne laienemine, täiendavate ärimaade reserveerimine • muutused elukeskkonnas -rahvaarvu osas ei ole ette näha rekreatsioonivõimalusi, arendatakse linna kui spordi- ja kultuurikeskust suuri muudatusi, muutub rahvastiku vanusstruktuur; lisandub;paraneb looduskeskkonna kvaliteet

9. Narva 2012 - võrgustike linn (Network City ) • Linnast on kujunenud aktiivne ja avatud äri-, tööstus- ja kultuurikeskus, hüppeliselt on kasvanud ka turismi osakaal • Linnas on mitu kino, teatrit, samuti mitu üleriigilise ja rahvusvahelise tähtsusega spordirajatist ning keskeriõppeasutust ja kõrgkooli (kultuuri- ja haridusasutuste võrgustik) • Suurenenud on teadusmahuka tootmise osakaal, Narvast on kujunenud arvestamisväärne interenetiteenuste ja tarkvaratootmise keskus (äri ja väiketootmise võrgustik). • Linna välisilme on muutunud (keskosa korrastamine, tööstusalade rekonstrueerimine ja suletud alade avamine). • Linnast on kujundatud kaasaegne liiklussõlm, raudteega paralleelselt kulgev autoliikluse transiitmagistraal on oluliseks ühendusteeks üha elavnevas ida-lääne vahelises autotransiidis. Tänu hästi väljaarendatud trassiteenindusele on Narva saanud nii töö- kui ka puhkereisijatele eelistatud peatuspaigaks (transiidivõrgustik).

10. Funktsionaalsedvõrgustikud Kvaliteetruum Polüfunktsio-naalsed alad Maakasutusstrateegiad Maakasutusstrateegiate kujunemine

11. IV Peamised üldplaneeringuga kavandatavad muudatused linnaruumis Edasine ettekande struktuur: Linna üldstrateegia -> väljund maakasutuses Kvaliteetruumi kasutusstrateegia -> väljund maakasutuses Ärimaade kasutusstrateegia -> väljund maakasutuses Tööstusalade kasutusstrateegia -> väljund maakasutuses Elamualade kasutusstrateegia -> väljund maakasutuses Puhkealade kasutusstrateegia -> väljund maakasutuses Rohealade kasutusstrateegia -> väljund maakasutuses Liiklusmaade kasutusstrateegia -> väljund maakasutuses

12. Maakasutusväljundit kajastatakse maakasutusplaanil, mis on toodud linnaosade kaupa • Linnaosade määratlemine üldplaneeringus lähtus vajadusest mikrorajoonidest suuremate võimalikult homogeensete linnapiirkondade järgi • Aluseks võeti ajaloolised linnapiirkonnad, mikrorajoonid, linnaelanike poolt kasutatavad kohanimed ning linnaruumi homogeensus

13. Ajaloolised linnapiirkonnad

14. Üldplaneeringu käigus määratletud linnaosad

15. Kaartide legend

16. Pille Metspalu: siin siis see jutt, et on erinevaid probleeme, mida erinevad huvigrupid Narva linna arengus on näinud Linna üldstrateegia - areneda polüfunktsionaalse piirilinnana, kus on meeldivad elu- ja puhkevõimalused, aktiivselt tegutsevad nii teenindus- kui ka tööstusettevõtted Väljund maakasutuses linna läbiv transiittee

18. Transiittee Kreenholmi linnaosas

19. Linna üldstrateegia - areneda polüfunktsionaalse piirilinnana, kus on meeldivad elu- ja puhkevõimalused, aktiivselt tegutsevad nii teenindus-kui ka tööstusettevõtted Väljund maakasutuseslinnaruumi mitmekesistamine; kvaliteetruumi parem ärakasutamine; “võileivaalad”

20. Mis on kvaliteetruum? Mitut väärtust omav (N: meeldiv ajalooline miljöö ja soodne asukoht) kõigile kasutamiseks avatud linnaruum Perspektiivne kvaliteetruum

21. Mis on võileivaala? Üheks võimaluseks kvaliteetruumi laiendamisel on nn "võileivameetod". Võileivameetod kirjeldab polüfunktsionaalset linnaruumi, mis väljendub mitmekorruselistes hoonetes, kus sisuliselt iga korrus võib omada erinevat funktsiooni. Reegliks on avalikult kasutatava ruumi säilitamine esimesel korrusel (kas ühiskondliku teeninduse või äriteeninduse näol), ärilise või puuduva väljapoolse mõjuga tootmistegevuse (N: tarkvara tootmine), meelelahutusasutuste ning elamispindade paigutamine kõrgematele korrustele. "Võileib" ehk linnaruumi polüfunktsionaalsus erinevatel tasanditel tagab ruumi ööpäevaringse kasutuse ning vähendab oluliselt linnasiseseid liikumiskoormusi, olles nii säästva arengu printsiipidele kõige paremini vastav lahendus.

23. Võileivaalad

24. Kvaliteetruumi kasutusstrateegia - inimestele meeldib tegutseda eelkõige väärtuslikes linnaruumi osades – mitut väärtust omavas avatud alas ehk kvaliteetruumis. Seega peaks olema linnaruumi planeerimise eesmärk kvaliteetruumi laiendamine ning kvaliteetruumi ja intensiivse kasutusega alade kattumine, et anda kõikidele inimestele võimalus viibida võimalikult palju neile meeldivas kvaliteetses ruumis.Väljund maakasutuses - kvaliteetruumi laiendamine läbi alade avamise ning polüfunktsionaalseks muutmise

25. Intensiivse kasutusega alad+persp.kvaliteetruum

26. Ärimaade kasutusstrateegia - aitamaks kaasa Narva kui polüfunktsionaalse linna majanduskeskkonna arengule ning tugevdamaks seni arengus tahaplaanile jäänud tertsiaalsfääri, on vajalik täiendavate ärimaade reserveerimine. Täiendavate ärimaade määratlemisel lähtutakse polüfunktsionaalse kvaliteetruumi otstarbekama kasutuse ning linna kui terviku tasakaalustatud arengu vajadusest. Seetõttu on lisaks ärimaa juhtfunktsioonile määratletud ka ärimaa kõrvalsihtotstarbega alad. Ärimaa kõrvalsihtotstarbega elamualadel tuleb äritegevuse planeerimisel arvestada mõjudega elukeskkonnale (vältida tuleb liikluskoormuse olulist suurendamist jmt), eelistatud on ärimaa kõrvalsihtotstarbe andmine “võileivaaladele”.Väljund maakasutuses - täiendavate ärimaade reserveerimine juhtfunktsioonina ja kõrvalsihtotstarbena.

27. Vanalinna linnaosa

28. Joaoru linnaosa

29. Kerese linnaosa

30. Tööstusalade kasutusstrateegia - lähtutakse tööstuse väljaspoole avalduva mõju aspektist. Tööstus, mille mõju ei välju hoone piiridest, võib paikneda ka kesklinnas (välja arvatud kvaliteetruum, kus muud funktsioonid on otstarbekamad). Krundi piirest väljaspoole ulatuva olulise mõjuga tööstusettevõtted peavad paiknema linna edelapiirkonnas teispool puhvertsooni. Mõju ulatust väljendadakse mõjugradientidega. Mõjugradiendid lähtuvad kehtivatest normatiividest (vahemikus mõju puudub kuni maksimaalne kehtivate normatiividega lubatud mõju), lubatav mõju suureneb kesklinnast kaugenedes edela suunas.Nähakse ette tööstusalade maakasutuse intensiivsuse tõstmine ja alade korrastamine.

31. Tööstusalade mõjutsoonid

32. Tööstusalade mõjutsoonide väljund maakasutuses - tööstuse suunamine kesklinnast ja elupiirkondadest välja

33. Pähklimäe linnaosa - tööstus jääb kõrvalfunktsioonina

34. Tööstusmaad jäävad linna lõunaossa Elektrijaama ja Kulgu linnaosadesse

35. Tööstusmaad Kulgu linnaosas

36. Elamualade kasutusstrateegia - elamumaa diferentseerimine, elamualade elavdamine, polüfunktsionaalne kasutamine. Korruselamute õuealadele terviklike lahenduste leidmine (parkimine, laste mänguväljakud, haljastus).Väljund maakasutuses - täiendavate (peamiselt väike-) elamumaade eraldamine, elamumaadele kõrvalsihtotstarvete andmine, korruselamute õuealade määratlemine projektialana

37. Täiendava elamumaa eraldamine - Sutthoffi linnaosa

38. Täiendava elamumaa eraldamine - Siivertsi linnaosa

39. Väikeelamumaaks määratletakse ka senised aiandusühistud - Veekulgu linnaosa

40. Korruselamutele kõrvalfunktsioonide andmine - Kalevi linnaosa

41. Puhkealade kasutusstrateegia - muutmaks Narvat atraktiivsemaks elu- ja puhkekeskkonnaks nii linna elanikele kui külalistele on vajalik täiendavate puhkealade reserveerimine ning puhkealadele lisaväärtuste leidmineVäljund maakasutuses - täiendavad puhkealad, spordiväljakud, puhkepargid

42. Elamualade kasutusstrateegia - elamumaa diferentseerimine, elamualade elavdamine, polüfunktsionaalne kasutamine. Korruselamute õuealadele terviklike lahenduste leidmine (parkimine, laste mänguväljakud, haljastus).Väljund maakasutuses - täiendavate (peamiselt väike-) elamumaade eraldamine, elamumaadele kõrvalsihtotstarvete andmine, korruselamute õuealade määratlemine projektialana

43. Täiendava elamumaa eraldamine - Sutthoffi linnaosa

44. Täiendava elamumaa eraldamine - Siivertsi linnaosa

45. Väikeelamumaaks määratletakse ka senised aiandusühistud - Veekulgu linnaosa

46. Korruselamutele kõrvalfunktsioonide andmine - Kalevi linnaosa

47. Puhkealade kasutusstrateegia - muutmaks Narvat atraktiivsemaks elu- ja puhkekeskkonnaks nii linna elanikele kui külalistele on vajalik täiendavate puhkealade reserveerimine ning puhkealadele lisaväärtuste leidmineVäljund maakasutuses - täiendavad puhkealad, spordiväljakud, puhkepargid

48. Võimaliklauluväljak ning avalik supelrandJoaoru linnaossa

49. Võimalus laiendada spordikompleksi Kreenholmi linnaosas (üldmaa arvel),kallasraja avamine ning puhkekoridoriks muutmine

50. Puhkeparkide (võimalus laenutada vesijalgrattaid, paate jne) rajamine Paemurru linnaossa